Oru osavallavanem Kadi Paaliste ülevaade elanike arvu dünaamikast Oru osavallas ja Lääne-Nigula valla piirkondades.
Aasta algus on sobilik aeg, et vaadata, kuhu suunas liigub elanike arv.
1.01. 2024 seisuga on Oru osavallas 1025 elanikku, see on 10 inimest rohkem kui aasta varem. Endiselt kõige kiiremini kasvav küla on Saunja, kuhu lisandus aastaga 7 inimest. Saunja on Linnamäe järel suuruselt teine küla oma 154 elanikuga. Lahkujaid oli eelmisel aastal enim Oru külas, 4 inimest. Kõige pisem küla on ikka Niibi küla (22 inimest).
Huvitav on heita pilk ka kogu valla elanike arvule. Kõige suurem osavald on Taebla, kus on 01.01.2024 seisuga 1482 elanikku (eelmise aastaga võrreldes -12 inimest), seejärel on Oru 1025 elanikuga (+10). Järgmised 4 osavalda on üsna sarnased: Kullamaa osavallas 881 inimest (-18), Palivere osavallas 879 inimest (+15), täpselt samapalju ka Ristil (-5) ning väikese vahega järgneb Noarootsi osavald 849 elanikuga (-16). Martna osavallas on 773 elanikku (-1) ning pisim on Nõva 347 elanikuga (-15). Elanike arv on enam vähenenud Kullamaal, Noarootsis, Nõval ja Taeblas, suurenenud aga Paliveres ja Orul.
Lisaks vaatasin elanike arvu dünaamikat 5 aastases perioodis – võrdlesin elanike arvu seisuga 01.01.2019 ning 01.01.2024. Kõige kiiremini on tõusnud Oru piirkonna elanike arv 939-lt 1025-le, seega on võrreldes 5 aasta taguse ajaga meil 86 inimest enam. Martnas on 37 elanikku rohkem (736-lt 773-le) ning Taeblas 32 elanikku rohkem (1453-lt 1485-le). On ainult kaks osavalda, kus elanike arv on langenud, need on Risti (-4), mida võib ikka lugeda suhteliselt stabiilseks, kuna see on sisuliselt ühe pere liikumine. Teine kahaneva rahvaarvuga osavald on Kullamaa osavald. Kullamaa osavallas on väga suur inimeste vähenemine, nimelt on elanike arv langenud 149! inimese võrra (1030-lt 881-le).
Stabiilselt kasvav rahvaarv Oru osavallas annab kindlust, et prioriteetideks valitud haridusasutused – kool ja lasteaed on olnud õige suund. Piirkonna lapsed käivad oma lasteaias ja koolis, mis annab märku sellest, et vanemad usaldavad ja hindavad siinse hariduse kvaliteeti. Haridusasutuste pidev ruumipuudus on probleem, millega peame tegelema ning kui probleeme lahterdada „positiivseteks ja „negatiivseteks“, siis antud juhul on tegemist pigem „positiivse“ probleemiga. Kuni külades õhtuti tuled akendes põlevad, on siin elu – nii haridus- kui ka muu elu.