Kärbla ja Rannaküla külakoolidest Oru ministeeriumikoolini…

Jätkuvad katkendid Helga Mällo koostatud kodulooalbumist “Koolielu 1875-1946”

Kärbla koolimaja (1852-1903) asus Linnamäelt Koela poole minnes  vasakul pool tee ääres enne Koela keskust, vanas poolkelpkatusega majas (Riiusma talu kõrval, praegune Melsaste kodu).

Kärbla kooliks nimetati sellepärast, et selle kandi maad (endine Kopli küla) kuulusid Kärbla mõisa juurde.

Järgnevalt Alma Saarlepp-Villiko  (s.1881, oli Orul kooliteenija) ja Luise Rangise (s. 1890, elas Nurga majas, tegeles õmblustööga) mälestusi Kärbla koolist.

Mäletatakse, et koolmeistriks oli keegi Simson. Tema järel oli õpetajaks Käär, kes hiljem hakkas viinakaupmeheks. Viimane Kärbla koolmeister oli Roos, kes Kärbla kooli sulgemise järgi läks tagasi oma kodukohta Lihulasse ja oli hiljem taluperemeheks.

1899 a. oli koolis umbes 20 õpilast. Need olid Kopli, Piilama ja Kapri küla lapsed.

Korrarikkumiste puhul karistati nurgas seismisega, lõunata ja peale tunde jätmisega, vitsaga karistamist ei mäletata.

Alma Saarlepp mäletab juhust, et Kell, Kaarlil oli kord piip ja tubakakott kaasas. Koolmeister käskinud need kivi peale panna ja kirvesilmaga katki lüüa…

Tantsida ei tohtinud – tütarlapsed käinud salaja nurga taga tantsimas!!!

Tunnid algasid hommikul kell 8. Lõunavaheaeg oli tund aega, koju sai kell15.00.

Enamasti läksid kõik õpilased koju, aga tuisuse ilma puhul võis jääda koolituppa magama.

Koolis raamatukogu ei olnud, pidustusi ka mitte. Tunnistusi anti ainult kevadel – number 2 oli rahuldav, 3 oli hea ja 4 väga hea.

Kärbla koolimaja oli hiljem valla vaestemajaks.

 

Kärbla külakooli visandplaan.

***

Rannaküla kool (1890-1920) asutati hiljem kui Vedra ja Kärbla koolid, ta oli erinev ka õppetöö poolest.

K.Kree Võnnust mäletab, et esimene koolmeister oli Juhan Prooses. Ta oli vanavarakoguja, saatis kogutud muistendeid M.J. Eisenile (Eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik).

Prooses asutas kooli juurde 300-400 köitelise raamatukogu, organiseeris laulukoori ja tema juhtimisel prooviti ka näitemängu tegemist.

Koolis õpetati lugemist Jakobsoni lugemisraamatu järgi. Vene keelt soovitati rääkida ka vahetundidel, kuid õpetaja ei teinud seda sunduslikuks.

Rannaküla koolis õpetati ainult apostliku õigeusu lapsi.

Rannaküla luteriusuliste lapsed pidid käima ikkagi veel Vedra koolis, olgugi, et oma külas oli kool olemas. Hiljem võeti nad küll vastu, kuid pidid õppima apostliku õigeusu sakramenti ja kirikulaule.

Lapsed kirjutasid krihvlitega tahvlile. Igal lapsel oli ka üks vihik, kuhu kirjutati tindiga.

1894 a. oli koolis umbes 30 last, kes istusid kolmel pikal pingil.

Rannaküla koolis õppisid ümbruskonna noored, kes tahtsid edasi õppida Haapsalu linnakoolis, sest sinna võeti ainult Rannaküla kooli lõpetanud maanoori…

1900 a. paiku ehitati koolimaja ümber. Rehealusest tehti klass ja endine klass läks õpetajale korteriks.

Prooses läks hiljem Saaremaale preestriks, peale Proosest tuli õpetajaks Konstantin Kokla  Hiiumaalt.

Ta oli kirjandusehuviline, vahel saatis sõnumeid ajalehele ja katsetas ka ise juttude loomisega.

Tal oli isiklik raamatukogu ja ka kooli raamatukogu tegi ta eeskujulikult korda.

Koolis oli tema ajal väga hea kord. Ta käis isiklikult tee peal kontrollimas, kuidas lapsed koju lähevad.

Kokla läks Rannakülast Tartusse preestriks, hiljem oli metropoliit.

Pärast Koklat oli Rannaküla koolis õpetajaks Suigussaar. Ta oli noor ja tuline, vaidles sageli lahkusulistega ja püüdis nende silmi avada.

Viimane õpetaja Rannaküla koolis oli kultuurihuviline Eek – osales 1909. a Oru Ministeeriumikooli näidendites, laulis koos kaasaga Linnamäe segakooris.

 

Oru ministeeriumikooli algus.

Aastal 1900 tehti valitsevate ringkondade poolt Oru vallale ettepanek ehitada uus koolimaja, milles hakkaks töötama ministeeriumikool. Uuele koolile lubati riiklikku toetust.

Algul kartis Oru valla volikogu  ette võtta suure hoone ehitamist. Kui aga ministeeriumikool taheti suunata naabervalda – Taeblasse, otsustati asi siiski ära.

Vallatalitajaks oli siis Jüri Otmann, talitaja abiks Juhan Paalmäe, kirjutajaks Tilling.

***

1902 alustati koolimaja ehitamist Linnamäele.

Ehitusmeistriks oli  Andrus Wiinberg, aknad ja uksed tegi Kustav Wiinberg, värvimistööd Preis.

Ümbruskonna elanikud olid ehitamisel abiks kivide, palkide, liiva, savi ja mulla vedamisel.

Koolimaja esimene välivärv oli kollane.

Ministeeriumikooli rajamisega Linnamäele suleti Vedra ja Kärbla külakoolid, hiljem ka Rannaküla kool.

1903. a. sügisel alustas Oru ministeeriumikool tööd Kärbla koolimajas, kuna uue maja sisetöödega ei jõutud õppetöö alguseks valmis.

***

1903. aasta novembrikuus avati uus koolihoone. Maja pühitses Haapsalust tulnud vene prester.

 

Oru uus kahekorruseline koolimaja oli tollal ümbruskonna kõige avaramaks koolimajaks ja haridustki saadi selles majas rohkem. Ka naabervaldade isad-emad tõid siia oma lapsi õppima.

***

Esimene koolijuhataja oli Koemets, õpetajaks Sooster. Koemets oli väga arenenud mees ja ühtlasi ka  hea koolimees. Ta viidi Orult üsna varsti ära kuskile keskkooli õpetajaks.

Ministeeriumikoolis õpiti vene keelt, eesti keelt, aritmeetikat, usuõpetust, geograafiat, looduslugu. Tunnid algasid kell 9.

Üks esimesi õpilasi, Luise Rangis jutustab: „Õppimine toimus vene keeles. Eriti kahju oli õpilastel, et ka geograafiat õpetati vene keeles. Aine oli huvitav, kuid raske oli aru saada.

Geograafiat õpetas koolijuhataja Koemets ja temalt ei julgenud keegi seletust küsida. Õpetaja Sooster oli õpilastele lähedasem ja vahel peale tunde või vaheaegadel  seletas ta õpilastele, mis oli arusaamatuks jäänud.”

Õpetaja Veltbergi mälestuste kohaselt õpiti eesti keelt Kampmanni lugemiku järgi.

Õppevahenditega oli kool tolle aja kohta päris hästi varustatud, eriti füüsika ja keemia alal. Näitlikke vahendeid tellis kool ühelt Petrogradi erafirmalt, kes need posti teel kohale toimetas. Õpevahendite kapp oli juhataja korteris.

 

Oru ministeeriumikooli alumise korruse põhiplaan aastast 1903.

 

Suuremaid õppevahendeid hoiti teisel korrusel eraldi ruumis (kaardid, gloobus, mudelid).

 

Ülemise korruse põhiplaan

 

Teisel korrusel asunud raamatukogu oli päris rikkalik, koosnes peamiselt venekeelsetest raamatutest.

***

Tütarlaste käsitööõpetajaks oli kohalik neiu Maria Trei, poistel olid samal ajal võimlemistunnid.

Isetegevusringe koolis ei olnud, matku ja ekskursioone ei korraldatud.

Kooli revideeris rahvakoolide inspektor üks-kaks korda õppeaasta jooksul.

Igal aastal detsembris korraldati õpilastele jõulupuu, kus lapsed laulsid, deklameerisid ja said kingitusi.

Loeti ja lauldi muidugi vene keeles.

1906. aasta kevadel lõpetas esimene lend – Helmi Tilling, Luise Rangis, Veera Arder (vend Aleksander Arder  – on luuletaja Ott Arderi ja muusik Jaan Arderi vanaisa, vt. ka https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Arder), Helene Ketmann, Helene Truberg, Leopold Pilt, Aleksander Viikmann, Aleksander Nurk, Paul Albert, Aleksander Elts.

***

Ministeeriumikooli asutamisega ärkas Linnamäel ka kultuuriline elu. 1909. aastal asutati koolijuhataja Jürissoni algatusel segakoor

1909.a jõulude ajal korraldati esimene pidu Linnamäel Oru Ministeeriumikooli ruumes. Eeskavas oli J. Mändmetsa näidend „Neli päeva“ (üks osalistest Oru kooli juhataja Jaan Jürisson) ja segakoori laulud.

1911.a nelipühade ajal korraldati Oru koolimaja taga suur loterii. Kaua aastaid kasutati koolimaja pidude korraldamiseks.

1914 algas I Maailmasõda

Õpetaja Johannes Albert mobiliseeriti, tema asemele asus tema õde Marta Albert, kes oli hiljuti koju saabunud põllumajanduslikelt õpinguilt.

Marta Albert oli esimene kohapealt võrsunud haritud naine. (Marta ja Johannes Albert olid Vedra külakoolmeistri Mihkel Alberti lapsed)

Hiljem mobiliseeriti ka koolijuhataja Palladi Veltberg ja õpetaja Anton Pikberg.

1916/17 õppeaastal andsid tunde Liisi Teder, Marta Albert ja Anna Albert.

Ühel 1918.a. küünlakuu päeval saabus üle jää Haapsalu rannikule Saksa okupatsioonivägede üksus hobuvoorina ja jalgratastel. Mõne tunni pärast peatus voor juba Oru koolimaja ees. Algas Saksa okupatsioon. Vene ametiasutused, koolivalitsus, inspektorid jne. evakueerusid.

Sel segasel ajal otsustasid Oru kooli õpetajad õppetööd jätkata, kasvõi ilma palgata. Õppeaasta lõpetati.

1918.a. suvel vabanesid kõik Oru kooli õpetajad, kuna  uus koolivalitsus pidas tarvilikuks nende asemele määrata uued.

Suvel olid Haapsalus õpetajaile saksa keele kursused.

1918.a. sügisel algas Oru koolis töö Saksa okupatsioonivõimude juhendite järgi.

Õpetajaiks olid kolm naisõpetajat, kelle nimesid ei mäletata. Nad said töötada ainult kolm kuud.

Lõpp oli ka Oru ministeeriumikoolil.

Eesti kodanliku valitsuse ajal töötas Orul 6-klassiline Algkool.

***