Rubriik: Teated

Juba täna!

Head lihastreeningus käijad! Kaks väikest uudist.
✔ Kellaaeg on muutunud. Uus algusaeg 19:00. Trenni pikkus sama, seega saame varem õhtale.
✔ 25. veebruaril jääb treening ära.

Kodukant Läänemaa (KKLM) liikmeskonnas on palju erinevaid, mitmekülgseid ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid, mida Kodukant Läänemaa oma kodulehel tutvustama hakkas. Esimesena võeti ette Linnamäe Arenguselts. Loe täpsemalt SIIT

LASi majas toimub 07.02 ja 14.02 tasuta tarkvara Canvat tutvustav koolitus „Reklaammaterjalide loomine Canva abil“

.

Koolituse teemad:

* Kujunduspõhjade kasutamine

* Oma kujunduse loomine

* Canva tööriistad, nende võimalused ja kasutamine

* Värviteooria, kompositsiooni ja tüpograafia alused

* Fotode hankimine pildipankadest

* Canva kasutamist lihtsustavad võtted

Koolituse tulemusena tead, millised on kujunduse silmapaistvust mõjutavad tegurid ning oskad neid oma tööde juures kasutada, tunned Canva vahendeid ning töövõtteid, oskad leida pildipankadest autorikaitse nõuetega kooskõlas olevaid tasuta fotosid.

Koolitus toimub kahel päeval, korraga neli tundi (9.00 – 13.00), lisaks
valmib iseseisev kodutöö. Võimalusel võiks kaasa võtta oma sülearvuti ning kindlasti ka hiir. Kui oma arvutit/hiirt ei ole võimalik kasutada, palun
korraldajat teavitada sellest registreerimisel.

Koolitust viib läbi Hanno Ljubomirov, kellel on pikaaegne kogemus erinevate
trükiste ja reklaammaterjalide koostamisel.

Vastused küsimusele: “Kuidas vormistada erinevaid toetusetaotlusi külaseltsi, spordiklubi vms. tegevuste tarbeks?”

Koolitus toimub 4. veebruaril kell 10.00 SA Läänemaa seminariruumis (Karja 27 II korrus, Haapsalu).

Osavõtt on tasuta, vajalik on eelnev registreerumine

Koolitusel käsitletavad teemad:

– ülevaade rahastusvõimalustest avalikule sektorile ja MTÜ-le;
– projekti planeerimise ja koostamise protsess;
– idee sobivuse testimine;
– projekti eelarvestamine – tulud ja kulud, tasakaalus eelarve koostamine;
– rahastajaga suhtlemine;
– grupitöö – näidisprojekti koostamine, vigade analüüs;
– avaliku sektori ja MTÜ koostöö;
– projektijuhi tervis ehk kuidas ellu jääda.

Päevakava:

10.00-11.15 Projekti plaanimise ja koostamise protsess. Info hankimine rahastamisvõimaluste kohta, idee sobivus fondi. Kuidas kirjutada projekt, mis saab positiivse rahastusotsuse.
11.15-11.30 Paus
11.30-12.30 Projekti eelarvestamine, kulude ja tulude planeerimine. Tasakaalus projekti eelarve koostamine.
12.30-13.00 Lõuna
13.00-14.45 Kuidas hoida rahastaja õnnelikuna. Ülevaade rahastusvõimalustest avalikule sektorile ja MTÜ-le.
14.45-15.00 Paus
15.00-15.30 Koostööprojektid. Head praktikad ja näited. Projekt, mis sobib igale organisatsioonile.

Koolitaja: Merle Einola.

Merle Einolal on ärijuhi diplom, õppinud projektijuhtimist ning ettevõtlust. Viieteistaastane kogemus projektide kirjutamisel ja juhtimisel mittetulundussektoris. Avalikus sektoris projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus alates 2008. aastast. Tegutsenud 17 aastat FIE-na, kuhu sisse mahub ka toimiv koostöö avaliku sektoriga.
Merle Einola kireks on suured ja keerulised probleemiderohked koostööprojektid, neid on ta ellu viinud korteriühistu töös ja avalikus sektoris. Suurim Merle Einola kirjutatud ja juhitud projekt on olnud 4,2 milj euro suuruse eelarvega Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse infrastruktuuri väljaarendamine. Koolitanud mittetulundusühendusi, avalikku sektorit ja eraisikuid projektijuhtimise vallas ning keskkonnateemadel. Kirjutanud hulgaliselt erineva valdkonna äriplaane.
Missiooniks on säästva elustiili ja kohaliku mahetoidu propageerimine ning sektorite vahelise koostöö edendamine.

Koolitust rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Eilsel, kohaliku omaalgatuse programmi toel toimunud Oru kandi külade ümarlaual olid kohal Soolu, Oru, Jalukse, Seljaküla, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Salajõe, Vedra ja Uugla külade elanikud. Lisaks vanadele tuttavatele oli taaskord rõõm tervitada ka mitmeid uusi osalejaid.

Kogemuskoolitust läbi viinud Piirsalu külaliikumise eestvedaja Lea Lai

andis ülevaate Piirsalu küla 2003. aastal hoogustunud mitmekesistest tegevustest ning tõdes pikaajalisele kogemusele tuginedes, et kohapeal saab valla mõningase toega väga palju ka ise ära teha. Heakord, turvalisus ja aktiivne seltsielu on vaid mõned valdkonnad, kus Piirsalu külaelanikud on seljad kokku pannud ning koostöös toredaid ja asjalikke tegusid teinud.

Huvitava ideena kõlas just nende meie kandi külade elanikele, kus omavahel veel väga tuttavaks ei ole saadud, Piirsalu Avatud kodude päeva läbiviimine. Osalevad pered avavad kokkulepitud päeval tunniks ajaks huvilistele oma kodu (õue), räägivad pereliikmete töödest- tegemistest-hobidest jne. Kui oma küla rahvas juba tuttav, siis järgmise sammuna saab ette võtta “Külast külla” tuurid teistesse piirkonna küladesse jne.

***

Vallavanema Mikk Lõhmuse saabudes allkirjastati MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari, Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini ja Mõisaküla külavanema Kaido Hinno vahel neljapoolne leping Mõisaküla naabrivalve piirkonna loomiseks.

Seejärel tutvustas Marek Väljari naabrivalve piirkonna toimimise teoreetilist ning praktilist poolt.

Naabrivalve piirkonnad tekivad sinna, kus on olemas tugev kogukond. Inimesed tunnevad üksteist, suhtlevad omavahel, hea sotsiaalne kontakt kasvatab turvatunnet ja nii tekib usaldus, mis on naabrivalve toimimise aluseks.

Kuritegusid saab ennetada ka läbi keskkonna kujundamise – näiteks majalähedane kõrghaljastus on soovitatav alt puhas hoida, krunti piirav hekk või tara planeerida suhteliselt madal. Ikka selleks, et võõral ei oleks just väga mugav märkamatult teie õuel toimetada. Sama eesmärki teenivad ka valgustatud majaümbrus ning juurdepääsuteed.

Väga palju aitab küla turvalisusele kaasa ka see, kui majapidamised on hoolitsetud ja korras. Mahajäetud ja peremeheta, korralagedusega ümbritsetud hooned tõmbavad kuritegevust lausa magnetina ligi. Õuel vedelevad tööriistad, jalgrattad jms. on juhuslikule möödakäijale kergeks saagiks.

On kindlaks tehtud, et varastatakse enamasti just hetke ajel – mis ripakil, see ära ning vargus võtab aega keskmiselt vaid 3-7 minutit.

Mõtlemise koht – kas Sinu vara on nii hästi kaitstud, et selleni jõudmine vähemalt nii kaua aega võtaks?

***

Peale külaliste lahkumist jätkasime muude kohalike teemadega. Veel on kohti 4. aprillil toimuvale külaliikumise huviliste ringreisile Raplamaale, kus sealne koordinaator Ivi Sark tutvustab tegusaid kogukondi ja talusid. Juttu oli ka Soolu küla 500. juubeliaasta sündmustest ning põgusalt Linnamäe kontsertide päevast.

Oru, Vedra, Ingküla, Niibi, Salajõe, Jalukse, Auaste ja Uugla küla rahvas võiks hakata tasapisi mõtlema sellele, mida toredat oma küla kohta jagada järgmises, aprillikuus ilmuvas Oru kandi külade infolehes.

Erilist tähelepanu pööras Linnamäe arenguseltsi juht Elle Ljubomirov

praegu ettevalmistusjärgus oleva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu muudatustega kursis olemise vajadusele.

Iga maaomanik võiks planeeringu eskiisi koostaja poolt tema maale määratud sihtotstarbega kursis olla, et seda vajadusel, lähtuvalt isiklikest plaanidest- tegemistest aegsasti muuta.

Üldplaneeringu koostamise faasis piisab selleks vaid ettepaneku tegemisest, mida üldjuhul ka arvestatakse.

Hiljem, kui planeering on juba kinnitatud, nõuab maa sihtotstarbe muutmine juba tunduvalt kauem aega ja asjaajamist.

Seega ootame lähiajal toimuvale üldplaneeringu arutamise ja ettepanekute tegemise koosolekule aktiivset osavõttu. Kõik ikka selleks, et mitte hiljem dokumentidega jännates ohata – miks ma oma maaga seotud asjade vastu õigel ajal ei osanud huvi tunda?

Kolm tundi möödus linnutiivul. Loodame, et igaüks sai mõne teadmise võrra rikkamaks ning uute kohtumisteni järgmisel Oru külade ümarlaual märtsikuus.