Andra Kirna ja Lääne Elu:
Linnamäel alustab sügisest loova tuleviku kooli metoodikal töötav koduõpperühm esimese klassi lastele.
„Alustame tõesti Linnamäel, LASi majas,” ütles Loova tuleviku kooli Läänemaa õppeklassi eestvedaja Dea Lasting. „Avame koduõppegrupi, sest kooli jaoks sobivaid ruume pole me veel leidnud.” Lasting selgitas, et nii nagu kõigis teisteski koolides on ka Loova tuleviku koolis võimalik õpet läbida koduõppe formaadis.
Läänemaal puudub alternatiivne õpivõimalus alushariduse saamiseks seega Läänemaal elavate perede ainsaks võimaluseks jääbki koduõppe formaat, kui on soov pakkuda oma lapsele erakooli võimalusi.
Ruumide otsimine loodavale koolile aga jätkub.
Selle aasta sügisel alustavad 12 esimese klassi õpilast koduõppe grupis, kus õpe toimub vastavalt Loova tuleviku kooli metoodikale. Praegu on avatavasse koduõppegruppi veel vabu kohti. Koduõppegrupp avatakse, kui kokku on tulnud 12 last. „Erarahastuse toel on see võimalik ka väiksema laste arvu puhul,” ütles Lasting, kes tegeleb aktiivselt Loova tuleviku kooli Läänemaa õppeklassile toetajate otsimisega. Tal on kogemus erarahastuse otsimisest ja kaasamisest spordis ning ta peab seda ka hariduses täiesti võimalikuks. „Kooli toetamisel langeb muidugi ära reklaami motiiv, nii et see on eeskätt siiski panus ühiskonna arengusse,” ütles Lasting. Ta selgitas, et tavaliselt leiab sponsori ettevõtetest, kui ettevõtja tunnetab sügavat isiklikku vajadust seda teha.
„Erakooli tegemine maapiirkonda ei ole kuigi lihtne. Inimesed saavad selle vajalikkusest enamasti aru alles siis, kui oma laps tavakoolis ei kohane,” ütles Lasting. Tema sõnul on rahastuse teema samuti väga valus. „Selge on, et maal on palgad palju väiksemad kui Tallinnas või Tartus ja vanematel vähem võimalust last erakooli panna,“ tõdes Lasting.
„Samas – hea haridus ongi kallis. Naabruses suletakse väikekoole, koondame lapsed suurde kooli, nii on odavam?! Oru ja Risti koolid on täis, kui mitte ülekoormatud. Et õpetaja jõuaks iga õpilasega individuaalselt tööd teha, ei ole loova tuleviku koolis kunagi klassis rohkem kui 15 last,“ rääkis Lasting. Lasting tahab tulevasele koolile toetajate abiga luua stipendiumide süsteemi, et ka eraharidus oleks kättesaadav. „Maakohas erakooli pidades on see vist ainuke võimalus. Olen veendunud, et see on võimalik ja see pole ulme,“ rõhutas ta.
Meetodina erineb loova tuleviku kooli õppimise ja õpetamise viis Lastingu sõnul mitte ainult tavakooli omast, vaid ka teistest alternatiivhariduses kasutatud meetoditest.
Islandil 1976. aastal alguse saanud metoodika õpetab lapsi läbi mängu, sest nii omandab laps teadmisi kõige kiiremini. „Kooli esimeses astmes kasutatav saare asustamise metoodika on mänguline ja loovust toetav viis maailma kohta teadmisi omandada, haarab kõiki eluvaldkondi ning on väga eluline,“ rääkis Lasting.
Loova tuleviku kooli programmi on sisse kirjutatud õnneliku inimese oskuste omandamine. Tähelepanu on pööratud lapse vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse külje arengule. Koolis õpitakse tähelepanu, keskendumist, enesekontrolli, meelerahu saavutamist, empaatiat, emotsioonidega toimetulekut ning suhtlemist – õnneliku isiksuse oskusi.
„Tavakoolis eeldatakse, et õnneliku inimese oskused annab lapsele perekond. Sageli aga perekond ei tea ega oska,“ ütles Lasting.
Kool peab oluliseks ka tulevikuoskusi: ettevõtlikkust ja loovust. „Mujal sellistele detailidele nii suurt tähelepanu ei pöörata. Eriti suur rõhk on just loovuse arendamisel,“ ütles Lasting.
Ettevõtjana tunnetab Lasting vajadust niisuguste inimeste järele. „Kust peaksid tulema loovad ja ettevõtlikud inimesed, kui seda maast madalast ei arendata?“ küsis ta.
Kogu õppetöö loova tuleviku koolis vastab riiklikus õppekavas nõutule. „Nii et kui laps peaks vahetama kooli, siis teadmiste poolest tal mahajäämust ei teki. Tõenäolisem on šokk õppetöö korraldusest. Aga niipidi koolivahetust tuleb harva ette – näiteks mujale kolides. Tavaliselt tullakse ikka tavakoolidest meile,“ rääkis Lasting.
Eestis tegutseb loova tuleviku kool alates 2017. aastast.
Loova tuleviku kooli õppetöö konsultant Kristi Laanemäe tõdes, et Läänemaal on aktiivne huviliste grupp olemas. „Sellest oleks saanud kooli ametliku haru, kui oleks õnnestunud koolile sobivad ruumid leida,“ ütles Laanemäe. „Praegu aga tuleb sinna koduõpperühm. Lapsevanemad vastutavad ise laste õppimise ja koolitöö eest. Loova tuleviku kooli poolt on õppekava, õpikud ja õppematerjalid – seadus näeb nii ette. Lapsed on loova tuleviku kooli õpilased,“ rääkis Laanemäe. Tema sõnul õpib loova tuleviku koolis üle Eesti praegu 86 last.