Elavdame suhtlemist ja kauplemist! :)

HEA KÜLAELANIK!

Kui soovid:

*midagi müüa (näiteks talvekartulit või küttepuid,  maasikataimi  ja lilleistikuid,  piima, kala, kanamune, jalgratast või oma kaunist käsitööd, mida iganes 🙂 ),

*osutada teenust (näiteks ajad kartuleid läbi või teed kopatöid,  tegutsed massöörina või oskad teha näohooldust),

anna teada

telefonil 5667-9002 (Eve) või meiliaadressil eve@las.ee.

Jagame infot Linnamäe Arenguseltsi kodulehe (las.ee) TURUPLATSI rubriigis

ja viime kokku ostjad ja müüjad, teenusepakkujad ning abivajajad!

President Linnamäel

Täna, 29.03.2017 on meie kogukonnale tähtis päev – Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Oru Kooli. President valis Oru Kooli külastamiseks välja ise, kuna veidi aega tagasi saatsid meie kooli lapsed talle kirjad, kus kirjeldasid, mis neile meie riigi juures meeldib ja mida nemad ise presidendina muudaksid.

President kinkis koolile oma foto, mille taha kirjutas pühenduse – Jõult suurele, väikesele Oru Koolile.

Oli suur rõõm ja au, et president just meie kooli külastas.

 

Kokkuvõte esimestest koosolekutest!

  1. ja 23.märtsil toimusid Linnamäe Arenguseltsi infokoosolekud.

Kahel kohtumisel osales ligi 45 inimest erinevatest Linnamäe piirkonna küladest – Auastest, Ingkülast, Jaluksest, Keedikast, Kärblast,  Linnamäelt, Mõisakülast, Orult, Salajõelt, Saunjast, Soolust, Uuglast ja Vedrast.

Lisaks LAS-i tegemiste tutvustamisele tulid muuhulgas jutuks järgmised teemad:

*Kergliiklustee võiks ulatuda Linnamäe Peekoni teeotsani, kuna sellel teelõigul on palju jalgsi ja jalgrattaga liiklejaid, kurvis peale Soolu teeotsa on maanteel järsk kalle, mis teeb libedaga jalgrattal teel püsimise päris raskeks.

*Külades on täheldatud valesid nimetusi teesiltidel, näiteks Linnamäel Hansuküla tee, mis võiks olla omal ajal ehitatud ühepereelamute järgi  Antsuküla tee jne.

Ootame tähelepanekuid-ettepanekuid, kus sarnaseid parandusi veel teha vaja oleks!

*LAS-i kodulehe virtuaalsel turuplatsil soovitakse  näha toodete- teenuste pakkujate kontakte  – kes müüb küttepuid, kes kanamune, piima, kala, lilletaimi –  midaiganes 🙂 .  Kes teeb massaaži,  näohooldust, kes saab aidata kopatöödel, puude ladumisel, auto remontimisel jne.

Ootame  meiliaadressil eve@las.ee või  telefonil 5667-9002 (Eve) infot, et elanikud leiaksid  üles kohalikud tegusad ettevõtjad ja eraisikutest kauplejad! 🙂

 

Kindlasti on veel teemasid, mida tahaksid teistega jagada, arutada.

Selleks tule

30.03 17.30 Linnamäel, vallamajas toimuvale LAS-i kokkusaamisele!

Oled oodatud!

 

Linnamäe küla ajalugu arhiiviallikates

Kokku korjanud ja tõlkinud Kalev Jaago 2017. aastal.
Küla on moodustatud endistest Piilama ja Kapri küladest. Küla alla jääb ka endine Räägu mõis. Kirjalikest allikatest Linnamäe eelkäijate esmamainimist otsides, osutus kõige esimeseks Piilama (Pilemeck), mida mainitakse Läänemaa vakuraamatus 1518. aastal piiskopile kuulunud Koela küla all eraldi vaba sepa kohana, mille eest maksti piiskopile 6 veeringut. Hiljem on selle vakuraamatu äärele märgitud, et see koht on antud (lääniks) Varensbekele.
Piiskopi protokolliraamatusse on ümber kirjutatud läänikiri Uugla mõisnikule Johan Varensbekele, kes sai 1529. a. lääniks Piilamäe sepa ja üksjalakoha ning üksjalad Melckenkülas ja Kuijõel (Taani Riigiarhiiv=TRA, Ösels registrant 2b, leht 248).

26.6.1549.a. müüs Hans Pasche oma Haapsalu maja ja Piilamäe küla Wedich Dönhoffile (Rahvusarhiiv=RA, EAA.2069.2.650):
„Mina Hanns Passche kuulutan, annan teada ja tunnistan avalikult selles pitseeritud kaubakirjas igaühele, kes seda loeb. Ma müün ja annan üle heas tahtes ja oma abikaasa Orsula Kolmersi kaasteadmisel ja kõikide oma pärijate ja järeltulijate nimel oma maja ja hoovi Haapsalus turu ääres koos aia ja kõige juurdekuuluvaga päruseks ja igaveseks lugupeetud ja auväärsele Wedich Donhoffile, Läänemaa stiftifoogtile, ja kõigile ta pärijatele ja järeltulijatele. Sellesama kaubaga annan üle Pilemeke küla. Ja müün oma pitseeritud kirja järgi 1800 riia marga eest. Igas margas on 36 killingit nii nagu Liivimaal käibeks. Selle raha olen mina Hans Passche jaanipäeval tänulikult vastu võtnud. Selle summa kviteerin mina Hans Passche koos kõigi oma pärijate ja järeltulijatega auväärsele Wedich Donhoffile ja tema kõigile pärijatele nii vaimulikele kui ilmalikele. Seda kinnitan mina Hans Passche oma pitseeritud kirjaga, et maja ja krunt koos Pilemeke külaga on vabad võlgadest ja pole kellelegi panditud ja on minu pitseeritud kirja järgi vabad elamiseks ja pidamiseks kahjusid kartmata. Need punktid ja artiklid varustan mina Hans Passche enda ja oma pärijate eest auväärsele Wedich Donhoffile ja tema pärijatele kinnitusega ja pitseerin selle üriku oma pitseriga. Antud ja kirjutatud Haapsalus kesknädalal pärast jaanipäeva pärast meie õnnistegija Kristuse sündi 1549. aastal.“

Weddich Dönhoff müüs Paschelt omandatud Haapsalu maja, Piilamäe küla ja Melkoküla 26.7.1554 Claus Aderkasile. (RA, EAA.2069.2.734):
„Mina Weddich Doenhoff teen teatavaks ja tunnistan avalikult igaühele, kes seda kirja näevad, kuulevad või loevad, et selle pitseeritud kaubakirjaga enda, oma pärijate ja järeltulijate nimel sõlmin sõbraliku lepingu lugupeetud ja auväärsete härrade: Saare-Lääne toomhärra Arendt Fitingkhoffi, Saare-Lääne toomhärra Hinrick Wrangelli ja Läänemaa stiftifoogti Wolmar Treidenni juuresolekul lugupeetud, õilsa ja auväärse Claues Aderkassiga. Minu pitseeritud kaubakirja kinnitusel müün ja annan üle lugupeetud, õilsale, lugupeetud ja auväärsele Claues Aderkassile ja tema õigusjärgsetele pärijatele või selle kirja ettenäitajatele oma maja, aia ja hooned Haapsalus turul, samuti kõik oma õigused Pillemeke ja Melkokülli külas adramaadele, üksjalgadele, kõrtsidele, vabadustele ja ühisvarale nii nagu mina need Henselin Passilt õigusega ostsin ja endale sain, 3000 riia marga eest. Igas margas on 36 killingit nii nagu Liivimaal käibeks. Need 3000 marka olen kätte saanud mina Weddich Doenhoff lugupeetud ja auväärselt Clauess Adderkassilt. Seetõttu annan mina eelmärgitud Weddich Doenhoff enda ja minu õigusjärgsete pärijate nimel õilsale, lugupeetud ja auväärsele Clauess Aderkasile ja ta õigusjärgsetele pärijatele või selle kirja ettenäitajatele üle eelmainitud maja ja eelmainitud külad Pillemeke ja Melkoküll nii nagu ülal kõikides punktides ja artiklites kirjutatud, et neid vabalt ja rahulikult kasutada ja vallata. Seega tõendan ja kinnitan mina Weddich Doenhoff selle kirja oma pitseriga. Antud ja kirjutatud Riias pärast meie Issanda Kristuse sündi 1554. aastal neljapäeval pärast jaagupipäeva.“

13.3.1570.a. läänistas hertsog Magnus Koela küla, Piilamäe talu, üksjalakohad Mälgu külas ja Räägul ja muid valdusi Claus Aderkasile. (RA, EAA.2069.2.879):
„Meie, Magnus, Jumala armust Saare-Lääne stifti härra, Kuramaa piiskop, Tallinna stifti administraator, Norra pärija, Schlesswieck Holsteini, Stormarni ja Ditmarscheni hertsog, Oldenburgi ja Delmanhorsti krahv teeme teatavaks ja tõendame selle meie avatud pitseeritud kirjaga meie ja meie järeltulijate nimel Saaremaa stiftis Läänemaal igaühele, kes seda näeb, loeb või kuulma juhtub, et meie täie teadmise ja tahtmisega, meie Saaremaa stifti toomkapiitli kaasamisega oleme kaalunud truud teenistust, mida meie auväärne Läänemaa stiftifoogt ja nõunik Claus Aderkas meie vürstliku valitsemise ajal on osutanud ja veel osutama saab, võib ja tahab meie saadikuna Taanis ja Saksamaal. Seega ei taha me ebaõiglust ja ilmutame meie vürstlikku tänulikkust. Nii anname ja läänistame (toomkapiitli teadmisel ja nõusolekul) selle kirjaga ülalmärgitud meie stiftifoogtile, nõunikule ja armsale truule Clauss Aderkassile ja tema pärijatele, ka pärijate pärijatele, päruseks meie küla Koyuell 10,5 adramaaga ja üksjalakohaga Lääne-Nigula kihelkonnas. Veel anname ja läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile Pilemaky talu koos üksjalgadega Melloküllis ja Rockohydes ja Rugge kõrtsi, mis ta on ostnud meie eelkäijatelt ja mis siiani olid talle läänistatud meeslääni õigusega ja asuvad samuti Lääne-Nigula kihelkonnas. Veel anname ja läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile kaks adramaad Mikassis koos heinamaaga Kullamaa kihelkonnas ja vabaduse raiuda ehitus- ja küttepuid meie Koluvere ametkonnast oma Tagavere mõisa ja kõigi oma varade tarbeks. Samuti läänistame Kuijõe kõrtsi koos veski, juurdekuuluva maa ja heinamaadega, mis olid läänistatud õndsale Ambrosius Holsteinile, tema abikaasale ja pojale eluajaks. Veel selle juurde kaks adramaad nimetatud kõrtsi ja veski juures ülalmärgitud Kullamaa kihelkonnas. Veel läänistame talle ja tema juurde kirjutatuile Audru ametkonnast Vana-Pärnu kihelkonnast kaks üksjalga nimedega Lywa Mart ja Sardy Simon. Need külapered, adramaad, kõrtsikohad, veski, heinamaad, üksjalad, ehitus- ja küttepuud koos sinna juurdekuuluvate inimestega läänistame sellistes piirides nagu need vanast ajast on olnud. Selle vastu kohustub ta andma meile tagasi küla Karriselis, mis asub meie Koluvere ametkonnas ja mis ta sai meie Saaremaa toompraostilt Arnoldo Vitinghoffilt 5000 marga eest. Laiemaks teadaandmiseks ja kinnituseks lisame siia oma allkirja ja meie suure pitseri kõrvuti meie toomkapiitli pitseriga. Antud meie Kuressaare linnuses 13. märtsil 1570. aastal pärast Kristuse sündi.“
(Rippunud kahest pitserist on säilinud toomkapiitli pitser)

9.5.1642 jagas Magnus Aderkas oma venna Arendt Clausi poeg Aderkasi pärandit vennapoeg Arend Aderkasiga (1612-1689) ja koostati vastav ürik (RA, EAA.2069.1.22), mille järgi Magnus Aderkas loovutas Piilamäe ja Mälgu oma nõole Arend Aderkas nooremale:
„Püha Kolmainu nimel kõikidele inimestele hoolimata seisusest ja tegevusest teatame selle avatud kirjaga selle lugejatele või nägijatele, et meie nõod, nagu mina Magnus Aderkas vanem ja Ahrend Aderkas noorem kui loomulikud pärijad Piilamäe ja Melko maadele, mis õnnis Ahrend Aderkass vanem mulle tema vennale Magnus Aderkas vanemale pantis isa pärandiosana, oleme kokkuleppele jõudnud. Nii on järgmiselt kokku lepitud, et mina Magnus Aderkas olen oma isa pärandiosa Arend Aderkas nooremalt Kärbla mõisast vastu võtnud. Selle vastu annan ma oma armsale nõole ja tema pärijatele eelnimetatud vara koos kõige juurdekuuluvaga ja nii nagu meie esivanemad neid on vallanud ja kasutanud päruseks. Oomäe ja Vilkla külad Ridala kihelkonnas, mis Jürgen Mackebranck Magnus Ahlefeldilt pandiks sai ning Jürgen Mackebranck pantis ülalmainitud Magnus Aderkasile 300 riia taalri eest, taalris 36 ööri, nagu vastav käsikiri kuulutab. Seda vara valdavad Magnus Aderkas ja ta pärijad nüüd pärusvaldusena. Kui kumbki meist peaks oma maid müüma, siis ei tohi seda müüa võõrastele, vaid tuleb pakkuda teineteisele. Suuremaks kinnituseks allkirjastame ja pitseerime meie nõod ja meie usaldusväärsed sõbrad selle kokkuleppe kahes eksemplaris, millest saab kumbki pool ühe. Antud Kärbla mõisas 9. mail 1642. aastal pärast meie Issanda Jeesus Kristuse sündi. Magnus Aderkas. Arend Aderkass, Fabian Aderkass, Heinrich Nasserdt.“
(Pitseritest tervena säilinud Magnus Aderkase oma)

Piilama küla on nimetatud ka Mälgu külaks. Melekylla nime all leiame selle ka 1644. aasta plaanilt (SRA, Rydboholm. E.7855) Veerandadrik Mölicka Nicolaust on mainitud 1677. a.
Räägu talu ja Kapper Mardi talu leiame ka 1644. a. plaanilt, mis koostati seoses vaidlustega kalastusõiguse üle Taebla jões ja piirivaidlustega Aderkase valduste ja Haapsalu lossi valduste piiride üle. Vaidlustest selgus, et Kapper Mardi talu on juba 53 aastat olnud lossi oma. 1668-1674 kuulus Kapre Mardi talu Arend Aderkasile Kärblast, kuid siis läks Haapsalu lossi alla tagasi.

Haapsalu lossile alluvate maade vakuraamatutest (SRA, De la Gardie E.1748) selguvad järgmised andmed:
KAPPER 1674 (1676)
0,5 adramaad haritud 1 tühi Saunja Andres

MELAKÜLA 1674 (1676)
0,5 Kedeka Siemon
Lülle Siemon (sama)
Varese Peter (sama)
0,25 (0,25 tühi) Varese Töns (sama)
Pedra Steffan (Peder Tönis)
0,25 Sirso Simon (Siese Simon)
Söste Jakob (sama)
0,5 Matso Gorris
0,25 Peete Lars
hajatalud
0,25 Lusalo Andres
Kiisa Siim
Kyvare Hinrich uusasukas
Alliko Andres uusasukas
Näggima Mart 2 a eest asutatud hakkab makse maksma (1676 sama 0,5)
Söstemegge – linakangur Tönisel, kes selle eest annab 400 küünart linast riiet aastas, Haapsalu müürsepp Nicola Hans ehitas sinna roovialuse ja kahhelahju, teise samasuguse ka mõisa piimakambrisse – 25 hd +kost
0,25 tühi Tilloke Mats on jooksus

Sulle on oluline, mis kodukandis toimub? Kui jah, siis loe seda postitust edasi.

Tule kuulama, kaasa mõtlema, küsima!

Linnamäe Arenguselts kutsub Linnamäe piirkonna (Auaste, Ingküla, Jalukse, Keedika, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Niibi, Oru, Salajõe, Saunja, Seljaküla, Soolu, Uugla, Vedra küla ) elanikke

14., 23. või 30.03 kell 17.30 Linnamäel, vallamajas toimuvatele koosolekutele.

Need on sellised tutvustavad, mõlemapoolsete küsimuste esitamise kokkusaamised, kus peame koos nõu, mis võiks igapäevases kohalikus elus, asjaajamistes teistmoodi olla, kas ja kes tahaksid olla rohkem kaasatud Linnamäe kanti puudutavate teemade arengusse, otsustamisse jne.

Vali osalemiseks endale sobiv kuupäev ja tule lihtsalt kohale , kui tunned, et kodukandis toimuv on Sulle oluline!

Kultuurisaalist

Olen andnud lubaduse kogukonna liikmeid kursis hoida sellega, mis puudutab kultuurisaali.

Eelmisel neljapäeval, 16.02.2017 kutsus vallavanem kokku koosoleku, kus osales ka arhitekt Tiit Trummal. Lugematuid kordi on arupeetud, milline oleks ikkagi kõige parem lahendus, mis meile siia sobiks ning mis oleks ka finantsiliselt mõeldav. Sellel korral lepiti koosoleku eel kokku, et enne keegi ruumist ei lahku, kui eskiis on valitud, mis läheb projekteerimisele, umbes sama olukord nagu paavsti valimisega 🙂 Eelnevalt olid meie piirkonna volinikud oma koosolekul kujundanud seisukoha, et kui valida saaks, siis valiks ikkagi veidi suurema ja uhkema ja meie piirkonna vajadusi paremini katva variandi. Tegelikult ka nii läks, sest me ei ehita seda kompleksi kümneks aastaks, vaid ikka viiekümneks ja rohkemaks aastaks. Uude kompleksi saab lavaga saal, mis täidab kooli jaoks aula funktsiooni, kogukonnal võimaldab aga oma üritusi seal pidada. Nüüd saame korraldada pidusid, kus osa inimesi ei pea teises saalis olema ning kõik võivad näha, mis laval toimub. Selleks, et saali võimalikult palju kasutada, lisandub kino näitamise funktsioon. Spordisõprade rõõmuks saame lõpuks jõusaali. Muudatusi tuleb palju ning nendest saab juba ka edasipidi rääkida-kirjutada.

Lisan oma postitusele mõned plaanid uuest saalist.

Oru kooli laiendus 1-k plaan V3-2 03-02-2017

Oru kooli laiendus 2-k plaan V3-2 03-02-2017

Vanast koolimajast

Minult on nii mõnelgi korral küsitud, et mis sellest vanast koolimajast nüüd siis ikkagi saab? Need, kes on seal koolis käinud, unistavad, et saaks selle maja ometi korda teha, need keda see maja otseselt ei puuduta, mõtlevad, et läheks ta ometi põlema, saaks risust lahti. Kuna mina ise kuulun esimesse gruppi, siis loodan esimest varianti 🙂 Tegelikult on aga nii, et sellest majast ei ole võimalik emotsioonideta kirjutada, vot niipalju hinge on seal.

Aga mis siis ikkagi sellest majast saab? Arhitekt Harry Lindemann on koostanud projekti, mis koondab majja mitmed ühiskondlikud teenused. Kannab projekt nimetustki Linnamäe tegevus- ja teenuskeskus. Sobiks ta ju hästi selliseks hooneks, kuhu saavad inimesed kokku tulla ja erinevaid teenuseid tarbida – nt juuksur, kosmeetik, massöör, samuti täiskasvanute huvitegevus, seeniorite klubilõunad, laste mängutuba kõige väiksematele, miks mitte ka noortekeskus, lisaks võimalus erivate sündmuste korraldamiseks – sünnipäevad, teemaõhtud või milleks iganes fantaasiat jagub.

Kas seda lugedes tuleb mõte, et tore küll, aga vaata milline see maja on? Jah, väljast on ta kole ja kole on veel päris ilusti öeldud. Aga seest ta nii hull ei olegi. Ekspertiis ütleb, et konstruktsioonid on korras ning maja kannatab renoveerida küll. Mis oleks parem kink EV100 tähistamiseks, kui maja 115 aastapäeval see taasavada?!?

Kui Sinul on mõte, mis sobiks sinna majja, anna sellest julgesti märku, sest iga idee on tõepoolest teretulnud. Seda saad teha kahel viisil, kas kirjutad mulle aadressil kadipaaliste@gmail.com või logid ennast (esmalt on vaja regitreerida) siia keskkonda sisse ja saad jätta oma arvamuse kommentaarina selle jutu alla.

Treeningud spordisaalis

Veel on õhtud pimedad ning välja ei kisu. Aga tahaks ju end siiski liigutada. Selleks on suurepärane võimalus Oru Kooli spordisaalis. Lisan treeningud, mis hetkel käimas ning sinna mahub inimesi kindlasti veel osalema. Ole julge ja tule tee enda tervisele head!

Esmaspäev kell 19-20.30 Sulgpall (naised, mehed). Tasuta. Lisainfo: Tiina Laurand tel 53480684

Teisipäev kell 19-20 Jõud ja vastupidavus (naised, mehed). Osalustasu 2 eurot. Treening on ülesehitatud nii, et saad suuresti oma koormust ise reguleerida, kes kardavad hüppeid, siis need kas puuduvad täielikult või saab endale kohandada. Treener on Pilleriin Täht.

Kolmapäev kell 19-20.30 Võrkpall (naised). Tasuta. Oodatud on naised, kes on varem palli käes hoidnud, liitu julgesti! Lisainfo: Kadi Paaliste tel 56248565

Neljapäev kell 18.50-19.20 HIIT (naised, mehed). Osalustasu 2 eurot. Lihtsate harjutustega intensiivne treening. 30 minutit peaks päevast leidma igaüks, et oma tervisele head teha. Treener Pilleriin Täht

Neljapäev kell 19.30-21.00 Võrkpall (algajad mehed). Tasuta.

Pühapäev kell 18-19.30 Võrkpall (edasijõudnud mehed). Tasuta.

Lisaks on võimalus mängida lauatennist sellel ajal, kui saalis on trenn.

 

Nii, et tegevust jagub pea igaks õhtuks.

Väike meeldetuletus: saali põrandat peame me hoidma ning treeningule tuleme kõik üksnes puhta vahetusjalatsiga.

Lõunasöögist Oru Kooli sööklas

Veidi aega tagasi tekitas murepilvi uudis, et Linnamäe kaob võimalus tööpäeviti lõunasööki süüa Oru Kooli sööklas. Kuid hea uudis on see, et tekkinud probleemid said lahendatud ning jätkub igal inimesel tööpäeviti kell 12.00-13.00 võimalus sööklas söömas käia.

Lisaks on võimalus tellida kohapealt toitlustus eraüritusteks. Küsi julgelt lisainfot kokk Annikalt.