Mäletatakse, et 2019. aastal lammutatud meierei kohal oli varem väike palkmaja – Kaltsu (peremehe, koha nime järgi?) meierei, mis olla töötanud samaaegselt Linnamäe kaupluse majas olnud koorejaamaga.
Ka Oru kooli kodulooringi albumist võib lugeda: “1930. aastal oli Linnamäel 10 elumaja – vallamaja, koolimaja, kolm kauplust, Kaltsu meierei, Lääne-Nigula piimaühingu koorejaam, jahuveski koos saekaatriga, palvemaja. Elanikke oli umbes 50-60.”
Mingil põhjusel maja lammutati ja ehitati praegugi teeristi lähedal alles olev, hetkel suhteliselt õnnetus seisus hoone.
Pildil meierei 1967. aastal
***
Ja tõenäoliselt varasem pilt?, kuna kuuekümnendatel said aleviku vahel olevad teelõigud mustkatte.
Järgnevalt Linnnamäe meierei igapäevaelust sõjajärgsetel aastatel ja hiljem, meieri laste mälestuste läbi :).
Alevis ja ümberkaudsetes külades oli tollal palju lehmapidajaid.
Lähemal elavad kunded tõid oma piimanõu jalgratta lenksu otsas kohale, kaugemalt tuldi hobustega – meierei ees oli mitu lasipuud.
***
Meieri pere elas maja teisel korrusel. Ümbrus oli heas korras, maja ees hoolitsetud lillepeenrad.
Meierei töö läks lahti varahommikul – nii nelja-viie ajal. Kui varahommikune piima vastuvõtt allkorrusel läbi sai, oli laste ülesandeks kõigi tarvikute – piimavannide, -torude, koorelahutajate pesemine, talunike hobuste õuel viibimisega seotud “delikaatsete tagajärgede” likvideerimine 🙂 , lisaks peenarde rohimine jms. Kui kõik tööd tehtud, lubati koos teiste külalastega Kirimäe saarde ujuma minna.
***
Suvel toimus piima vastuvõtt igal päeval, talvel üle päeva.
Toodud piim kaaluti, kallati suurde vanni ja töödeldi koorelahutajas kohe ümber.
Koor viidi Kirimäele (Ferdinand Nõupuu oli autojuht), kus sellest tehti piimapulbrit ja võid, lõss pandi suurtesse vannidesse ja anti piimatoojatele tagasi.
Suures raamatus oli kirjas, kui palju keegi lõssi tagasi saab.
Tehti piima rasvasuse proove – baasiline piim oli 3,7 %. Kui protsent oli kõrgem, sai rohkem liitreid kirja panna. Piima puhtuse proove tehti pisteliselt.
***
Üldiselt käis suur aruandlus – koostati kuuaruandeid, dekaadiaruandeid. Iga dekaadi lõpus istus meier oma kaasaga, kohvikannud ees ja tegid poole ööni aruannet, mis järgmisel päeval jalgrattaga Kirimäele viidi.
Piimaraha maksmine toimus meieri köögis. Selleks oli küll ette nähtud oma kindel aeg, mis oli ka teadetetahvlil kirjas, aga mõni astus ikka läbi hilisel õhtutunnil…
***
Hiljem viidi piima ka Tallinna, piimakombinaati. Piiamauto juht oli väga oodatud, sest tõi meieri lastele Tallinna saia, mis oli nii hea ja maitsev!!!
***
Meiereis tehti juustu toormaterjali kaseiini (kaseiinist tehti ka nööpe). Meier ostis kokku vasikamagusid – need aitasid piimal kalgenduda.
Mingil ajal tehti kohapeal ka võid – toodang läks välja Vormsi Võitööstuse nime all. Meierei tagaruumis oli kaks võimasinat. Või pakendati 25 kilostesse vineerkastidesse. Külje peal olid suured sildid – CCCP, GOST ja…
***
Esimesel korrusel oli katel, mida köeti põlevkiviga.
***
Mingil ajal tehti meierei teisele korrusele kontor, siis oli majas töötajaid rohkem.
Esireas vasakult esimene Hallik Ormus, viimane Herman Hänni. Tagumises reas vasakult kolmas Juta Notton, eelviimane Ferdinand Nõupuu.
***
Kuuekümnendate lõpupoole hakkas eramajapidamiste piima koguma kolhoosi piimaauto, tekkisid “piimapukid”, meierei kaotas otstarbe ja suleti.