Igavikuteele on lahkunud endine Oru vallavanem Arno Kelnik, kes jääb meile meelde erudeeritud ja laia silmaringiga, alati sõbraliku ja abivalmis inimesena.
Arno sündis 30. mail 1949. aastal Soolus, Villika talus. Haridusteed alustas ta kodulähedases Nagimäe koolis, hiljem õppis Linnamäel, Oru koolis. Klassikaaslased mäletavad Arnot helge peaga õpihimulise ja suhtlemisalti poisina, kes pidas tähtsaks ka kehakultuuri – kodus olid tihedasti kasutusel isetehtud rööbaspuud.
Arno Nagimäe koolis. Raamatuga esireas.
Oru kooli 7. klass 1963. aastal. Arno kolmandas reas paremalt kolmas
Veel meenutatakse kuidas Arno joonistas kõikvõimalikesse kohtadesse filigraanseid visandeid laevadest – nimelt unistas ta juba lapsena meremehe elukutsest ja selle unistuse viis ta merekoolis radistiks õppides ka täide. Suur reisihuvi viis väikesest Läänemaa külast pärit noormehe mööda laia maailma seiklema – eriti südamelähedane oli talle Hispaania.
Tunnistus esmakordselt ekvaatori ületanud Arnole
Arno oli võimekas juht – oma elu jooksul töötas ta mitmetel kõrgetel ametikohtadel, kus meeskonnatööd korraldades tulid kasuks ülikooliaegsed psühholoogiaõpingud.
Oru vallavanemana töötatud aastaist (2005-2013) on Arno ise esile tõstnud just huvitavat ja väljakutseid täis valdade ühinemise aega. Ühinemist kavandades lähtuti põhimõttest, et Oru kool peab alles jääma. ,,Kui kool ja teed on korras, on ka rahvas alles, inimesi võib juurdegi tulla” on Arno öelnud.
Oru koolipere mäletab Arnot kultuuri- ja hariduslembelise inimese ning Oru kooli suure sõbrana nii tema vallavanema-aastatel kui ka hiljem. Veel sel kevadel sai Linnamäe parki istutatud mõned Arno toodud punased tammed, mis nüüd austatud ja lugupeetud kogukonnaliiget meenutama jäävad.
Arno oli inimesena heasüdamlik, lahke ja suure empaatiavõimega – väikeste lastega saavutas ta erilise kontakti. Arno ei pidanud paljuks tuua kooli tööõpetuse klassis kasutamiseks kodumetsast pärit puidumaterjali ning igal aastal jõulukuuse ja pliidihakatuse pilbastega teha rõõmu eakale pensionärist õpetajale.
Arno oli ka kirglik margikoguja ja mälumängija. Erilist huvi pakkus talle kodukoha ajalugu, kodukandi inimeste elulood ja saatused.
Arno Soolu juubeliaastal külarahvale kodulootuuri tegemas. Foto: Urmas Lauri
Jääme kauaks mäletama üht helget ja tarka, väga värvika eluteega inimest, kelle jaoks sõnadel kodukoht ja kodumaa oli eriliselt sügav tähendus.
Arno Kelnik ja Ülo Loorens 2020. aastal koduküla Soolu aastapäevakivi avamisel.
Foto: Urmas Lauri