Räägitakse, et Vanapere elumaja on Keedika küla kõige suurem maja, siin on näidatud isegi kino! Talu linaleoaugus oli püstoli peidik ja aida tagant maa seest võis leida terve linttraktori, mis vahetult enne Vene võimu saabumist Siberisse saatmise hirmus korralikult ära oli peidetud.
Talu renoveerimisest ja selle käigus ette tulnud üllatustest jutustab Eesti Vabaõhumuuuseumi Maaarhitektuuri Keskuse üritusel peremees Madis Jürgen.
Muhe kuulamine ja vahva vanast uueks saamise lugu!
Vedra küla koduloo kohta leiad infot, külastades Oru kandi külade virtuaalset kodulooalbumi Oru topoteek.
Sisesta otsisõnaks Vedra, Vedra küla, mõne Vedra küla elaniku või talu nimi ning pildimaterjal ja kirjasõna on tutvumiseks avatud.
Kui Sul on ka omalt poolt Vedra külaga seotud koduloolist ainest topoteeki lisada (fotod, tekstid jms), võta ühendust eve@las.ee või telefonil 5667 9002.
18.03.1934 – 4.11.2021
Hingedekuu alguses lahkus meie seast inimene, kelle elutöö oli väga tihedalt seotud Oru kogukonnaga. Ilmselt ei olegi siinkandis peret, kes ei teaks Aino Okkamaad. Ta jõudis Oru koolis teadmisi jagada lausa kolme põlvkonna lastele.
Loe edasi: Lahkus õpetaja AINO OKKAMAAMöödunud laupäeval LASi majas toimunud õllekoolituse vastu tundis huvi rohkem inimesi, kui kohti (15) jätkus. Võiks eeldada, et õllepruulimine on rohkem meeste pärusmaa, aga vähemalt sel korral oli kohal ka õrnema sugupoole esindajaid. Räägiti õllepruulimise ajaloost, jagati kogemusi ning osalejad said pimetestil proovida uusi maitsenüansse. Tunnustus korraldajatele igati asjaliku ja praktilise ettevõtmise eest!
See pole veel kõik!
Kui otsid näiteks nädalavahetuseks värvikirevas looduses liikumiseks üht vahvat matkasihtpunkti, siis ühe variandina ootab Vedra 500 aastapäeva puhul loodud seiklusorienteerumisrada.
Täna tähistame Eesti taasiseseisvumisese 30ndat aastapäeva.
Päike särab, rahvuslipud lehvivad tuules, mitmel pool toimuvad pidupäevakontserdid ja kokkusaamised.
Oru kandi koduloo kogujana oli mul au ja rõõm pidada hiljuti meie seast lahkunud, Kärbla küla Lõpe talust pärit Leida Undoga Oru Hooldekodus maha pikki vestlusi kohalikust elust-olust esimese vabariigi ajal ja peale sõda ning need mälestusekillukesed tervikuks sõlmida.
Pea pool sajandit noorema inimese jaoks koorus tema jutust välja inspireerivat elutarkust ja väga põnevat koduloolist teadmist. Kogesin suurt austust ja lugupidamist, kuulates inimest, kelle ajaskaala pikkuseks on 90 aastakäiku.
Loe edasi: 30 aastat taasiseseisvust ja ühe elu luguFoto ja videomaterjali Linnamäe kontsertide päeva raames toimunud Vedra küla 500nda aastapäeva tähistamisest leiad siit ja siit.
Vedra Vaim 500 sündmused ei ole aga laupäevase kontserdiga veel lõppenud, vaid jätkuvad küla ajalugu ja põnevaid kohti tutvustava seiklusorienteerumisega!
Loe edasi: Vedra 500 jätkubSelle loo lugemiseks võtavad aja maha need, keda huvitavad seosed Oru kandi ja Linnamäe koduloo ning tänapäeva vahel…
***
Paar aastat tagasi Oru topoteegi jaoks meie koduloo-uurija Alfred Lumeste materjale uurides tuli üsna juhuslikult ühe ruudulise vihiku tagakaane vahelt välja liigutav ja tähendusrikas kiri.
Oru kooli õpetaja, koorijuhi ja koduloo-uurija Helga Mällo kirjutatud südamlikke ridu lugedes oli tunne justkui istuks ta siinsamas kõrval, võttes oma malbel moel jutustades kokku elu jooksul tehtut. Kirja kirjutamise ajal oli Helga teispoolsusesse lahkumiseni oli jäänud vaid loetud kuud…
Loe edasi: Helga Mällost – ring sai täisNagu toona nii ka täna.
Ka 1937. aastal käis Oru rahvamajas kibekiire põranda tegemine. See, et sinnamaale üldse jõuti, oli päris suur ime. Nagu praegugi.
19. sajandi lõpul jõudis ka Läänemaale rahvusliku liikumise tõusulaine – elavnes kultuurielu, küladesse toodi järjest rohkem raamatuid ja ajalehti.
Kõik see toimus aga väga visalt, sest mõisnikud olid seisukohal, et raamat on uks, mille kaudu talupoeg tungib sakste tuppa ning see uks tuleb sulgeda. Talupojale peeti sobivaks vaid vaimulikku kirjandust.
Oru vallas sai esimese ajalehena tuntumaks 1881. aastal asutatud “Olevik”, mille aastakäike säilitas Vedra koolmeister Mihkel Albert.
Tasapisi hakkas aga ka mõisate omanike hulka siginema selliseid, kelle tegevus muutus põlisaadlikest mõisnikele otse väljakutsuvaks!
Loe edasi: 120 aastat Oru raamatukoguKokkuvõte on koostatud kohaliku koduloo-uurija Alfred Lumeste raamatute “Oru vald I”, Oru vald II” ja “Orult Siberisse” põhjal. Raamatud saadaval Oru Haruraamatukogus, veebiversioonina ka Oru topoteegis.
Loe edasi: Oru valla loomisest tänapäeva välja