7. detsembril kell 18.00 toimub kohaliku noore autori Ravil Khalilovi esimese raamatu “Mõistuse vennad” esitlus Oru raamatukogus
Autor räägib endast ja oma teose sünnist nii:
Olen Ravil Khalilov, kahekümne kaheksa aastane noormees, rahvuselt tatarlane, kuid sündinud Tallinnas. Terve elu olen elanud Linnamäel, käisin siin lasteaias ja õppisin Oru koolis.
Vaatamata sellele, et mu lapsepõlv oli tore, tundsin ma ennast tihtipeale üksikuna. Ma unistasin palju: selle kohta öeldakse, et pea oli kogu aeg pilvedes. Unistasin kõigest, millest tundsin puudust: nii heast sõpruskondlikust suhtlusest kui ka oma tüdrukust ja armastusest.
Muusikal on tähtis osa minu elus: tegelen laulmisega ja mängin trumme. Põhikoolis oli meil isegi oma bänd ja esinesime kooliüritustel. Õppimine oli põhikoolis enamvähem, aga gümnaasiumis tekkisid õppimisraskused. Kaotasin huvi õppimise vastu ja kui suure vaevaga sain gümnaasiumi lõpetatud, siis tekkis uus hingamine. Pinge kadus ja tundus, et elu läheb paremaks.
Lühikest aega tegin YouTube`i videosid: näiteks erinevaid meelelahutusvideosid, seikluspargis ronimistest, rannas lõbutsemistest jne. Kuid ühel hetkel see enam ei tundunud huvitav, tekkis inspiratsioonipuudus, tõmbusin endasse ja lõpuks sattusin depressiooni.
Depressiooni ajal, aastal 2017, hakkasid sundmõtted peas painavalt ketrama, millest kõigepealt kirjutasin luuletuse ja esmase versiooni raamatust „Mõistuse vennad“. Ma ei oleks iial osanud arvata, et minusugune inimene võib raamatut kirjutada, kuna ma isegi pole raamatute lugeja. Inspiratsiooni kirjutamiseks olin saanud videomängudest, filmidest ja muusikast.
Püüdsin töötada mõnda aega ka isaga koos ehitusel, kuid see ei sobinud mulle. Proovisin Tallinnas töötada ja ka mujal, kuid ärevuse tõttu oli raske.
Siiani puudub arusaamine, millega täpsemalt tahaksin tegeleda. Olen mõelnud tegeleda videotöötluse ehk -monteerimisega ning isegi ennast koolitanud ühte programmi kasutama, aga ka see mõte on hetkel pausil.
Seega otsin ikka veel iseennast ja püüan leida töid ja tegevusi, mis mulle sobivad, mis mind inspireerivad ja annavad elule mõtte.
Muidugi on mul hetkel väga hea tunne, et sain valmis „Mõistuse vennad” I osa ja on palju mõtteid, kuidas lugu edasi läheb. Loodan, et minu teos leiab oma lugejaskonna ja oodatakse järge.