Koduloost – mis tehtud, mis teoksil…

Oleme alustanud Oru piirkonna koduloo digitaliseerimise ettevalmistamist – tasapisi laekub põnevaid vanu fotosid , huviga olen kuulamas käinud meie väärikas eas prouade-härrade meenutusi olnud aegadest, otsinud  teemadele saatesõnaks infot kodulooarhiivi albumitest.

***

Tundub, et selle koduloo uurimisega on nii  – annad sõrme, võtab käe.

Kui algul tundus, et mis seal ikka – laed pildid üles ja ongi hästi , siis materjalidega tutvudes tekkis tunne,

et aja jooksul toimunud muutused on olnud nii põnevad, et tahaks lisa küsida inimestelt, kes veel varasematest aegadest lugusid vesta oskavad.

Nii tekkis mõte, et lisaks piltidele võiks koostada lühikesed kokkuvõtted olulistest paikadest, rajatistest, juhtumistest-lugudest, mida veel mäletatakse.

Näiteks. Kuigi olen enamuse senisest elust elanud Linnamäel ,

polnud mul aimugi sellisest asutusest nagu Linnamäe Haigla, millist maja Linnamäel nimetati Pagari majaks, et Oru kandis on olnud seitse kooli ja et Noarootsi kandis on  olemas olnud selline paigake nagu Uugla saar. Ja arvata võib, et mida põlvkond edasi, seda kaugemale need teadmised – infokillud jäävad…

Infoks praegustele koolinoortele  – kui on vähegi huvi Linnamäe piirkonna ajaloo vastu läbi aegade, siis võiks isade-emade raamaturiiulist üles otsida Alfred Lumeste koostatud raamatud “Oru vald” I ja II ning “Orult Siberisse”. Kindlasti leiab iga siitkandist pärit inimene nendest raamatutest palju tuttavaid nimesid ja äratundmisrõõmu, et vaat, millega minu vanaisa tegeles või millega on minu vanaema läinud kodukandi ajalukku…

***

Koduloo “arvutisse liikumise” mõte on see, et kogutud pildimaterjal oleks kättesaadav suuremale arvule huvilistele igal ajal ja igas kohas.

Meie kõigi ühistööna valmiv lõpptulemus peaks olema midagi sellist nagu seda on  esimesena Eestis avatud Uhtna topoteek, vaata http://uhtna.topoteek.net/.

Loomulikult meie enda moodi ja meie enda nägu 🙂 .

Seda infopanka saab pidevalt täiendada, ta on pidevas muutumises vastavalt laekuvale infole ja materjalidele.

***

Küladest alustasin Linnamäe „põliselanikuna“ ikka Linnamäest 🙂 – kodutalu Maandi oli 1885-l aastal üks kuuest esimest põlistalust Linnamäel (info Helga Mällo juhendatud kodulooringi albumist).

Oleks väga tore, kui teiste külade esindajad, kes kohalikena  oma küla ajalooga kõige paremini kursis on, koostaks ka sellise põgusa, tutvustava kokkuvõtte olnud aegadest – tähtsamatest paikadest, asutustest, värvikatest inimestest ja juhtumistest ning nii saaksime kõik koos kokku hea pildi sellest, kust me tuleme, mis on olnud ja vorminud meid selleks, kes täna oleme…

Siinkohal tänan Astridit Keedikast ja Helvet Jaluksest, kes on oma küla materjalidega sellesse ühistöösse juba panustanud!

Leidsin kodulooarhiiviga tutvudes ning ka inimestega vesteldes tuli välja (hea nõuandja on meie elav leksikon Aino Okkamaa, et piirkonna keskuse Linnamäega seotuna võiks ära mainida järgmised teemad:

  1. Linnamäe alajaam ja selle ümbruse seltsielu (toimusid laadad, jaanituled, sporditegevus)
  2. Teeristi kõrts – kõige esimene teadaolev hoone LInnamäel
  3. Linnamäe haigla – praeguse Kirsside kodu koha peal ja velskri-õenduspunkt (Toffer Eevi maja)
  4. Sheffersi maja, praegune nelja korteriga kivimaja teeristis
  5. Teeristi kauplus ja samas majas asunud koorejaam
  6. Veskid – Nurga, Räägu jne.
  7. Nurga maja, hilisem internaat
  8. Pagari maja, praegu Pajude kodu
  9. Kreekide, hilisem õpetajate maja
  10. Meierei
  11. Pritsikuur– asus vana kooli ja Laurandite maja vahel
  12. Rahvamaja – ainult soojad ja head mälestused toredast seltsielust!
  13. Vana vallamaja ja seal olnud asutused
  14. Räägu Hooldekodu
  15. Koduloomuuseum
  16. Linnamäe park
  17. Spordiplats vana kooli vastas
  18. Saekaater (praeguse vallamaja asemel)
  19. Töökoda
  20. Vet. jaoskond (kolhoosiaegne allasutus Jõel)
  21. Kanala
  22. Laudad, sigalad – kus olid, kes töötasid
  23. Aiand
  24. Mesila
  25. Kirimäe saare ujumiskoht, kolhoosi suvila, laagriplats ja laagrielu 🙂

Esialgse kava kohaselt tahaks kasvõi põgusalt puudutada ka järgmisi teemasid just sellest vaatevinklist, mida rahvas teab ja mäletab, sest ametlik info on netist ja raamatutest leitav.

  1. Saunja (Saunja) poolmõis
  2. Kärbla (Kerwel) rüütlimõis
  3.  Räägu (Hohenheim) kõrvalmõis
  4.  Salajõe (Sallajöggi) rüütlimõis
  5. Niibi (Niby) rüütlimõis
  6. Oru (Orrenhof) rüütlimõis
  7. Auaste (Auast, Wiesenau) rüütlimõis
  8.  Uugla (Udenküll) rüütlimõis
  9. Keedika (Kedik) rüütlimõis
  10. Seljaküla(Sellenküll) rüütlimõis

Külade elanikud teavad kõige paremini lugusid oma kandi koolidest, neid oli tõesti palju :

  1. Rannaküla kool
  2. Kärbla kool – mis asus Koelas 😉
  3. Oru kool
  4. Vedra kool
  5. Nagimäe kool
  6. Uugla-Jalukse kool
  7. Keedika kool

See on nüüd see koht, kus peab ära mainima: nimekiri pole täielik, muutub iga päevaga :)!

Just Sina võid lisada järgmise punkti ülal toodud loetellu, ootame infot ka teistst küladest!

 IGAÜHEL MEIST ON VÕIMALIK ANDA OMA PANUS MÕNE FOTO, TOREDA LOO JA MÄLESTUSEGA ENDALT VÕI ESIVANEMATELT…

Selleks helista 5667-9002 (Eve) või kirjuta eve@las.ee

 

Killukesi vanast Linnamäest…

Tõenäoliselt on inimesi, kes Linnamäe raamatukogu arhiivis olevate materjalidega tuttavad ei ole.

Järgnevalt katkendeid Oru Kodulooringi 1950-60-l aastatel koostatud käsikirjalistest albumitest „Linnamäe“ ja „Linnamäe alevik“:

LINNAMÄE. Esimesed mälestused.

Aleksander Põli (1881-1959, elas Piilamaa külas Põllusma talus) jutustuse järgi oli Linnamäe esimeseks nimeks Leinamäe.

Venelaste ja rootslaste vahel olnud suur lahing, veri voolanud ojadena. Langenud maetud Haapsalu ja Riguldi teede vahelisele alale. Siia maetud peale sõda ka katku kätte surnuid.

Paigale antud nimeks Leinamäe. Nii rääkis ka Mari Evert Teorehe talust, kes suri 1947. a. 78. aasta vanusena.

Aino Okkamaa meenutab: „Mällo maja taga teeristis olevat olnud väga suur ühishaud. Helga teadis, et sealt kaevates olla maa seest luid välja tulnud, rahvas kutsus seda kohta Leinamäeks.”

***

Ajaloolased ütlevad, et Linnamäel ei ole Põhjasõja ajal lahinguid olnud. On aga andmeid, et Põhjasõja ajal ja venelaste siia tungimisel haaranud Haapsalu ümbrust katk.

Nigula kihelkonnas suri 2484-st elanikust katku 1889 inimest. Kuna meie kodukoht kuulub ka Nigula kihelkonda, siis võib arvata, et 1710-1711 a katku läbi surnuid maeti siia ja nii sai paik nimetuse Leinamäe.

***

Aastaks 1885 oli Leinamäe rahvasuus muutunud Leenamäeks.

Väga ilmekalt on tolleaegse Leenamäe kirjeldust oma artiklis edasi andnud Helga Mällo:

„See oli Läänemaa üks kehvemaid nurki.

Teed olid kevadel ja sügisel põhjatud, porised, suvel kaetud paarikümne sentimeetri paksuse tolmukorraga. Põhjast ja lõunast kasvas kuni ristteeni välja tihe lepavõsa. Idas jäi maantee haardesse tükk ebatasast maad liivaaukude, rändrahnude ja üksikute mändidega. Nende taga oli kehv ja kivine talupõld. Teeristist 1 km Haapsalu poole, jõekese kaldal asus Räägu mõis. Teeristilt 1 km põhjasuunas oli Oru mõis ilusa okasmetsa serval.

Teeristil lömitas ainult vana poollagunenud kõrts. Postihobused möödusid sellest peatumata. Kõrtsi taga oli koppel ja sarapik üksikute haabadega.

Leenamäel siis teisi maju ei olnud, lähemad talud olid teeristist poole kilomeetri kaugusel – Kruusiaugu , Teorehe , Lepiku , Sarapuu  , Kupja ja Maandi.”

***

Gustav Jootmaa sündis Tagaveres 1881.a., kuid üsna varases lapseeas asus ta emaga elama Leenamäe poollagunenud kõrtsi.

Gustavi mälestustest: „Ühel päeval oli Räägu mõisahärra meestega teeristil ja panid sinna ristikivi. Mina, kui väikene poisike, olin ka juures. Mõisahärra ütles mulle, et poiss, pea meeles ja räägi ka teistele, et selle kivi pani Räägu mõisahärra Baggu“

Mõisamaast eraldati osa maad ehituskruntideks, Leenamäe hakkas laienema…

„Linnamäeks“  hakati meie kodualevikku kutsuma umbes 1910-st aastast, kuid veel 1940-l aastatel kasutasid vanemad inimesed Leenamäe nimetust.

***

Linnamäe teerist 1930. aastal. Vasakul vana kõrtsihoone, tagapool praegune kauplus.

 

 

Aita kaasa kodukandi ajaloo jäädvustamisele!

 

Kogume Auaste, Ingküla, Jalukse, Keedika, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Niibi, Oru, Salajõe, Saunja, Seljaküla, Soolu, Uugla, Vedra inimestelt vanu fotosid, ajaleheväljalõikeid, diplomeid jms. et koostada igaühele kättesaadav digiarhiiv ja säilitada kodulugu.

Vaata üle oma albumid ja pildikastid ning võta ühendust 5667-9002 Eve Tamm või meili eve@las.ee .

Jäädvustame materjalid arvutisse ning saad oma väärtusliku info koju tagasi viia.

Linnamäe küla ajalugu arhiiviallikates

Kokku korjanud ja tõlkinud Kalev Jaago 2017. aastal.
Küla on moodustatud endistest Piilama ja Kapri küladest. Küla alla jääb ka endine Räägu mõis. Kirjalikest allikatest Linnamäe eelkäijate esmamainimist otsides, osutus kõige esimeseks Piilama (Pilemeck), mida mainitakse Läänemaa vakuraamatus 1518. aastal piiskopile kuulunud Koela küla all eraldi vaba sepa kohana, mille eest maksti piiskopile 6 veeringut. Hiljem on selle vakuraamatu äärele märgitud, et see koht on antud (lääniks) Varensbekele.
Piiskopi protokolliraamatusse on ümber kirjutatud läänikiri Uugla mõisnikule Johan Varensbekele, kes sai 1529. a. lääniks Piilamäe sepa ja üksjalakoha ning üksjalad Melckenkülas ja Kuijõel (Taani Riigiarhiiv=TRA, Ösels registrant 2b, leht 248).

26.6.1549.a. müüs Hans Pasche oma Haapsalu maja ja Piilamäe küla Wedich Dönhoffile (Rahvusarhiiv=RA, EAA.2069.2.650):
„Mina Hanns Passche kuulutan, annan teada ja tunnistan avalikult selles pitseeritud kaubakirjas igaühele, kes seda loeb. Ma müün ja annan üle heas tahtes ja oma abikaasa Orsula Kolmersi kaasteadmisel ja kõikide oma pärijate ja järeltulijate nimel oma maja ja hoovi Haapsalus turu ääres koos aia ja kõige juurdekuuluvaga päruseks ja igaveseks lugupeetud ja auväärsele Wedich Donhoffile, Läänemaa stiftifoogtile, ja kõigile ta pärijatele ja järeltulijatele. Sellesama kaubaga annan üle Pilemeke küla. Ja müün oma pitseeritud kirja järgi 1800 riia marga eest. Igas margas on 36 killingit nii nagu Liivimaal käibeks. Selle raha olen mina Hans Passche jaanipäeval tänulikult vastu võtnud. Selle summa kviteerin mina Hans Passche koos kõigi oma pärijate ja järeltulijatega auväärsele Wedich Donhoffile ja tema kõigile pärijatele nii vaimulikele kui ilmalikele. Seda kinnitan mina Hans Passche oma pitseeritud kirjaga, et maja ja krunt koos Pilemeke külaga on vabad võlgadest ja pole kellelegi panditud ja on minu pitseeritud kirja järgi vabad elamiseks ja pidamiseks kahjusid kartmata. Need punktid ja artiklid varustan mina Hans Passche enda ja oma pärijate eest auväärsele Wedich Donhoffile ja tema pärijatele kinnitusega ja pitseerin selle üriku oma pitseriga. Antud ja kirjutatud Haapsalus kesknädalal pärast jaanipäeva pärast meie õnnistegija Kristuse sündi 1549. aastal.“

Weddich Dönhoff müüs Paschelt omandatud Haapsalu maja, Piilamäe küla ja Melkoküla 26.7.1554 Claus Aderkasile. (RA, EAA.2069.2.734):
„Mina Weddich Doenhoff teen teatavaks ja tunnistan avalikult igaühele, kes seda kirja näevad, kuulevad või loevad, et selle pitseeritud kaubakirjaga enda, oma pärijate ja järeltulijate nimel sõlmin sõbraliku lepingu lugupeetud ja auväärsete härrade: Saare-Lääne toomhärra Arendt Fitingkhoffi, Saare-Lääne toomhärra Hinrick Wrangelli ja Läänemaa stiftifoogti Wolmar Treidenni juuresolekul lugupeetud, õilsa ja auväärse Claues Aderkassiga. Minu pitseeritud kaubakirja kinnitusel müün ja annan üle lugupeetud, õilsale, lugupeetud ja auväärsele Claues Aderkassile ja tema õigusjärgsetele pärijatele või selle kirja ettenäitajatele oma maja, aia ja hooned Haapsalus turul, samuti kõik oma õigused Pillemeke ja Melkokülli külas adramaadele, üksjalgadele, kõrtsidele, vabadustele ja ühisvarale nii nagu mina need Henselin Passilt õigusega ostsin ja endale sain, 3000 riia marga eest. Igas margas on 36 killingit nii nagu Liivimaal käibeks. Need 3000 marka olen kätte saanud mina Weddich Doenhoff lugupeetud ja auväärselt Clauess Adderkassilt. Seetõttu annan mina eelmärgitud Weddich Doenhoff enda ja minu õigusjärgsete pärijate nimel õilsale, lugupeetud ja auväärsele Clauess Aderkasile ja ta õigusjärgsetele pärijatele või selle kirja ettenäitajatele üle eelmainitud maja ja eelmainitud külad Pillemeke ja Melkoküll nii nagu ülal kõikides punktides ja artiklites kirjutatud, et neid vabalt ja rahulikult kasutada ja vallata. Seega tõendan ja kinnitan mina Weddich Doenhoff selle kirja oma pitseriga. Antud ja kirjutatud Riias pärast meie Issanda Kristuse sündi 1554. aastal neljapäeval pärast jaagupipäeva.“

13.3.1570.a. läänistas hertsog Magnus Koela küla, Piilamäe talu, üksjalakohad Mälgu külas ja Räägul ja muid valdusi Claus Aderkasile. (RA, EAA.2069.2.879):
„Meie, Magnus, Jumala armust Saare-Lääne stifti härra, Kuramaa piiskop, Tallinna stifti administraator, Norra pärija, Schlesswieck Holsteini, Stormarni ja Ditmarscheni hertsog, Oldenburgi ja Delmanhorsti krahv teeme teatavaks ja tõendame selle meie avatud pitseeritud kirjaga meie ja meie järeltulijate nimel Saaremaa stiftis Läänemaal igaühele, kes seda näeb, loeb või kuulma juhtub, et meie täie teadmise ja tahtmisega, meie Saaremaa stifti toomkapiitli kaasamisega oleme kaalunud truud teenistust, mida meie auväärne Läänemaa stiftifoogt ja nõunik Claus Aderkas meie vürstliku valitsemise ajal on osutanud ja veel osutama saab, võib ja tahab meie saadikuna Taanis ja Saksamaal. Seega ei taha me ebaõiglust ja ilmutame meie vürstlikku tänulikkust. Nii anname ja läänistame (toomkapiitli teadmisel ja nõusolekul) selle kirjaga ülalmärgitud meie stiftifoogtile, nõunikule ja armsale truule Clauss Aderkassile ja tema pärijatele, ka pärijate pärijatele, päruseks meie küla Koyuell 10,5 adramaaga ja üksjalakohaga Lääne-Nigula kihelkonnas. Veel anname ja läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile Pilemaky talu koos üksjalgadega Melloküllis ja Rockohydes ja Rugge kõrtsi, mis ta on ostnud meie eelkäijatelt ja mis siiani olid talle läänistatud meeslääni õigusega ja asuvad samuti Lääne-Nigula kihelkonnas. Veel anname ja läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile kaks adramaad Mikassis koos heinamaaga Kullamaa kihelkonnas ja vabaduse raiuda ehitus- ja küttepuid meie Koluvere ametkonnast oma Tagavere mõisa ja kõigi oma varade tarbeks. Samuti läänistame Kuijõe kõrtsi koos veski, juurdekuuluva maa ja heinamaadega, mis olid läänistatud õndsale Ambrosius Holsteinile, tema abikaasale ja pojale eluajaks. Veel selle juurde kaks adramaad nimetatud kõrtsi ja veski juures ülalmärgitud Kullamaa kihelkonnas. Veel läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile Audru ametkonnast Vana-Pärnu kihelkonnast kaks üksjalga nimedega Lywa Mart ja Sardy Simon. Need külapered, adramaad, kõrtsikohad, veski, heinamaad, üksjalad, ehitus- ja küttepuud koos sinna juurdekuuluvate inimestega läänistame sellistes piirides nagu need vanast ajast on olnud. Selle vastu kohustub ta andma meile tagasi küla Karriselis, mis asub meie Koluvere ametkonnas ja mis ta sai meie Saaremaa toompraostilt Arnoldo Vitinghoffilt 5000 marga eest. Laiemaks teadaandmiseks ja kinnituseks lisame siia oma allkirja ja meie suure pitseri kõrvuti meie toomkapiitli pitseriga. Antud meie Kuressaare linnuses 13. märtsil 1570. aastal pärast Kristuse sündi.“
(Rippunud kahest pitserist on säilinud toomkapiitli pitser)

9.5.1642 jagas Magnus Aderkas oma venna Arendt Clausi poeg Aderkasi pärandit vennapoeg Arend Aderkasiga (1612-1689) ja koostati vastav ürik (RA, EAA.2069.1.22), mille järgi Magnus Aderkas loovutas Piilamäe ja Mälgu oma nõole Arend Aderkas nooremale:
„Püha Kolmainu nimel kõikidele inimestele hoolimata seisusest ja tegevusest teatame selle avatud kirjaga selle lugejatele või nägijatele, et meie nõod, nagu mina Magnus Aderkas vanem ja Ahrend Aderkas noorem kui loomulikud pärijad Piilamäe ja Melko maadele, mis õnnis Ahrend Aderkass vanem mulle tema vennale Magnus Aderkas vanemale pantis isa pärandiosana, oleme kokkuleppele jõudnud. Nii on järgmiselt kokku lepitud, et mina Magnus Aderkas olen oma isa pärandiosa Arend Aderkas nooremalt Kärbla mõisast vastu võtnud. Selle vastu annan ma oma armsale nõole ja tema pärijatele eelnimetatud vara koos kõige juurdekuuluvaga ja nii nagu meie esivanemad neid on vallanud ja kasutanud päruseks. Oomäe ja Vilkla külad Ridala kihelkonnas, mis Jürgen Mackebranck Magnus Ahlefeldilt pandiks sai ning Jürgen Mackebranck pantis ülalmainitud Magnus Aderkasile 300 riia taalri eest, taalris 36 ööri, nagu vastav käsikiri kuulutab. Seda vara valdavad Magnus Aderkas ja ta pärijad nüüd pärusvaldusena. Kui kumbki meist peaks oma maid müüma, siis ei tohi seda müüa võõrastele, vaid tuleb pakkuda teineteisele. Suuremaks kinnituseks allkirjastame ja pitseerime meie nõod ja meie usaldusväärsed sõbrad selle kokkuleppe kahes eksemplaris, millest saab kumbki pool ühe. Antud Kärbla mõisas 9. mail 1642. aastal pärast meie Issanda Jeesus Kristuse sündi. Magnus Aderkas. Arend Aderkass, Fabian Aderkass, Heinrich Nasserdt.“
(Pitseritest tervena säilinud Magnus Aderkase oma)

Piilama küla on nimetatud ka Mälgu külaks. Melekylla nime all leiame selle ka 1644. aasta plaanilt (SRA, Rydboholm. E.7855) Veerandadrik Mölicka Nicolaust on mainitud 1677. a.
Räägu talu ja Kapper Mardi talu leiame ka 1644. a. plaanilt, mis koostati seoses vaidlustega kalastusõiguse üle Taebla jões ja piirivaidlustega Aderkase valduste ja Haapsalu lossi valduste piiride üle. Vaidlustest selgus, et Kapper Mardi talu on juba 53 aastat olnud lossi oma. 1668-1674 kuulus Kapre Mardi talu Arend Aderkasile Kärblast, kuid siis läks Haapsalu lossi alla tagasi.

Haapsalu lossile alluvate maade vakuraamatutest (SRA, De la Gardie E.1748) selguvad järgmised andmed:
KAPPER 1674 (1676)
0,5 adramaad haritud 1 tühi Saunja Andres

MELAKÜLA 1674 (1676)
0,5 Kedeka Siemon
Lülle Siemon (sama)
Varese Peter (sama)
0,25 (0,25 tühi) Varese Töns (sama)
Pedra Steffan (Peder Tönis)
0,25 Sirso Simon (Siese Simon)
Söste Jakob (sama)
0,5 Matso Gorris
0,25 Peete Lars
hajatalud
0,25 Lusalo Andres
Kiisa Siim
Kyvare Hinrich uusasukas
Alliko Andres uusasukas
Näggima Mart 2 a eest asutatud hakkab makse maksma (1676 sama 0,5)
Söstemegge – linakangur Tönisel, kes selle eest annab 400 küünart linast riiet aastas, Haapsalu müürsepp Nicola Hans ehitas sinna roovialuse ja kahhelahju, teise samasuguse ka mõisa piimakambrisse – 25 hd +kost
0,25 tühi Tilloke Mats on jooksus