Kergliiklusteest

Lääne Elu annab teada:

Silma teeristis põikab kergliiklustee vanale Keila–Haapsalu maanteele, kahe tee vahele ladustatakse kergliiklustee trassilt kooritud kasvumulda, mida kasutatakse Kirimäesaare tee–Rannaküla ristmiku lõigul müratõkkevallide ehitamiseks. Foto: Urmas Lauri

Ehitaja lubab Räägu–Rannaküla kergliiklustee valmis saada oktoobris. Esimeses etapis valmib kruuskattega kergtee Räägult Kirimäesaare teeni.

Praegu käib tee-ehitus kogu trassi ulatuses. Paigaldatakse truupe, kergliiklustee trassilt kooritud kasvupinnasest veetakse osa järgmise etapi tarvis vahelattu, Keedika karjäärist toovad kallurid muldkeha ehitamiseks liiva. „Masinaid on trassil palju, pluss kallurid. Arvestatav tee-ehitusobjekt,” tõdes OÜ Kingat objektijuht Siim Peetris.

Osa kergliiklustee alt kooritud kasvukihist ladustatakse, ülejäänu kulub teenõlvade katmiseks, haljastamiseks. „Ladustatud pinnas läheb hiljem Kirimäesaare ja Rannaküla ristmiku vahelisele lõigule müratõkkevallideks,” selgitas Peetris.

Taebla jõele lähemal on osa kergliiklustee trassist vee all. Praegu hakkavad märjemad ja kehvemad kohad juba liiva alla saama. „Juuli algul tuli päris palju vihma, see viskas vee kõrgeks, aga nüüd on kuiv olnud,” ütles Peetris. „Vahepeal tuli küll nuputada, et kuidas me nendest märgadest kohtadest läbi saame. Traktorid jäid kinni, pidime välja sikutama.”

Silma tee ristmiku lähedal teeb muidu Keila–Haapsalu maantee servas kulgev kergliiklustee 400 meetri pikkuse jõnksu metsa. „Seal on vana Keila–Haapsalu maantee ja kuna see on täitsa hea tee, siis miks peaks sinna kõrvale, suure tee äärde, uue ehitama?” põhjendas Kingati objektijuht Siim Peetris tee projekteerija valikut. „See maantee pealt metsa vahele keeramine annab kergliikusteele omapära juurde. Niisamagi on seal metsa vahel mõnus jalutada.”

„Ilus objekt tuleb,” maalis Peetris tulevikupilti. „Praegu näeb ehitusobjekt tõesti välja nagu sõjatanner, aga kuu aja pärast on pilt juba päris kena.”

Peetrise sõnul saadakse tee valmis oktoobri keskpaigaks. „Praegu kõik klapib. Kui ilma peab, paduvihmasid ei tule, siis püsime ka graafikus,” lausus Peetris.

Räägu–Rannaküla esimest etappi ehitavad osaühingud TAVT ja Kingat, kes esitasid riigihankel ühispakkumuse, mis koos käibemaksuga jäi veidi alla 500 000 euro.

Kui TAVT ja Kingat kergliiklustee ehitamise hankel pakkumise tegid, siis sõda Ukrainas juba käis ning selle mõju oli ehitushinnale juba olemas. „Praegu tundub, et oleme vist riskid suutnud ära katta. Tahaks loota, et pärast jääb nina siiski vee peale. Just ei hõiska, aga vast tuleme välja,” lausus Peetris.

Rannaküla–Räägu 4,2 km pikkuse kergliiklustee rajamine jagati kolmeks etapiks. Sel aastal ehitatakse valmis kergliiklustee 3,6 km pikkune alus Räägult Kirimäesaare teeni. Teises etapis saaks tänavu valmiv kergliiklustee asfaltkatte ja viimase etapina ehitataks ülejäänud 600 m kergliiklusteed Kirimäesaare teest kuni Rannaküla ristmikuni.

Urmas Lauri