Maal elamise päeval on igati paslik tutvustada üht üsna värsket Oru kandi elanikku – Jalukse küla Treimanni talu noorperenaist Anna-Liisa Treimanni.
Omanäolise iseloomustuse (allpool) kirjutas kokku Anna-Liisa hea sõbranna Triin Raave, kelle populaarseks saanud raamat “Tenerifel tegelikult” inspireerib vajadusel mugavustsoonist välja astuma ja elumuutust tegema.
Sellise otsuse tegi ka Anna-Liisa pere, kui vastu sügist päikeseliselt Tenerifelt järjest külmemaks ja pimedamaks muutuvasse Eestisse, kodusesse Jaluksesse kolis.
Etteruttavalt olgu öeldud, et ega Anna-Liisa käed rüpes istuda ei oska ja tulemust võib igaüks näha Maal elamise päeva raames korraldatud Taaskasutusturul Jalukses – 23. ja 24. septembril kell 11-17.
Nüüd aga Anna-Liisast hea sõbranna Triin Raave pilgu läbi. Ikka tahaks ju teada, KES seal Treimannil siis toimetab?
Muistse legendi väitel olla kõik kahe eesnimega naised äärmustesse kalduvad
– võta või jäta, on see nüüd tõsi. Aga Anna-Liisa nimetähti pidi käies,
kerkisid esile just sellised iseloomustavad sõnad:
A nagu ARMASTUS. Kui Anna-Liisa midagi teeb, siis ikka südamest ja suure
kirega. Olgu selleks siis sõpradega öösel lauamängude mängimine, kogu küla
lastega lihavõttemunade värvimine või ennastunustavalt maalimisnaudingusse
uppumine.
N nagu NOFRETETE. Välimus on Anna-Liisale kahtlemata tähtis, aga seda mitte
päris tavapärases mõttes. Tema puhul ei tea kunagi, kas ta tuleb juuksurist
tagasi punase, rohelise või musta juuksetooniga. Või on vahelduse mõttes
otsustanud hoopis poole pea juustest loobuda.
N nagu NOOT. Aga kas „noot-noodi“ või „noot-nooda“? Kuigi ka elevant ei ole
talle kõrva peale astunud, kaldub Anna-Liisa selle suure looma asemel
piiluma hoopis vilkaid uimedega vee-elanikke. Täiesti tavaline on, et ta
saabub sulle külla pagasnikus õng ja karp vihmausse. Sinul ei jää muud üle,
kui kummikutesse hüpata ning pott õhtuseks kalasupiks pliidile tõsta.
A nagu AUSUS. Anna-Liisa on armutult aus, vahel võib-olla et liialt. Aga
just nagu ta võib sind vahepeal pisarateni raputada, toob ta järgmisel
hetkel sind kiites päikse tagasi ka kõige tihedamate tormipilvede tagant.
–
L nagu LÄÄNEMAA JUURED. Olgugi, et pool tema südamest kuulub päikselisele
Tenerife saarele, on teine pool tugevalt Eestimaa läänerannikul kinni.
Seetõttu pole midagi imestada, et Anna-Liisa imelisel pulmapeol kesk
ookeanituules kaarduvaid palmioksi ning Sahara kõrbe liivatormi kõlas
pulmavalsiks „Läänemaa juured“, mille saatel poetasid pisikese pisara isegi
Tenerife kõige karmimad kaljumürakad.
I nagu ISA ja EMA. Portreepildina on Anna-Liisat raske ette kujutada.
Pigem ikka grupipildil keset melu ja saginat, laste vadinat ja sõbralikult nöökivat
vaidlust isa ja emaga. Vot see on perekond.
I nagu ILM. Anna-Liisale ei meeldi kole ilm. Ja siin ei ole mõtet rääkida:
„Ei ole olemas kehva ilma, on vaid vale riietus.“ Just nagu ta on ise täis
päikesepaistet, vajab ta seda ka enda ümber ning seda suures koguses. Kõtt,
lörts ja vihmapilved!
S nagu SOOL. Kartulisalati maitsestamisel on teistel targem vait olla, sest
siin otsustab Anna-Liisa, kui palju soola ühe ämbri salati kohta tuleb
toosist välja kallata. Teised võivad küll oma arvamust avaldada, aga kui
keegi ei vaata, kallab Anna-Liisa ikka törtsu juurde. Pigem olgu toit
soolane kui mage. Pigem olgu elu seiklusi täis, kui igav. Ja tuleb
tunnistada – üldiselt on tal soola koguse osas ka õigus olnud.
A nagu AITÄH! Mul on hea meel, et olen endale sellise sõbra leidnud!
Ja Jalukse küla rahval on üks energiline tegutseja juures, koos jõuab rohkem!
