Seoses uute üritustega on see kaunis ja mastaapne näitus meie majas tänaseks kokku pakitud ning valmis järgmisse paika edasi liikuma. Kuuldavasti Taeblasse, Lääne-Nigula vallamajja – pole pikk maa fotokunsti nautima minna neil, kes Linnamäele ei jõudnud!
Saatesõna näituse autorilt, loodusfotograaf Meelis Võsult:
“Olen loodusfotograafiaga tegelenud umbes 14 aastat. Eriti köidab mind märgalade pildistamine. Viibin rabades ja soodes väga sageli – leian seal hingerahu ja saan oma mõtteid korrastada.
Rabades leitud maagiline rahu saadab mind alati päevi ning aitab hoida tasakaalu igapäevatoimetuste virrvarris. Rabas kogetut piltidele jäädvustades saan seda maagiat jagada ka teistega. Kuigi nii rahulikud, on sood ja rabad iga kord täiesti erinevad. Küll udu, päikesetõusude ja -loojangute või vihma poolest, aga ka oma häälte ning lõhnade poolest. Aastaaegade vaheldumine rabas on alati lummav ning iga kord on leida midagi uut ja samas tuttavat. Mul on hea meel, et saan jagada osakest sellest maagiast ka teiega!”
Öeldakse, et loodus tühja kohta ei salli – õigepea on LASi Maja teise korruse peeglisaali seinu katmas uus omanäoline näitus. Sellest juba edaspidi.
Seni olete oodatud meie maja õdusasse kohvikusse lõunatama (E-R 11-14) ning kuuma kohvi kõrvale hõrgutavaid kooke proovima.
Infot ja teadmisi jagab koerte hingeelu ning käitumuslike harjumuste spetsialist, auväärne Koerte Teaduste Akadeemia proffessor Rudolf Kont
Nagu me teame, on inimese neljajalgsete sõprade seas igasuguseid imelisi olendeid.
Nunnusid
ja nöpsikuid,
huvitava kurrulise kehakatte,
eriti suurte kõrvadega,
üliasjalikke
ja lihtsalt ilusaid. Nagu inimestegi hulgas.
Kõigil neil on sõpru.
ning õdesid, vendi… Nagu inimestelgi.
Kõik nad armastavad joosta,
maad kaevata
lumes möllata
ning vahepeal mõnusalt jahutavas sopaloigus lebada…
Aga ka unistada
ja laiselda.
Koerast pereliikmel oleks tõsiselt hea meel
et ta ei peaks silmi peast häbenema
kui õues jalutades juhtub selline lugu
ja peremees teeb vasakule-paremale vaadates näo nagu midagi ei oleks juhtunud…
Seega, selliste piinlikkust tekitavate hetkede vältimiseks tuletan oma laiahaardelistele kogemustele ja teadmistele tuginedes kõigile koeraomanikele meelde,
(7) Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema loom ei reostaks avalikke kohti, kaasa arvatud hoonete ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriumi, avalikku teed, haljasala, liivakaste jms. Looma poolt tekitatud reostus tuleb KOHESELT koristada.
Hea koeraomanik. Käitu siis oma kullakesega avalikus kohas liikudes nii, et tal ei oleks piinlik oma peremehe teadmatuse, ükskõiksuse ja vastutustundetuse pärast.
Et külas koos peremehega liikuvatest hoolitsetud ja heas tujus loomadest oleks kõigile rõõmu ning ükski külaelanik ei peaks tegema sellist nägu
kui trepi kõrval suurt auravat hunnikut märkab, kuhu pisike pojake või tütreke kohe-kohe otsa oleks tatsanud või poolhämaras nöörile pesu riputama minnes teise samasuguse sisse astub…
Tänavu toimub Lääne-Nigula kihelkonnas Muinsuskaitseameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel looduslike pühapaikade uuring. Selle eesmärgiks on arhiiviandmete alusel selgitada, millised on Lääne-Nigula kihelkonna muinsuskaitseta looduslikud pühapaigad, kus nad asuvad ja milline on nende hetkeseisund.
3. detsembril kl 17 on Linnamäe Arenguseltsi Maja teise korruse saali oodatud kõik, keda huvitavad koduümbruse pühapaigad või kes soovivad uurijatele looduslike pühapaikade kohta infot edastada. Seejuures võib uuringu jaoks oluliseks osutada ka vaid üks kohanimi või pisike mälestuskild.
Infopäevale palume registreerida hiljemalt 2. detsembri lõunaks aadressil info@ekoke.ee.
Teabepäeval tutvustab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi projektijuht ja Eesti Kohapärimuse Keskuse asutaja Jüri Metssalu uurimistööde käiku ja seni registreeritud pühapaikade nimekirja. Võimalus on pühapaikade asukohti kaardil täpsustada.
Ehkki uuring keskendub muinsuskaitseta paikadele, on teretulnud ka info nii looduskaitse kui muinsuskaitse all olevate paikade kohta, sest tihti on need kohad kaitse alla võetud ilma suulist pärimust kirja panemata.
Oodatud on ka maaomanikud, kelle territooriumil pühapaigad asuvad.
OOTAME INFOT JÄRGMISTE TUNNUSTEGA PAIKADEST:
Looduslikud pühapaigad on kohad ja maastikud, kuhu on ande viidud, kus on ravitud, suheldud vaimolenditega, kogetud erilisi kogemusi. Need on kohad, mida on peetud pühaks, millega on inimestel vaimne ühendus ja millel on usuline või rituaalne tähendus ja/või funktsioon. Need võivad olla üksikud puud, puuderühmad ja metsad, allikad, jõed, ojad vm veekogud, erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud, pangad, kivid, aga ka suuremad maa-alad. Neist kohtadest on toodud tervendavaid elemente: allikatest vett või muda, puudelt koort, pühadelt aladelt jõustavaid taimi.
Pühapaikadele viitavad ka kohanimed: näiteks Hiie-, Iie-, Iida-, Uku-, Taara-, Taari-, Toori-, Tooru-, Tõnni-, Hinge-, Nõia-, Risu-, Reo-, Risti-, Arsti-, Tohtri-, Ravi- ja Püha-osisega nimed, allikate puhul Silmaallika-nimi (silmade ravimise järgi), kivide puhul Liukivi (liulaskmiskombe järgi). Pühapaikades ja nende pinnases paikneb ande, mis on sinna toimingute käigus jäetud: maapinnas on säilinud näiteks münte, savinõude ja pudelite kilde, metallesemeid ravipraktikatest, sütt lõkketuledest jne.
Pühapaiku on ka lihtsalt pühaks nimetatud. Neid on hoitud ja eriliseks peetud, neisse on aupaklikult suhtutud, seal teistmoodi käitutud kui tavalisel maastikul.
Tihti on pühapaikadest kõneldud seoses mõne hiiuga nagu Kalevipoeg või Vanapagan. Kuivõrd pärimus on säilinud vaid fragmentaarselt, siis tasub teada anda ka hiiupaikadest. Need võivad ühtlasi olla olnud ka hiiepaigad, sest hiiu- ja hiiepärimus on sügavuti ühendatud. Ka on mõningatest pühakohtadest räägitud, et nad on asukohta vahetanud, näiteks, et järved on rännanud, mäed lennanud, puud kõndinud, kivid taevast tulnud jne. Sellistestki lugudest/kohtadest palume teatada. Ka jälgedest, lohkudest ja märkidest kividel võiks info edastada. Pühadusele võivad viidata kogemuslood vaimolenditest ja kummalistest nähtustest looduses. Võimalusel palume jagada ka selliseid lugusid.
Iga inimese suhe maastikuga on kuskilt maalt väga isiklik ja seepärast on ka loomulik, et teatud piiridest alates ei ole võimalik uurijatele teavet edastada. Samas uuritakse ka tänaste inimeste jaoks pühasid paiku, mitte ainult ajaloolisi. Kui tunnete, et tahaksite mõnest sellisest kohast kõnelda-kirjutada, mis on teile püha, millega on teil vaimne ühendus, siis on ka see teretulnud. Tänapäeval teatakse ju maastikul palju nö energeetiliselt laadivaid, tervendavaid kohti, millest pole ajaloolist teavet. Ehkki käimasolev uuring tegeleb nö vanade kohtadega, on väärtuslik ka info tänapäeval inimesi kõnetavatest kohtadest.
Kuivõrd püha maastik on terviklik, siis kogume kokku ka kõik teated ja lood vanadest kabelikohtadest.
MILLISES VORMIS INFOT OOTAME?
Oodatud on nii üksikud kohanimed ja teated kui ka rahvajutud, nn legendid, ja kindlasti ka inimeste enda kogemuslood eelkirjeldatud paikadest. Soovitame ka kirjutada kaitsealustest kohtadest, sest tihtilugu on nad kaitse alla võetud ilma pärimust ja vaimset tähendust kirja panemata.
Info palume edastada kas 3. detsembril Linnamäe Arenguseltsi Majas teabepäeval või saata e-posti teel aadressile metssalu@ekoke.ee. Kirjutada võib ka paberil aadressile Jüri Metssalu, Võsa 23, Rapla 79 514.
Paikade kohta palume lisada ka asukohakirjelduse ja võimalusel mõne foto. Kui aga pildistada pole võimalik, siis piisab ka lihtsalt kirjalikust infost. Kui kirjutada pole mahti, võib teha väikese video- või helisalvestuse ja seda üle interneti jagada.
Kõigile kaastöödele palume juurde kirjutada ka enda andmed: ees- ja perekonnanimi, aadress, soovitatavalt ka vanus. Kindlasti palume mainida ka seda, kellelt või kuskohast on teave kuuldud/saadud.
Jüri Metssalu, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi projektijuht ja Eesti Kohapärimuse Keskuse asutaja.
