Läksin väikse vihje peale külla ühte Linnamäe serval asuvasse metsatalusse. Kusagilt kaugest mälusopist tuli üsna ruttu endalegi meelde, et selles peres elas kunagi üks kõva karmoškamängija. Ja kuna Linnamäel, LASi majas on veebruari keskpaiku algamas koguni kahe grupiga karmoškakursus, on iga kapi otsas jõude seisev lõõtspill tarvitamiseks teretulnud.
Kadunud vanaperemehe muusikainstrument oli ikka korralikult aegu ja külapidusid näinud. Kohe niimoodi, et pähe kerkis mõte – seda auväärset ei raatsi küll oma olematute mänguoskustega tülitama hakata. Las naudib segamatult oma väljateenitud puhkust.
Üks jutt viis teiseni ja tuli välja, et toanurgas on veel üks “lõõtsaline” ja mitte lihtsalt niisama pill, vaid isetehtud libliklõõts! No andis teda ikka imetleda, seda detaili- ja kaunistusterohkust ning parimate päevade kõlaomadusi võis vaid ette kujutada.
“Libliklõõtsa” nimi anti pillile liblikakujulise kaunistuse järgi, mis tihtilugu asetati pilli nüriks saetud nurkadele.
Küsimuse peale, et kustkandi meister selle pilli valmis tegi, vastas peremees, et siinsamas, toona Oru valla piiresse jäänud Kopliküla (praegu Koela) Mäe talus elanud Kaarel oli see kuldsete kätega mees.
Rahvasuu räägib, et kui oli mobilisatsioon, siis siitkandi poisid kogunesid Mäe talu õues ja üheskoos mindi kogunemiskohta Räägu mõisas. Mäe Kaarel oli läinud kõige ees ja oma lõõtsa mänginud. Räägu mõisas aga andnud pilli sellesama metsatalu peremehe ema kätte hoiule.
Kähku Oru topoteegi otsingusse nimi sisse ja naksti kaks vastet nimele siingi olemas!
Kaarli suurest armastusest lõõtspilli ja instrumendi sisemise hingeelu vastu annab tunnistust lõiguke Saunja küla Vanaaseme talu peremehe Artur Randloo hilisemal ajal maakonnalehes avaldatud järjejutust “Sunnitööl Arhangelski põlismetsades”. Teemaks Oru vallast Punaarmeesse mobiliseeritute teekond “suure kodumaa” avarustesse. Jalgsi, hobuvankril, rongi ja laevaga. Artur kirjutab:
“Ühes peatuses ostis meie valla mees Kaseväli Kaarel Kopli külast lõõtsmooniku. Olevat olnud Eesti hindadega võrreldes päris odav. Ainult häälte järjekord oli vastupidine meie pillidele ja Kaarel ei saanud esimesel õhtul mänguga hakkama. Selle vea parandas ta järgmisel päeval. Kiskus pilli häälteploki laiali ja asetas hääled kätteõpitud järjekorda.”
Oru kandi kodulooguru Alfred Lumeste andmetel suri 1910. aastal sündinud ja 1941. aastal Vene sõjaväkke mobiliseeeritud Kaarel Kaseväli noore mehena tööpataljonis…
Mees ja tema Mäe talu köögis valmistatud pill…
Aga see pole veel kõik.
Ei lõpeta kurva alatooniga.
16. veebruaril algavale karmoškakursusele on ilusa juhuse? läbi end kirja pannud endise Kopliküla Mäe talu praegune peremees.
Ring on täis.