Oru piirkond

Nii mitmelgi siiakanti kolinud inimestel on võib-olla selgusetuks jäänud, miks Linnamäel asuvat kooli nimetatakse  Oru kooliks, raamatukogu Oru raamatukoguks ja Linnamäe kandi inimestest räägitakse kui Oru piirkonna elanikest.

Läheme põgusalt ajas tagasi, tuginedes kohaliku koduloo-uurija Alfred Lumeste kogutud materjalidele.

30. mail 1890. aastal kogunesid Orro, Auaste, Kedika, Ugla, Sallajõe, Saunja, Rägu ja Kerwla väikeste mõisavaldade esindajad ühiskoosolekule, kus sai otsuseks tehtud eelpool nimetet vallad ühendada ning Oru vald sai piirid, mis püsisid suuremate muutusteta valdade likvideerimiseni 1950. aastal.

Nähtavasti seetõttu, et esialgsed väikevaldade esindajate ühiskogunemised toimusid just Oru mõisavalla keskuses (Nagimäe, toona Oru-Auaste koolis), sai uus ühinenud vald nimeks Oru.

Mõned aastad hiljem (1893) valmis Linnamäel juba spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud “iseäraline kogukonnamaja” – Oru vallamaja (LASi maja kõrval) , mis tänase päevani küla vanima hoonena meie silma rõõmustab.

Rahvasuu räägib, et kui ajalooratas oli ringi ära teinud ja saabus uus, seekord väikekolhooside ühinemise aeg, tahtsid kohalikud moodustatavale suurmajandile sunniviisiliselt likvideeritud Oru valla mälestuseks panna nimeks Oru kolhoos. Paraku tolleaegsed võimukandjad rahva arvamusest suurt ei hoolinud…

Pärast Eesti taasiseseisvumist algas valdade taastamine ja 40 aastat eksisteerinud kolhoosiaegsest Linnamäe külanõukogust tahtis rahvas luua taas ajaloolise nimega Oru valla.

Pealinnas arvati aga teisiti (jälle!), seal oli just Linnamäe nimi kellelegi meeldima hakanud ja 19. detsembril 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium välja Linnamäe valla.

Pealinnas toimunud “ristimine” tekitas aga kohalike seas tulist rahulolematust ja protestikirjad läksid kiiresti Tallinna poole teele ning vaid mõne kuu pärast, 30. aprillil 1992 nimetati Linnamäe vald ümber Oru vallaks. Selle armsaks saanud ajaloolise nime pärast on aja jooksul ikka mitmeid kordi sõna võetud!

Paarkümmend aastat hiljem, 27. oktoobril 2013 liitus Oru vald haldusreformi käigus Risti ja Taebla vallaga ning tekkis uus haldusüksus –  Lääne-Nigula vald, kuhu tänaseks päevaks on liitunud teisigi piirkondi ja elanike arv küündib juba 7153-ni (1.01.2020).

Üle sajandivanune, OMA väikese kogukonna (Oru piirkonna külades elab 1.01.2020 seisuga 963 elanikku) tunne on aga orukate hinge jäänud, vaatamata sellele, et toredad naabrid paremal ja vasakul, põhjas ja lõunas on ühinemise ning sellega seotud tihedama suhtlemise käigus justkui lähemale tulnud.

Oru piirkonda kuulub viisteist omanäolist külakogukonda (sulgudes elanike arv 1.01.2020 seisuga):

Auaste (23), Ingküla (19), Jalukse (62),

Keedika (29), Kärbla (35), Linnamäe (380),

Mõisaküla (29), Niibi (17), Oru (54),

Salajõe (37), Saunja (120), Seljaküla (39),

Kohaliku omaalgatuse programmi toel on välja antud Oru kandi külade infoleht, mille esimesest numbrist saab lugeda Keedika, Kärbla, Soolu, Seljaküla, Saunja, Mõisaküla ja Linnamäe küla elust ja tegemistest.

Koostamisel on infolehe teine väljaanne, kus tutvustatakse Vedra, Ingküla, Auaste, Uugla, Niibi, Salajõe, Oru ja Jalukse küla.

Kui soovid selles hiljemalt maikuus (arvestades praegust olukorda) ilmuvas infolehes Oru piirkonnale mõnd teadet või kuulutust avaldada, anna sellest teada eve@las.ee.