Category: Kodulugu

Uhke postipoiss sõitis kord…

Täna avame arhiivis sidejaoskonna kausta, kust leiab sidetöötajate mälestusi, töökirjeldusi, fotosid… Sissejuhatuseks postiside algusaegadest mõned leheküljed kaustas olnud trükisest ” Tallinna Post 350-aastane” (Tallinn 1988).   Meie kandis osutati postiteenuseid vanas vallamajas. Foto aastatest 1934-1937, mil Oru vallavanemaks oli esireas parempoolne mees Villem Neivald (Niinelaid). Muide, hiljutistel korrastustöödel tuli vanast vallamajast põneva leiuna välja postipaki pitsativaha …

Justnagu hiljuti juhtus, et…

Hoole ja armastusega on Linnamäe kanti puudutavaid ajaleheväljalõikeid kogunud elupõline raamatukoguhoidja Saima Maide. Siit leiab lugusid kolhooside naitumisest ja vallavanema ära kolimise plaanist, kündvatest naistest ja hobuseid rautavast kolhoosiesimehest, nii mõnegi olulise hoone rajamisest ja malevaelust,  värvi najal püsti seisvast koolimajast ja taasiseseisvunud Eesti ühest silmapaistvamast ühiskondlikust ehitisest, Ecuadori liblikast ja rohelistest sigadest, saekaatri kohale ehitatud …

Kolhoosiaastad. Tulid, olid, läksid…

Kokkuvõte kodulooalbumist “Kolhoos”. Sõna sekka ütlevad ka meie kandi selleaegsed (töö)tegijad… 1949. aastaks oli pea igas külas moodustatud oma kolhoos – “Uus-Keedika”, “Kopli”, “Võitleja” – hiljem “Kaheksas märts”, “Oru”, “Kungla”, “Auaste”, “Pärna nimeline” –  hilisem “Uus-Salajõe”, “Uus-Niiby” jne.   Inimeste soovimatust minna harjumuspäraselt talumajapidamiselt  üle uuele kolhoosikorrale kirjeldab hästi lõik kohalikus ajalehes “Läänlane” Vedra ja Veski …

Terve vald oli kokku aetud…

Selle tuntud koorilalulu ja (rahva)”tantsude  tantsu” – “Tuljaku” avasõnade saatel vaatame põgusalt, mida on Linnamäe kandi isetegevuslaste toimetamistest kirjutatud  kodulooalbumis “Rahvamaja”. *** 1908. aasta veebruarikuus asutati Taeblas segakoor, kus lõid kaasa ka viis lauljat  Oru vallast. Koorijuhiks oli Taebla õpetaja Valter Käär (allpool oleval 1908. aasta fotol 2. reas vasakult teine). Esimest korda esineti Lääne-Nigula  kirikus …

Oh kooliaeg, oh kooliaeg…

Täna jälle Oru koolis, liigume ajas edasi enam-vähem sealt, kus pooleli jäime 🙂 *** Eliko Nottoni uurimistööst “Oru Algkool 1962-1984”: “1962. aastal alustas Oru kool teist õppeaastat 8-klassilisena. Vanemate klasside lapsed tulid Jalukse, Nagimäe ja Sutlepa algkoolist ning Riguldi 7-klassilisest koolist. Koolimajas kasutati kahte korrust, aga kõikjal kummitas ikkagi ruumipuudus. Paar aastat tagasi oli koolile tehtud …

Killukesi Keedikast – linnusemäest külaplatsini!

2003. aastal toimunud Keedika külapäeva infolehest võib lugeda, et esimene jälg inimtegevusest selles külas pärineb II aastatuhande algusest ja selleks on Keedika linnamägi. Veebileht http://laanemaa.arheoloogia.info ütleb, et linnuse platoo on põhja-lõuna suunas 45-47 m pikk ja 30 m lai. Idast, maantee poolt, on linnuse kõrgus 4 m, läänest, kust muistist kaitseb ka sügav looduslik org, 6 m. …

Oru kool Eesti Vabariigi ja II Maailmasõja ajal

Albumist “Koolielu 1875-1946” võib lugeda, et Eesti Vabariigi ajal töötas Orul 6-klassiline Algkool. 1920. aaasta sügisel tuli kooli juhatajaks Gustav Spuhl, kes töötas sellel kohal 24 aastat. Õpetajate kuupalk oli 80-90 kr., lisaks prii korter, küte ja valgustus. Õpilasi oli neil aastail tavaliselt üle saja – tõeliselt palju! Peaaegu sama arvukalt kui praegu 🙂 : 2016/2017 …

Jaluksesse!

Rahvasuu räägib: “See juhtus sadade aastate eest, kui raske orjuse eest kargas Jalukse maile ära üks orjast mees. Tuli teine, tuli kolmas – külas hakkas elu tekkima… Kuna küla asus kõrgendikul keset soiseid maid ja mõisnik oma orje tõllas sõites kätte ei saanud – siia sai vaid jalgsi (jaluksi) tulla, hakati seda kanti kutsuma Jalgalaskjate külaks. …

Algas uus kooliaasta!

Ja seoses sellega jagaks  midagi praktilist, midagi nostalgilist, ja midagi emotsionaalset, mis seotud kooliaastatega Orul… *** Selle imetlusväärsete nikerdustega praktilise tarbeeseme  – kirjutusvahendite garnituuri valmistas  Oru kooli 1931. aastal lõpetanud Artur Randloo kooli tööõpetuse tunnis. Kuninglik, kas pole! Tindipott ja sulepea olid sel ajal igapäevased koolitarbed. Sulepeade otsas kasutati erinevad sulgi – iirissulge laiema kirja tegemiseks, redissulge …

Fotoleid meiereist

Nagu pildilt näha, kuulus Linnamäe meierei firmale Carl F. Gahlnbäck, mille kohta Päewaleht, nr. 352, 30. detsember 1936 kirjutab: Firma Carl F. Gahlnbäck 100-aastane. 1.jaanuaril 1937. a. vöib firma Carl F. Gahlnbäck tagasi waadata oma 100-aastasele tegevusele. Selle aja fooksul on firma vahet pidamata olnud Gahlnbäcki perekonna käes, kelle esivanemad rändasid Eestisse Rootsist. Oma tegevuse alul omas firma suurema …