Naaberkülas Koelas elav Helja Heldema (töötanud ka Oru kooli õpetajana) tähistas emakeelepäeva koduse luuletunniga, kus ta ise ja Oru kandist külla tulnud sõnaseadmiskunsti huvilised lugesid ette aastate jooksul luulevormi valatud mõtte- ja tundekillukesi.
Lisaks saime teada, et luuleraamatut saab hea tahtmise korral ka üsna käepäraste vahenditega kokku panna – käsikirjad arvutisse ümber trükkkida, sobivas formaadis piltidega varustatud lehed välja printida, nobedate näppudega kaasa abil kõvakaaneliseks vihuks kokku köita ning valmis ta ongi! Midagi erilist, olulist, elulist…
Oli huvitav kogemus saada osa luulevormis väljendatud elutarkusest…
P.S. Tore sõnamänguline kokkusattumus – kohal oli ka Luule…
Helja Heldema luuleridu:
KODUNE KINGITUS
Pole kodune kingitus kandikul,
ei ole ostetud, panditud
ega klapitud, klopitud.
Õueteelt üles on nopitud.
***
Ei ole sõlmitud, seatud,
ega kaugele teatud.
On lausa laiali muru peal,
tõmbetuule eest ulu all…
***
Kodune kingitus lahtise värava peal,
kus kord kiikuda oli nii hea.
Ning kriuksuva ukse kriginas,
ja põleva kolde praginas…
***
On kevadsuurvete kahinas,
lõhnava heina sahinas.
Katuseräästa veetilkades,
hullava kutsika pilkudes.
***
Ema rätis ja põllepaelades,
isa kopsimisootel naelades.
Kruusakivides värava ees
ja kurblikus ootuses laulu sees…
RÕÕM SUUR ON
Rõõm suur on väikesest värvitud väravast,
päevast palavast, päikesest säravast,
vihma valingust, loojangu kumast,
elust enesest läbi kui suman.
Väiksesest, vähesest tunnetad mõnu,
hindad lihtsamaid, lühemaid sõnu.
Mis alati olnud
ja südamest tulnud.
