SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid XXIV ajalookonverents toimus laupäeval, 1. juulil Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis. Kalev Jaago (Rahvusarhiiv) poolt esitatud ettekande eesmärgiks oli tutvustada Linnamäe ajalugu käsitlevate vanemate arhiiviallikate väljaselgitamistöö esimesi tulemusi.
***
Tänane Linnamäe koosneb mitmest endisaegsest külast: Piilamäe ehk Piilama, Melgo, Kapri ja mõisasüdamest Räägul.
Linnamäe esmamainimist kirjalikes allikates võiks järgmisel aastal tähistada soliidse ümmarguse numbriga, sest 1518. aastal alustatud Läänemaa vakuraamatus on mainitud kohanime Pilemeck (Piilamäe ehk Piilama).
Tegemist oli ühe vaba sepa kohaga, mida nimetati küll Koela küla all (vakuraamatus oli iseloomulik alade koondamine), kuid asus küla tuumikust kaugel ja läänistati piiskopi poolt 1529 aastal külast lahutades Uugla mõisnikule Johan Varensbekele.
1529.a. läänikirjas on esimest korda nimetatud Piilama sepa ja üksjala (uuem talu, kust nõuti vähem koormisi) kõrval ka Melgo küla. See läänikiri pole originaalis meieni säilinud. Melgo küla jäi rohkem Linnamäe teeristi kanti.
Tänu õnnelikule saatusele on Linnamäe kandi kohta säilinud mitmed keskaegsed originaalürikud.
Rahvusarhiivis säilitatakse ürikut 26. juunist 1549. aastast, kui Hans Pasche müüs oma Haapsalu maja ja Piilamäe küla Weddich Dönhoffile. Teadmata on, mis asjaoludel ja millal oli Johan Varensbeke käes olnud valdus Hans Pasche kätte sattunud.
Järgmise säilinud originaalüriku järgi müüs Weddich Dönhoff Paschelt omandatud Haapsalu maja, Piilamäe küla ja Melkoküla 26.07.1554 Claus Aderkasile.
13.03. 1570.a. läänistas hertsog Magnus Koela küla, Piilamäe talu, üksjalakohad Mälgu külas ja Räägul ning ka muid valdusi Claus Aderkasile. Siin avastatud vanim Räägu mainimine viis seni teadaoleva esmamainimise 1765. aastal (Ortslexikon 1985) kaks sajandit varasemaks.
Kapri küla mainitakse esmakordselt 1591. aastal.
Põnevaks, lätlaste poolt taasleitud allikaks on 1673. aastast pärit Eestimaa mõisnike poolt üles kirjutatud talude nimekirjad, kus muuhulgas on ka Kärbla mõisniku antud nimekiri.
Linnamäe nime tekkelugu on hämar. Arhiiviallikatesse ilmub see esmakordselt 1870-l aastatel kaardimaterjalidele kõrtsi nimetusena.
Linnamäe alevikust võime rääkima hakata 20. sajandi algusest, kui teeristmiku ümber tegutsesid kõrts, vallamaja, kool, saeveski ja pood.