Külade ümarlauast

Eilsel Oru kandi külade ümarlaual oli kohal paarkümmend inimest Soolu, Oru, Jalukse, Seljaküla, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Salajõe, Vedra ja Uugla küladest. Lisaks vanadele tuttavatele oli taaskord rõõm tervitada ka mitmeid uusi osalejaid.

Esimesena sai sõna Piirsalu külaliikumise eestvedaja Lea Lai,

kes andis ülevaate Piirsalu küla 2003. aastal hoogustunud mitmekesistest tegevustest ning tõdes pikaajalisele kogemusele tuginedes, et kohapeal saab valla mõningase toega väga palju ka ise ära teha. Heakord, turvalisus ja aktiivne seltsielu on vaid mõned valdkonnad, kus Piirsalu külaelanikud on seljad kokku pannud ning koostöös toredaid ja asjalikke tegusid teinud.

Huvitava ideena kõlas just nende meie kandi külade elanikele, kus omavahel veel väga tuttavaks ei ole saadud, Piirsalu Avatud kodude päeva läbiviimine. Osalevad pered avavad kokkulepitud päeval tunniks ajaks huvilistele oma kodu (õue), räägivad pereliikmete töödest- tegemistest-hobidest jne. Kui oma küla rahvas juba tuttav, siis järgmise sammuna saab ette võtta “Külast külla” tuurid teistesse piirkonna küladesse jne.

***

Vallavanema Mikk Lõhmuse saabudes allkirjastati MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari, Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini ja Mõisaküla külavanema Kaido Hinno vahel neljapoolne leping Mõisaküla naabrivalve piirkonna loomiseks.

Seejärel tutvustas Marek Väljari naabrivalve piirkonna toimimise teoreetilist ning praktilist poolt.

Naabrivalve piirkonnad tekivad sinna, kus on olemas tugev kogukond. Inimesed tunnevad üksteist, suhtlevad omavahel, hea sotsiaalne kontakt kasvatab turvatunnet ja nii tekib usaldus, mis on naabrivalve toimimise aluseks.

Kuritegusid saab ennetada ka läbi keskkonna kujundamise – näiteks majalähedane kõrghaljastus on soovitatav alt puhas hoida, krunti piirav hekk või tara planeerida suhteliselt madal. Ikka selleks, et võõral ei oleks just väga mugav märkamatult teie õuel toimetada. Sama eesmärki teenivad ka valgustatud majaümbrus ning juurdepääsuteed.

Väga palju aitab küla turvalisusele kaasa ka see, kui majapidamised on hoolitsetud ja korras. Mahajäetud ja peremeheta, korralagedusega ümbritsetud hooned tõmbavad kuritegevust lausa magnetina ligi. Õuel vedelevad tööriistad, jalgrattad jms. on juhuslikule möödakäijale kergeks saagiks.

On kindlaks tehtud, et varastatakse enamasti just hetke ajel – mis ripakil, see ära ning vargus võtab aega keskmiselt vaid 3-7 minutit.

Mõtlemise koht – kas Sinu vara on nii hästi kaitstud, et selleni jõudmine vähemalt nii kaua aega võtaks?

***

Peale külaliste lahkumist jätkasime muude kohalike teemadega. Veel on kohti 4. aprillil toimuvale külaliikumise huviliste ringreisile Raplamaale, kus sealne koordinaator Ivi Sark tutvustab tegusaid kogukondi ja talusid. Juttu oli ka Soolu küla 500. juubeliaasta sündmustest ning põgusalt Linnamäe kontsertide päevast.

Oru, Vedra, Ingküla, Niibi, Salajõe, Jalukse, Auaste ja Uugla küla rahvas võiks hakata tasapisi mõtlema sellele, mida toredat oma küla kohta jagada järgmises, aprillikuus ilmuvas Oru kandi külade infolehes.

Erilist tähelepanu pööras Linnamäe arenguseltsi juht Elle Ljubomirov

praegu ettevalmistusjärgus oleva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu muudatustega kursis olemise vajadusele.

Iga maaomanik võiks planeeringu eskiisi koostaja poolt tema maale määratud sihtotstarbega kursis olla, et seda vajadusel, lähtuvalt isiklikest plaanidest- tegemistest aegsasti muuta.

Üldplaneeringu koostamise faasis piisab selleks vaid ettepaneku tegemisest, mida üldjuhul ka arvestatakse.

Hiljem, kui planeering on juba kinnitatud, nõuab maa sihtotstarbe muutmine juba tunduvalt kauem aega ja asjaajamist.

Seega ootame lähiajal toimuvale üldplaneeringu arutamise ja ettepanekute tegemise koosolekule aktiivset osavõttu. Kõik ikka selleks, et mitte hiljem dokumentidega jännates ohata – miks ma oma maaga seotud asjade vastu õigel ajal ei osanud huvi tunda?

Kolm tundi möödus linnutiivul. Loodame, et igaüks sai mõne teadmise võrra rikkamaks ning uute kohtumisteni järgmisel Oru külade ümarlaual märtsikuus.