Mäletatakse, et Oru kandi rahva jaanikuid on peetud enne Linnamäe pargi rajamist peale Linnamäe alajaama-taguse ala ka Uugla mõisa pargis. Umbes 1945. aasta Uugla mõisa parki on kirjeldatud nii:
Mõisa verandalt viis teerada otse pargi taganurgas asuva tiigini. Teeraja ääres olid verandalt vaadates vasakul pool tihedas reas õunapuud, paremal pool oli madal hekk.
Tiigi keskel oli väike saar, kuhu sai minna mööda paarist palgist tehtud purret. Tiigi kaldale ja saarekesele oli istutatud rohkelt lilli. Ümber tiigi oli hekk.
Pargis olid heas korras mitmed ristuvad alleed, mille nöörsirget paiknemist võib praegugi näha…
Maantee poolses küljes oli aiamaa, tikripõõsad. Omaaegsete tikripõõsaste järeltulijad on tänagi kirjeldatud kohas olemas.
Aia taganurgas oli värav ja väljaspool väravat kaks vägevat tamme. Ümberkaudsed inimesed, kes sigu pidasid, käisid sealt põrsaste kõhuhädade ravimiseks tammekoort võtmas, sest mujal Uuglas tammesid polevat olnud. Pikapeale kuivas üks tamm ära, ainult känd on järel – teine on alles tänase päevani.
Külavahetee ääres oli allee jämedatest puudest, mille ladvad olid kokku painutatud nii, et sai hobuse või autoga justkui tunnelist läbi sõita.
Foto Oru 7-a. kooli pioneerimaleva matkagrupi 1958.a. suviste matkade päevikust.
Osa selle puuderivi “vanakesi” on Uuglas ikka veel vapralt vastu pidamas…
***
1950-te lõpus olla mõisapark veel suhteliselt heas korras olnud. Seda käidi hooldamas Linnamäel tol ajal populaarsete heakorrapäevade raames.
Mõisapargi tagaosas olnud jaanitule- ja palliplats oli tihedas kasutuses.
Jaanikud olid väga rahvarohked – üles astusid rahvatantsijad, puhkpilliorkester, laulukoorid, mängiti seltskonnamänge. Inimesi kogunes lähedalt ja kaugematestki kantidest.
Fotol Ilmar Öövel ja August Ulm Uugla mõisapargi kiigel hoogu andmas.
***
1959.a. alustati Oru kooli õpetaja, koorijuhi ja koduloo-uurija Helga Mällo eestvedamisel Linnamäe puhkepargi rajamist. Juba esimesele talgupäevale kogunes üle 50 inimese – lokkava lehtpuuvõsa sisse rajati pargi sissepääsutee siht, korrastati ka rahvamaja ümbrust.
Pargis on kõik okaspuud istutatud, mitte looduslikku päritolu.
Fotol kuuskede istutamine Linnamäe pargi sissekäigutee vasakpoolsesse äärde 16.10. 1972. Praegu on see puudegrupp muljetavaldavalt kõrge, mine vaata! 🙂
Parki täiendati veel uute puude- ja põõsaliikidega, ehitati pingid ja kiiged ning rahva kooskäimise koht oli loodud.
Fotol grupp Oru rahvamaja lauljaid Linnamäe pargis 1962. a jaanipäeval, peale Palivere laulupäeva
1964.a. kevadel ehitati parki tantsupõrand. Pargi sissekäigutee alguses, paremal pool metsaäärsel platsikesel olnud lasteväljakule rajati lisaks väiksele mängumajale ja liumäele karussell, liivakast ja palk-kiik.
1967.a. oli siinkandis augustitorm, mis viis katuseid ja murdis puid. Jälle tuldi kokku ja käidi pargis tuulemurdu koristamas, et koos rajatud peopaik ikka korras ja kena välja näeks.
Ühtsuses peitub jõud…
Ja lõpetuseks mõned fotod tolleaegsetest kultuurikollektiividest Linnamäe pargis esinemas.
Oru rahvamaja puhkpilliorkester ootab esinemisjärge (1965. a)
Palivere-Taebla-Oru ühendkoor Linnamäe pargis 1965.
Head jaaniaja jätku! 🙂