Linnamäe aiandist…

Sellel nädalal annan koduloo-rubriigis edasi noppeid Linnamäe aiandi loost, mida on jutustanud aiandis töötanud inimesed nii, nagu nemad seda mäletavad.

Mälestused võivad igal inimesel olla teadagi – väga erinevad,

mistõttu ütlen kohe alguses ära 🙂 ,

et ootan sellele ja igale järgnevale teemale lisaks täiendusi, nimeparandusi, veel toredaid jugusid jms.

Kommenteeri – täienda sisse logides siinsamas kodulehel, kirjuta eve@las.ee või helista 5667-9002.

***

Kolhoosiaegne tootmisüksus Linnamäe aiand asus Kärbla külas ja tegutses alates kuuekümnendate algusest üle paarikümne aasta.

Mida mäletatakse?

Kuuekümnendatel elas juhataja Alfred Rindla oma naisega aiandi kõrval asuvas majas, kus praegu elab perekond Kiho.

Selles pikas majas oli tol ajal ka laut – Rindlad pidasid lehma ja hobust. Laudaosa ehitati hiljem ümber eluruumideks.

Kui Alfred Rindla sai õnnetult surma, tuli aiandi juhatajaks Vello Lillepalu. Tal oli suur pere – viis last. Ka Vello abikaasa Ivi töötas aiandis.

***

Linnamäe aiand tegeles põhiliselt köögivilja- ja lillekasvatusega.

Aiandil olid suured porgandi-, kaalika- ja kapsapõllud. Porgandipõld oli Silde Linda maja pool, sest seal oli liivasem maa.

Kurgipõld oli siis Magaski mäel, Rindla hobusega käidi seal kurke korjamas.

Tuli ette igasuguseid – naljakaid ja mitte nii väga naljakaid juhtumisi.

Ühel hommikul põllu äärde jõudes selgus, et  kurgipõld oli tühjaks korjatud. Teati ju nii lähemal kui kaugemal,  et  aiandi kandis on suured põllud, mis head värsket kraami täis…

Teinekord kapsamaal saaki korjates olid aiandi naised ühes ja põdrad teises põllu otsas toimetamas 🙂 .  Nii et peale kahejalgsete käisid ka neljajalgsed võõrad saagist osa saamas.

Aiandi köögiviljapõlde aitasid suviti rohida-kõblata õpilasmalevlased.

Abiks käidi ka kapsaistutusmasina peal. Lavadest võetud kapsataimed pandi puukastidesse ja viidi Räägu veski juurde allikasse “jooma”. Siis toodi taimed istutamiseks põllule. Naised istusid masina peal ja panid kapsataimi pöörleva mehhanismi vahele, mis taime mulda istutas. Juhtus, et mõni taim oli juured ülespidi masina vahele pandud ja mulda istutatud – tegijal juhtub nii mõndagi 🙂 . Üks inimene käis peotäie taimede ja pulgaga traktori järel, et tühjaks jäänud kohad täis istutada.

Kapsaid koristati käsitsi traktori T16 kasti. Kes täpselt traktori ette vagudele sattus, pidi eriti nobe olema, et mitte traktori alla jääda.

Kui välislavad said kapsast tühjaks, pandi sinna alpikannid “suvitama”. Lavadele käisid roomatid varjutuseks peale.

Alpikanni külvati kohapeal – kasvatati nii tavalisi kui ka rokokoo alpikanne.

***

Mõnel aastal juhtus, et tööd oli palju ja saagikoristus jäi väga hilja peale – kapsastel oli juba jääkirmetis peal. Siis pandi kapsapead soojemasse  peahoonesse sulama.

Tuli ka ette, et kartulivõtul vagusid lahti ajades oli juba lumi maas…

Pea iga päev tööl käies (nädalavahetusel pidi keegi aiandis ka kastmas käima) võis teenida rohkem kui mõni tubli traktorist – ligi 70 rubla kuus.

Sellistel kiiretel aegadel kutsuti töökäsi appi ka kolhoosi teistest tootmisüksustest.

***

Uuglas oli vanaaegne kelder, kus hoiti turba sees aiandi seemnekartulit. Keldris talvitusid ka nastikud. Nii neid kartuleid maha panemiseks traktori kastis toodi – koos ussidega 🙂 .

***

Kasvuhoonetes kasvatati põhiliselt kurki ja tomatit. Kuna kolhoosil oli kanala, sai väärtuslikku mullarammu omast käest võtta.

Lilledest kasvatati nelke, levkoisid, amarülluseid, kallasid, mitmesuguseid suvelilletaimi, roose vähem.

Vahehoones kasvas uhke ronitaim passiflora e kannatustelill, mis pidevalt õitses.

Turvasegu taimede kavatamiseks segati kohapeal, mõõtühikuks oli kant. Turbale lisati lupja või kriiti?, väetisi, mikroelemente ja kühveldati segamini ikka ühest hunnikust teise ja tagasi.

Talvel oli vaja uue hooaja alguseks valmistudes maja taga olevate kaartega kilekasvuhoonete jaoks triikmasina ja ajalehtede abil kile “kokku keevitada” , kuna igal kevadel pandi kaarte peale uus kile ja võrk .

***

Kolhoosi ajal oli väga populaarne naistepäeva tähistamine. Alpikannipott käis alati asja juurde. Selleks päevaks tellisid ka asutused lilli ette.

Linnamäe aiandist sai tellida pruudikimpe, autovanikuid ja leinapärgi. Kuna telefoni algusaastatel ei olnud, tuli tellimuse tegemiseks kohale tulla.

***

Aiand oli esialgu puuküttel, siis kivisöe- ja vedelküttel. Katlakütja ja traktoristina on töötanud  Endel Viilma, August Nõupuu,  Lembit Mets jt.

Katlamaja kõrvalruumis olid suured tammepuust vaadid – Linnamäe aiandis tehti ka veini.

Veini müüdi suuremates nõudes, pudelitesse villimist ei olnud.

Peamajas kasvanud viinamarjad läksid müügiks, veiniteoks neid ei jätkunud. Küll aga tehti veini õuntest ja arooniatest – aiandil oli suur aroonia-istandus.

Oru kooli õpilased käisid sügiseti abiks arooniaid korjamas. Lastele jaotati käärid kätte ja niimoodi – kobar haaval lõigates ja kasti pannes neid kogutigi. Arooniapõõsaste vahel olid väga suured ja lihavad põldmarjad…

Arooniapõõsaid on veel praegugi taga aiandis tee ääres suurte puude all näha.

Arooniate kõrval kasvatati ka kummelit. Õisi kogusid suviti koolilapsed praegu mustikate korjamiseks kasutatava kombaini sarnase abivahendiga. Need pandi suletavasse puukasti ja saadeti apteekidesse.

***

Aiandi juures asuv ligi saja puuga õunaaed on juhataja Rindla rajatud. Ta olla õunte müügist saadud raha eest koguni auto ostnud.

***

Aiandi rahvas käis  veoautoga Haapsalus, lossiõues toimunud laatadel lilli ja  köögivilja müümas. Populaarne oli ka rahvasuus „kidu-ussiks“ kutsutud koduvein.

***

Kolletiiv oli ühtehoidev – lõunaks tehti kohapeal kordamööda kõigile süüa, koos  käidi ka Linnamäe sööklas lõunatamas, tähistati sünnipäevi. Alevist sai aiandisse tööle kolhoosibussiga, mõned naised käisid ka “sääreväristajaga”.

***

Erinevatel aegadel on Linnamäe aiandis töötanud Laine Ledis, Alma Maanurm, Meeta Holts, Juta Notton, Linda Nõupuu, Erna Sillajõe, Nelly Klis, Aili Nõupuu, Luule Mustkivi, Liidia Evert?, Olev Orgmets, Vilve Nurmela , Koidu Madissoo, Allan Alev, Aime Pais-Kork, Martin Vladimir, Pille Puusepp, Anne Pool, Urmas Soosõrv,  Ain ja Maie Kuuseoja, Pilvi ja Andres Laid, Aime Siling-Siland, Tiiu Klis-Tamm , Ene Kadanik , Anu Nõupuu-Otisalu, Silva Kleeman, Kiira Peikel, Lii Haabel, Margit Rump, Silja Lipp,  Marje Sindeva, Lembit Mets, Maie Silla, .?. Kirisberg, Lembit Lehtla, Ants Laurand, Ülle Põld, Enda Jaluksest (tuli Valtu aiandist), veel keegi?

***

Linnamäe aiandis oli ka Lääne-Nigula Ilmajaama vaatluspunkt. Igapäevaseid ilmavaatlusi  tegi Vello Lillepalu, hiljem Tiiu Tamm – sademete mõõtmine, öise ja päevase õhutemperatuuri registreerimine, pilvisuse määramine. Kuu lõpus saadeti andmed Ilmar Öövelile Lääne-Nigula Ilmajaama.

***

Kaheksakümnendate algul oli suvisel ajal suur rahetorm, mis peksis aiandi klaaskasvuhooned segamini.

Kasvuhooned ehitati küll üles, kuid aiandi n.ö. hiilgeajad olid möödas ja Venemaa küttekriis 80-te keskel lõpetas aiandi tegevuse.

***

NB! Jutuajamiste käigus meenus, et ka Uuemõisas oli aiand – Haapsalu linna sissesõidul vasakut kätt tee ääres. Aiandi kontorisse tehti hiljem „Ajamaja“ söögikoht…

***

Pildil laupäevaku raames tehtavad koristustööd Linnamäe aiandis…

 

 

… ja aiandi kollektiiv koos tolleaegse peaagronoomi Ülo Loorensiga

Koduloost – mis tehtud, mis teoksil…

Oleme alustanud Oru piirkonna koduloo digitaliseerimise ettevalmistamist – tasapisi laekub põnevaid vanu fotosid , huviga olen kuulamas käinud meie väärikas eas prouade-härrade meenutusi olnud aegadest, otsinud  teemadele saatesõnaks infot kodulooarhiivi albumitest.

***

Tundub, et selle koduloo uurimisega on nii  – annad sõrme, võtab käe.

Kui algul tundus, et mis seal ikka – laed pildid üles ja ongi hästi , siis materjalidega tutvudes tekkis tunne,

et aja jooksul toimunud muutused on olnud nii põnevad, et tahaks lisa küsida inimestelt, kes veel varasematest aegadest lugusid vesta oskavad.

Nii tekkis mõte, et lisaks piltidele võiks koostada lühikesed kokkuvõtted olulistest paikadest, rajatistest, juhtumistest-lugudest, mida veel mäletatakse.

Näiteks. Kuigi olen enamuse senisest elust elanud Linnamäel ,

polnud mul aimugi sellisest asutusest nagu Linnamäe Haigla, millist maja Linnamäel nimetati Pagari majaks, et Oru kandis on olnud seitse kooli ja et Noarootsi kandis on  olemas olnud selline paigake nagu Uugla saar. Ja arvata võib, et mida põlvkond edasi, seda kaugemale need teadmised – infokillud jäävad…

Infoks praegustele koolinoortele  – kui on vähegi huvi Linnamäe piirkonna ajaloo vastu läbi aegade, siis võiks isade-emade raamaturiiulist üles otsida Alfred Lumeste koostatud raamatud “Oru vald” I ja II ning “Orult Siberisse”. Kindlasti leiab iga siitkandist pärit inimene nendest raamatutest palju tuttavaid nimesid ja äratundmisrõõmu, et vaat, millega minu vanaisa tegeles või millega on minu vanaema läinud kodukandi ajalukku…

***

Koduloo “arvutisse liikumise” mõte on see, et kogutud pildimaterjal oleks kättesaadav suuremale arvule huvilistele igal ajal ja igas kohas.

Meie kõigi ühistööna valmiv lõpptulemus peaks olema midagi sellist nagu seda on  esimesena Eestis avatud Uhtna topoteek, vaata http://uhtna.topoteek.net/.

Loomulikult meie enda moodi ja meie enda nägu 🙂 .

Seda infopanka saab pidevalt täiendada, ta on pidevas muutumises vastavalt laekuvale infole ja materjalidele.

***

Küladest alustasin Linnamäe „põliselanikuna“ ikka Linnamäest 🙂 – kodutalu Maandi oli 1885-l aastal üks kuuest esimest põlistalust Linnamäel (info Helga Mällo juhendatud kodulooringi albumist).

Oleks väga tore, kui teiste külade esindajad, kes kohalikena  oma küla ajalooga kõige paremini kursis on, koostaks ka sellise põgusa, tutvustava kokkuvõtte olnud aegadest – tähtsamatest paikadest, asutustest, värvikatest inimestest ja juhtumistest ning nii saaksime kõik koos kokku hea pildi sellest, kust me tuleme, mis on olnud ja vorminud meid selleks, kes täna oleme…

Siinkohal tänan Astridit Keedikast ja Helvet Jaluksest, kes on oma küla materjalidega sellesse ühistöösse juba panustanud!

Leidsin kodulooarhiiviga tutvudes ning ka inimestega vesteldes tuli välja (hea nõuandja on meie elav leksikon Aino Okkamaa, et piirkonna keskuse Linnamäega seotuna võiks ära mainida järgmised teemad:

  1. Linnamäe alajaam ja selle ümbruse seltsielu (toimusid laadad, jaanituled, sporditegevus)
  2. Teeristi kõrts – kõige esimene teadaolev hoone LInnamäel
  3. Linnamäe haigla – praeguse Kirsside kodu koha peal ja velskri-õenduspunkt (Toffer Eevi maja)
  4. Sheffersi maja, praegune nelja korteriga kivimaja teeristis
  5. Teeristi kauplus ja samas majas asunud koorejaam
  6. Veskid – Nurga, Räägu jne.
  7. Nurga maja, hilisem internaat
  8. Pagari maja, praegu Pajude kodu
  9. Kreekide, hilisem õpetajate maja
  10. Meierei
  11. Pritsikuur– asus vana kooli ja Laurandite maja vahel
  12. Rahvamaja – ainult soojad ja head mälestused toredast seltsielust!
  13. Vana vallamaja ja seal olnud asutused
  14. Räägu Hooldekodu
  15. Koduloomuuseum
  16. Linnamäe park
  17. Spordiplats vana kooli vastas
  18. Saekaater (praeguse vallamaja asemel)
  19. Töökoda
  20. Vet. jaoskond (kolhoosiaegne allasutus Jõel)
  21. Kanala
  22. Laudad, sigalad – kus olid, kes töötasid
  23. Aiand
  24. Mesila
  25. Kirimäe saare ujumiskoht, kolhoosi suvila, laagriplats ja laagrielu 🙂

Esialgse kava kohaselt tahaks kasvõi põgusalt puudutada ka järgmisi teemasid just sellest vaatevinklist, mida rahvas teab ja mäletab, sest ametlik info on netist ja raamatutest leitav.

  1. Saunja (Saunja) poolmõis
  2. Kärbla (Kerwel) rüütlimõis
  3.  Räägu (Hohenheim) kõrvalmõis
  4.  Salajõe (Sallajöggi) rüütlimõis
  5. Niibi (Niby) rüütlimõis
  6. Oru (Orrenhof) rüütlimõis
  7. Auaste (Auast, Wiesenau) rüütlimõis
  8.  Uugla (Udenküll) rüütlimõis
  9. Keedika (Kedik) rüütlimõis
  10. Seljaküla(Sellenküll) rüütlimõis

Külade elanikud teavad kõige paremini lugusid oma kandi koolidest, neid oli tõesti palju :

  1. Rannaküla kool
  2. Kärbla kool – mis asus Koelas 😉
  3. Oru kool
  4. Vedra kool
  5. Nagimäe kool
  6. Uugla-Jalukse kool
  7. Keedika kool

See on nüüd see koht, kus peab ära mainima: nimekiri pole täielik, muutub iga päevaga :)!

Just Sina võid lisada järgmise punkti ülal toodud loetellu, ootame infot ka teistst küladest!

 IGAÜHEL MEIST ON VÕIMALIK ANDA OMA PANUS MÕNE FOTO, TOREDA LOO JA MÄLESTUSEGA ENDALT VÕI ESIVANEMATELT…

Selleks helista 5667-9002 (Eve) või kirjuta eve@las.ee

 

Killukesi vanast Linnamäest…

Tõenäoliselt on inimesi, kes Linnamäe raamatukogu arhiivis olevate materjalidega tuttavad ei ole.

Järgnevalt katkendeid Oru Kodulooringi 1950-60-l aastatel koostatud käsikirjalistest albumitest „Linnamäe“ ja „Linnamäe alevik“:

LINNAMÄE. Esimesed mälestused.

Aleksander Põli (1881-1959, elas Piilamaa külas Põllusma talus) jutustuse järgi oli Linnamäe esimeseks nimeks Leinamäe.

Venelaste ja rootslaste vahel olnud suur lahing, veri voolanud ojadena. Langenud maetud Haapsalu ja Riguldi teede vahelisele alale. Siia maetud peale sõda ka katku kätte surnuid.

Paigale antud nimeks Leinamäe. Nii rääkis ka Mari Evert Teorehe talust, kes suri 1947. a. 78. aasta vanusena.

Aino Okkamaa meenutab: „Mällo maja taga teeristis olevat olnud väga suur ühishaud. Helga teadis, et sealt kaevates olla maa seest luid välja tulnud, rahvas kutsus seda kohta Leinamäeks.”

***

Ajaloolased ütlevad, et Linnamäel ei ole Põhjasõja ajal lahinguid olnud. On aga andmeid, et Põhjasõja ajal ja venelaste siia tungimisel haaranud Haapsalu ümbrust katk.

Nigula kihelkonnas suri 2484-st elanikust katku 1889 inimest. Kuna meie kodukoht kuulub ka Nigula kihelkonda, siis võib arvata, et 1710-1711 a katku läbi surnuid maeti siia ja nii sai paik nimetuse Leinamäe.

***

Aastaks 1885 oli Leinamäe rahvasuus muutunud Leenamäeks.

Väga ilmekalt on tolleaegse Leenamäe kirjeldust oma artiklis edasi andnud Helga Mällo:

„See oli Läänemaa üks kehvemaid nurki.

Teed olid kevadel ja sügisel põhjatud, porised, suvel kaetud paarikümne sentimeetri paksuse tolmukorraga. Põhjast ja lõunast kasvas kuni ristteeni välja tihe lepavõsa. Idas jäi maantee haardesse tükk ebatasast maad liivaaukude, rändrahnude ja üksikute mändidega. Nende taga oli kehv ja kivine talupõld. Teeristist 1 km Haapsalu poole, jõekese kaldal asus Räägu mõis. Teeristilt 1 km põhjasuunas oli Oru mõis ilusa okasmetsa serval.

Teeristil lömitas ainult vana poollagunenud kõrts. Postihobused möödusid sellest peatumata. Kõrtsi taga oli koppel ja sarapik üksikute haabadega.

Leenamäel siis teisi maju ei olnud, lähemad talud olid teeristist poole kilomeetri kaugusel – Kruusiaugu , Teorehe , Lepiku , Sarapuu  , Kupja ja Maandi.”

***

Gustav Jootmaa sündis Tagaveres 1881.a., kuid üsna varases lapseeas asus ta emaga elama Leenamäe poollagunenud kõrtsi.

Gustavi mälestustest: „Ühel päeval oli Räägu mõisahärra meestega teeristil ja panid sinna ristikivi. Mina, kui väikene poisike, olin ka juures. Mõisahärra ütles mulle, et poiss, pea meeles ja räägi ka teistele, et selle kivi pani Räägu mõisahärra Baggu“

Mõisamaast eraldati osa maad ehituskruntideks, Leenamäe hakkas laienema…

„Linnamäeks“  hakati meie kodualevikku kutsuma umbes 1910-st aastast, kuid veel 1940-l aastatel kasutasid vanemad inimesed Leenamäe nimetust.

***

Linnamäe teerist 1930. aastal. Vasakul vana kõrtsihoone, tagapool praegune kauplus.

 

 

Hea uudis discgolfi sõpradele!

Oru Spordiklubi sai kohaliku omaalgatuse programmist toetust discgolfi raja ehitamiseks. Discgolfi rada tuleb rekreatsioonialale, kus on juba osaliselt rajatud terviserada, kohe-kohe saavad valmis paviljonid ning ees ootab välitrenažööride paigaldus.

Talgud vana kooli juures 20.05.2017

Parajalt soe ja päikeseline päev oli. Pealelõunaks nägime välja sellised: puhas rõõm!!! 🙂

 

Kasutaja Kadi Paaliste foto.

 

Lühikese ajaga sai tehtud uskumatult palju – kõik olid hingega asja juures ja andsid endast maksimumi!

Lisaks pildil olevatele talgulistele olid tegutsemas veel Aivar Jõemaa, Halver Ormus, Ilmar Aasna, Margit ja Jaanus Treial, Keiu Rebane.

Tehnikaga aitasid võimatut võimalikuks teha Arne Tamm, Andres Kaljura, Ülo Loorens.

Rääkimata meie asjalikest ning tegusatest sae- ja trimmerimeestest :)!!!

Renek Loorens lubas Maiu keedetud talgusupi söömiseks lahkesti kasutada oma pinke ja laudu.

Suur tänu kõigile panustajatele, mis iganes kujul see siis oli!!!

 

Algus on tehtud.

20 aastaga vana koolimaja ümber tekkinud “metsikust džunglist” on “läbi näritud”.

Palju on veel ees.

Usun, et tehtud töö on kingitus nii osalejatele endile kui kõigile koolimajast mööda käijatele-sõitjatele.

Edasi saab minna ainult paremaks.

 

Hei, homme vana kooli talgutele tulija!

 

Ilm tõotab tulla soe, kuid kuna tuleb ka puuokstega rahmeldamist,

on hea selga panna pikkade varrukatega õhem särk, et käsivarred ikka terveks jääks! 🙂  .

Kui tuled koos lastega, oleks vaja väikestele abilistele sobivad töökindad-tööriistad kaasa võtta 🙂 !

Kel vähegi võimalik, registreerige osalemine: siin

Töökindad, rehad, saed ja trimmerid kaasa ning kohtumiseni! 

Korrastame vana koolimaja hoovi Linnamäel!

Kutsume kõiki veel enne suurt suve ühiselt midagi ära tegema.

Nimelt laupäeval, 20. mail kell 10-15 planeerime ühise ärategemise vana koolimaja hoovis.

Ainult koos hakkab meil sellele katastroofile jõud peale.

Vana koolimaja hoov on seisnud 19 aastat sellisena nagu see täna on, st hooldanud ei ole seda mitte keegi.

Paneme käed külge ja teeme selle ala korda, sest tegelikult me ju hoolime, milline on keskkond, kus me igapäevaselt liigume ja elame.

Ja lisaks – vilistlasena tahaks tõenäoliselt igaüks oma vana hea koolimaja ümbrust ikka tunduvalt paremas korras näha…

Taustaks niipalju, et lähikuudel alustatakse maja renoveerimisega ning sinna peaks tulema Linnamäe tegevus- ja teenuskeskus, aga sellest saame täpsemalt rääkida juba kohapeal.
Ole hea, märgi ennast osalejaks ka Teeme Ära lehel, siis saame kogu korralduse läbi mõelda.

 http://talgud.teemeara.ee/events/korrastame-vana-koolimaja-hoovi-linnamae

Sõbrad, teeme ära!

Haridusstipendiumid Oru noortele!

Lääne-Nigula vald otsustas 2017. aasta haridusstipendiumi saajad.

Rõõm tõdeda, et seitsmest stipendiumi saajast kolm on Oru piirkonnast:

• Talis Tamm, Tallinna Tehnikaülikool, mehhatroonika eriala üliõpilane;
• Sirja Aljasmets, Tallinna Ülikool, noorsootöö eriala üliõpilane;
• Nele Jõemaa, Tallinna Tehnikaülikool, juhtimise ja turunduse eriala üliõpilane

Õnnesoovid tublidele tudengitele!

Kordaläinud talgupäev!

6.mai talgupäev tõi Oru kandi küladesse tõelise suvesooja, mis tegusat (koos)töömeeleolu ainult paremaks tegi 🙂  .

 

Salajõe rahvas korrastas-silus lõkkeplatsi ümbrust, mis sigade poolt üles tuhnitud oli.

Keedikas tasandati lugematu hulk mutimullahunnikuid 🙂 , korrastati külaplatsi metsaäärt.

Ka Soolu külas saadi talgupäeva tulemusel paras “prügisaak” :).

Seljaküla tegemistest andis toreda ülevaate Aivi Paju:

“Sel aasta tegime Seljakülas talgute raames erinevaid töid. Koristasime jätkuvalt prahti ja klaasikilde külaplatsilt. Panime paika lipumasti ja heiskasime vimpli. Puhastasime teeääre võsast ja tegime algust teeäärse heki rajamisel. Samuti sai parandatud maakeldri uks.
Peale töötegemist värskendasid julgemad end tiigis. Peale seda sõime talgulõuna ja siis toimus loos, mille auhindadeks oli Teeme Ära talgupäeva paki sisu.  “

Üksuse IMG_0302.JPG kuvamine

Linnamäe külas sai Oru Spordiklubi eestvedamisel katuse alla kaks õppepaviljoni ning juurikatest puhastatud ja hakkepuidu katte alla lõik terviserajast.

Kasutaja Oru Spordiklubi foto.

 

Kokkuvõtteks täname suurtoetajat Ilma Taati ja rõõmsat ning tegusat seltskonda igas talgupaigas 🙂 !