Tänavu toimub Lääne-Nigula kihelkonnas Muinsuskaitseameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel looduslike pühapaikade uuring. Selle eesmärgiks on arhiiviandmete alusel selgitada, millised on Lääne-Nigula kihelkonna muinsuskaitseta looduslikud pühapaigad, kus nad asuvad ja milline on nende hetkeseisund.
3. detsembril kl 17 on Linnamäe Arenguseltsi Maja teise korruse saali oodatud kõik, keda huvitavad koduümbruse pühapaigad või kes soovivad uurijatele looduslike pühapaikade kohta infot edastada. Seejuures võib uuringu jaoks oluliseks osutada ka vaid üks kohanimi või pisike mälestuskild.
Teabepäeval tutvustab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi projektijuht ja Eesti Kohapärimuse Keskuse asutaja Jüri Metssalu uurimistööde käiku ja seni registreeritud pühapaikade nimekirja. Võimalus on pühapaikade asukohti kaardil täpsustada.
Ehkki uuring keskendub muinsuskaitseta paikadele, on teretulnud ka info nii looduskaitse kui muinsuskaitse all olevate paikade kohta, sest tihti on need kohad kaitse alla võetud ilma suulist pärimust kirja panemata.
Oodatud on ka maaomanikud, kelle territooriumil pühapaigad asuvad.
Infopäevale palume registreerida hiljemalt 2. detsembri lõunaks aadressil info@ekoke.ee.
OOTAME INFOT JÄRGMISTE TUNNUSTEGA PAIKADEST:
Looduslikud pühapaigad on kohad ja maastikud, kuhu on ande viidud, kus on ravitud, suheldud vaimolenditega, kogetud erilisi kogemusi. Need on kohad, mida on peetud pühaks, millega on inimestel vaimne ühendus ja millel on usuline või rituaalne tähendus ja/või funktsioon. Need võivad olla üksikud puud, puuderühmad ja metsad, allikad, jõed, ojad vm veekogud, erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud, pangad, kivid, aga ka suuremad maa-alad. Neist kohtadest on toodud tervendavaid elemente: allikatest vett või muda, puudelt koort, pühadelt aladelt jõustavaid taimi.
Pühapaikadele viitavad ka kohanimed: näiteks Hiie-, Iie-, Iida-, Uku-, Taara-, Taari-, Toori-, Tooru-, Tõnni-, Hinge-, Nõia-, Risu-, Reo-, Risti-, Arsti-, Tohtri-, Ravi- ja Püha-osisega nimed, allikate puhul Silmaallika-nimi (silmade ravimise järgi), kivide puhul Liukivi (liulaskmiskombe järgi). Pühapaikades ja nende pinnases paikneb ande, mis on sinna toimingute käigus jäetud: maapinnas on säilinud näiteks münte, savinõude ja pudelite kilde, metallesemeid ravipraktikatest, sütt lõkketuledest jne.
Pühapaiku on ka lihtsalt pühaks nimetatud. Neid on hoitud ja eriliseks peetud, neisse on aupaklikult suhtutud, seal teistmoodi käitutud kui tavalisel maastikul.
Tihti on pühapaikadest kõneldud seoses mõne hiiuga nagu Kalevipoeg või Vanapagan. Kuivõrd pärimus on säilinud vaid fragmentaarselt, siis tasub teada anda ka hiiupaikadest. Need võivad ühtlasi olla olnud ka hiiepaigad, sest hiiu- ja hiiepärimus on sügavuti ühendatud. Ka on mõningatest pühakohtadest räägitud, et nad on asukohta vahetanud, näiteks, et järved on rännanud, mäed lennanud, puud kõndinud, kivid taevast tulnud jne. Sellistestki lugudest/kohtadest palume teatada. Ka jälgedest, lohkudest ja märkidest kividel võiks info edastada. Pühadusele võivad viidata kogemuslood vaimolenditest ja kummalistest nähtustest looduses. Võimalusel palume jagada ka selliseid lugusid.
Iga inimese suhe maastikuga on kuskilt maalt väga isiklik ja seepärast on ka loomulik, et teatud piiridest alates ei ole võimalik uurijatele teavet edastada. Samas uuritakse ka tänaste inimeste jaoks pühasid paiku, mitte ainult ajaloolisi. Kui tunnete, et tahaksite mõnest sellisest kohast kõnelda-kirjutada, mis on teile püha, millega on teil vaimne ühendus, siis on ka see teretulnud. Tänapäeval teatakse ju maastikul palju nö energeetiliselt laadivaid, tervendavaid kohti, millest pole ajaloolist teavet. Ehkki käimasolev uuring tegeleb nö vanade kohtadega, on väärtuslik ka info tänapäeval inimesi kõnetavatest kohtadest.
Kuivõrd püha maastik on terviklik, siis kogume kokku ka kõik teated ja lood vanadest kabelikohtadest.
Avaldame nimekirja paikadest, mille kaardistamisel palume kohalike elanike abi:
1) Raviallikas Kirimäe Saare talu karjamaal, praeguses Saunja külas Kirimäe poolsaarel.
2) Hiiemägi Kirimäe Saunaküla taga soos.
3) Kirimäe Hiieväljad, Hiievälja koppel, Hiievälja talu, Hiiemägi, Hiiemäed, Hiiemäe talud, Iialtse (Hiiealuse) talu – palju ebamääraseid arhiiviteateid mitme eelmainitud kohanimega.
4) Hiiekivi ehk Kuradikivi – Hiievälja ja Hiiealuse talu lähedal ja Lentre talu karjamaal talitee ääres – pole selge, kas tegu on ühe või kahe kiviga.
5) Arstikivi Kirimäe Kooli talu juures.
6) Ohvripärn Taebla jõe paremal kaldal Luigu külas Kortlehoone talu endisel maal.
7) Hiialtse Hiie post, palvetamise koht – tänapäevase Mõisaküla Vainu ja Saare talu piirkonnas.
8) Raviallikas Seljaküla Pärna talu koplis.
9) Kalevipoja jäljekivid kihelkonna edelaosas Kirimäe piirkonnas.
MILLISES VORMIS INFOT OOTAME?
Oodatud on nii üksikud kohanimed ja teated kui ka rahvajutud, nn legendid, ja kindlasti ka inimeste enda kogemuslood eelkirjeldatud paikadest. Soovitame ka kirjutada kaitsealustest kohtadest, sest tihtilugu on nad kaitse alla võetud ilma pärimust ja vaimset tähendust kirja panemata.
Info palume edastada kas 3. detsembril Linnamäe Arenguseltsi Majas teabepäeval või saata e-posti teel aadressile metssalu@ekoke.ee. Kirjutada võib ka paberil aadressile Jüri Metssalu, Võsa 23, Rapla 79 514.
Paikade kohta palume lisada ka asukohakirjelduse ja võimalusel mõne foto. Kui aga pildistada pole võimalik, siis piisab ka lihtsalt kirjalikust infost. Kui kirjutada pole mahti, võib teha väikese video- või helisalvestuse ja seda üle interneti jagada.
Kõigile kaastöödele palume juurde kirjutada ka enda andmed: ees- ja perekonnanimi, aadress, soovitatavalt ka vanus. Kindlasti palume mainida ka seda, kellelt või kuskohast on teave kuuldud/saadud.