“Euroaluste ajastu on läbi saamas – tänaseks juba 150 õpilasega Oru koolis on aastaid kannatliku järjepidevusega näidenditeks ja kontsertiteks 120-st euroalusest lava ehitatud.
Läbi on saamas ka ajad, kus suurematele üritustele mahtus ühe lapse kohta üks lapsevanem ning õhku jätkus umbes tunniks ajaks.”
Eilsel, kohaliku omaalgatuse programmi toel toimunud Oru kandi külade ümarlaual olid kohal Soolu, Oru, Jalukse, Seljaküla, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Salajõe, Vedra ja Uugla külade elanikud. Lisaks vanadele tuttavatele oli taaskord rõõm tervitada ka mitmeid uusi osalejaid.
Kogemuskoolitust läbi viinud Piirsalu külaliikumise eestvedaja Lea Lai
andis ülevaate Piirsalu küla 2003. aastal hoogustunud mitmekesistest tegevustest ning tõdes pikaajalisele kogemusele tuginedes, et kohapeal saab valla mõningase toega väga palju ka ise ära teha. Heakord, turvalisus ja aktiivne seltsielu on vaid mõned valdkonnad, kus Piirsalu külaelanikud on seljad kokku pannud ning koostöös toredaid ja asjalikke tegusid teinud.
Huvitava ideena kõlas just nende meie kandi külade elanikele, kus omavahel veel väga tuttavaks ei ole saadud, Piirsalu Avatud kodude päeva läbiviimine. Osalevad pered avavad kokkulepitud päeval tunniks ajaks huvilistele oma kodu (õue), räägivad pereliikmete töödest- tegemistest-hobidest jne. Kui oma küla rahvas juba tuttav, siis järgmise sammuna saab ette võtta “Külast külla” tuurid teistesse piirkonna küladesse jne.
***
Vallavanema Mikk Lõhmuse saabudes allkirjastati MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari, Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini ja Mõisaküla külavanema Kaido Hinno vahel neljapoolne leping Mõisaküla naabrivalve piirkonna loomiseks.
Seejärel tutvustas Marek Väljari naabrivalve piirkonna toimimise teoreetilist ning praktilist poolt.
Naabrivalve piirkonnad tekivad sinna, kus on olemas tugev kogukond. Inimesed tunnevad üksteist, suhtlevad omavahel, hea sotsiaalne kontakt kasvatab turvatunnet ja nii tekib usaldus, mis on naabrivalve toimimise aluseks.
Kuritegusid saab ennetada ka läbi keskkonna kujundamise – näiteks majalähedane kõrghaljastus on soovitatav alt puhas hoida, krunti piirav hekk või tara planeerida suhteliselt madal. Ikka selleks, et võõral ei oleks just väga mugav märkamatult teie õuel toimetada. Sama eesmärki teenivad ka valgustatud majaümbrus ning juurdepääsuteed.
Väga palju aitab küla turvalisusele kaasa ka see, kui majapidamised on hoolitsetud ja korras. Mahajäetud ja peremeheta, korralagedusega ümbritsetud hooned tõmbavad kuritegevust lausa magnetina ligi. Õuel vedelevad tööriistad, jalgrattad jms. on juhuslikule möödakäijale kergeks saagiks.
On kindlaks tehtud, et varastatakse enamasti just hetke ajel – mis ripakil, see ära ning vargus võtab aega keskmiselt vaid 3-7 minutit.
Mõtlemise koht – kas Sinu vara on nii hästi kaitstud, et selleni jõudmine vähemalt nii kaua aega võtaks?
***
Peale külaliste lahkumist jätkasime muude kohalike teemadega. Veel on kohti 4. aprillil toimuvale külaliikumise huviliste ringreisile Raplamaale, kus sealne koordinaator Ivi Sark tutvustab tegusaid kogukondi ja talusid. Juttu oli ka Soolu küla 500. juubeliaasta sündmustest ning põgusalt Linnamäe kontsertide päevast.
Oru, Vedra, Ingküla, Niibi, Salajõe, Jalukse, Auaste ja Uugla küla rahvas võiks hakata tasapisi mõtlema sellele, mida toredat oma küla kohta jagada järgmises, aprillikuus ilmuvas Oru kandi külade infolehes.
Erilist tähelepanu pööras Linnamäe arenguseltsi juht Elle Ljubomirov
praegu ettevalmistusjärgus oleva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu muudatustega kursis olemise vajadusele.
Iga maaomanik võiks planeeringu eskiisi koostaja poolt tema maale määratud sihtotstarbega kursis olla, et seda vajadusel, lähtuvalt isiklikest plaanidest- tegemistest aegsasti muuta.
Üldplaneeringu koostamise faasis piisab selleks vaid ettepaneku tegemisest, mida üldjuhul ka arvestatakse.
Hiljem, kui planeering on juba kinnitatud, nõuab maa sihtotstarbe muutmine juba tunduvalt kauem aega ja asjaajamist.
Seega ootame lähiajal toimuvale üldplaneeringu arutamise ja ettepanekute tegemise koosolekule aktiivset osavõttu. Kõik ikka selleks, et mitte hiljem dokumentidega jännates ohata – miks ma oma maaga seotud asjade vastu õigel ajal ei osanud huvi tunda?
Kolm tundi möödus linnutiivul. Loodame, et igaüks sai mõne teadmise võrra rikkamaks ning uute kohtumisteni järgmisel Oru külade ümarlaual märtsikuus.
Seekordsel, KOP toel toimuval ümarlaual leiab lisaks aset ka kogemuskoolitus, kus külaliikumise eestvedajatele jagab teadmisi Piirsalu kandi kogukonnatöö eestvedaja Lea Lai.
Juttu tuleb ka turvalisusest ja naabrivalvest – Eesti Naabrivalve ja politsei esindaja, Lääne-Nigula vallavanem ning Mõisaküla külavanem allkirjastavad Mõisaküla naabrivalvepiirkonna loomise lepingu.
Seejärel külaelanike omavaheline vabas vormis arutelu ja infovahetus.
2021. aasta kevadel on plaanis Linnamäe pargis avada pargi looja, Oru kooli õpetaja, koorijuhi ja koduloo-uurija HELGA MÄLLO mälestuskivi, pink ja infotahvel. Tsitaat armastatud õpetaja ja klassijuhataja elu lõpul kirjutatud kirjast,
Tõenäoliselt on Oru kandis looduslähedast eluviisi ja matkamist armastavaid inimesi, kes sellest toredast võimalusest veel midagi kuulnud ei ole.
Alljärgnev on teile.
Väga pime öö. Kuu ja tähed on madalate mustade pilvede taga. Isegi vihma tibutab natuke. Ossa, mis see veel oli, kes krabistas? Ja need imelikud hääled seal metsas. Appi karjuda pole ka mõtet, naabrid on kaugel. Julged ikka edasi lugeda või? Hea küll, jätan kõige huvitavama koha vahele ja kirjutan lõpu ära.
See väike matk oli siiski üsna huvitav ja kohale jõudes sai lõkke peal vorstikesi soojendada ja enne Unemati tulekut veel kamina ees juttu puhuda.
Ära minu käest nüüd küsi, et kus või mis, olen vastamiseks liiga sünge mees. Aga mu eit on hoopis teistsugune, selline jutukas ja vastikult lahke. Vaata ise järele kui sa ikka julged.
Seda infot võib jagada ainult kartmatutele, kes tahavad pööriajal või aastalõpus selles metsamajas oma närvid proovile panna.
Reede, 20.12.2019 – üks suur, ilus ja kauaoodatud maja Linnamäel on poolenisti katuse alla saanud.
Katusekorteri seinale omanikule märguandeks kinnitatud pärg vaatab ja ootab – millal nad mind maha võtma tulevad?
Väikese vahelugemisena – Maret Tamjärv, Eesti Vabaõhumuuseumi direktor on teinud toreda ülevaate (loe SIIT) sarikapeoga seotud traditsioonidest varasematel aegadel ja tänases Eestis. Mis võib juhtuda, kui omanik ehitajate märguandest välja ei tee ja kuidas traditsioone mittetundvad inimesed pärja püsti panemist tõlgendada võivad 🙂 …
Ehitustandril ehk vanas kooliaias on kõrvuti midagi täiesti uut ja kaasaegset kerkiva üürimaja näol ning säilinud ka vana kooliaia aegu ja inimesi näinud jändrikud ning sammaldunud õunapuud… Justkui annaks üks ajastu üle teatepulga teisele…
Ja siis nad elavalt juteldes kogunema hakkasidki!
Tänati ehitajaid, projekteerijat ja muidugi töid soosivat ilma.
Kena pärg sai ka katuselt alla toodud
Seejärel sai seltskond heita pilgu kiiresti edenenud hoone sisemusse, kus suurte akendega valgusküllased ruumid edasisi töid ootavad.
Kuuma supi ja soojendavate jookidega kostitati nii päevakangelasi, suure töö tegijaid ehitusmehi