Reklaammaterjalide loomise koolitus LASi majas

LASi majas toimub 07.02 ja 14.02 tasuta tarkvara Canvat tutvustav koolitus „Reklaammaterjalide loomine Canva abil“

.

Koolituse teemad:

* Kujunduspõhjade kasutamine

* Oma kujunduse loomine

* Canva tööriistad, nende võimalused ja kasutamine

* Värviteooria, kompositsiooni ja tüpograafia alused

* Fotode hankimine pildipankadest

* Canva kasutamist lihtsustavad võtted

Koolituse tulemusena tead, millised on kujunduse silmapaistvust mõjutavad tegurid ning oskad neid oma tööde juures kasutada, tunned Canva vahendeid ning töövõtteid, oskad leida pildipankadest autorikaitse nõuetega kooskõlas olevaid tasuta fotosid.

Koolitus toimub kahel päeval, korraga neli tundi (9.00 – 13.00), lisaks
valmib iseseisev kodutöö. Võimalusel võiks kaasa võtta oma sülearvuti ning kindlasti ka hiir. Kui oma arvutit/hiirt ei ole võimalik kasutada, palun
korraldajat teavitada sellest registreerimisel.

Koolitust viib läbi Hanno Ljubomirov, kellel on pikaaegne kogemus erinevate
trükiste ja reklaammaterjalide koostamisel.

Leivakoolitusest…

Juba 1930-tel oli Oru kandi perenaistel kombeks saada kokku, et koos toiduvalmistamise saladuste loori alla piiluda ning õppinud juhendaja käe all nii mõndagi maitsvat ka ise järele proovida.

Nagu toona, nii ka täna.

Huvilised Linnamäelt, Ingkülast, Orust, Jaluksest, Uuglast, Soolust, Saunjast ja Mõisakülast said möödunud laupäeval Linnamäele, leivalõhnalisse LASi majja saabudes Nõva Break leivameistri Merike Väli abil kolmkümmend kolm põlve meie toidulauda täiendanud leiva hingeelu päris põhjalikult tundma õppida.

Nõva Breaki (täpsem info https://novabreak.ee/) Hea tuju leiba tellitakse koolitustele ja peolaudadele, Vabaõhumuuseumis toimunud leiva päeval on ta saanud parima laadaleiva tiitli, leidnud tunnustust kolleegidelt-leivaküpsetajatelt ning Pagarite Seltsi esimeheltki.

Selleks kõigeks on ka põhjust, sest Merikese lähenemine leivateole on aupaklik, tunnetav, paindlik ja lugupidav. Meelde jäi ütlemine, et ega leiba ei taltsuta – tal on oma elu ja sina võid teadmisi ning kogemusi omades-kasutades püüda seda endale sobivas suunas mingil määral mõjutada .

Lisaks heale, just sinu perele meeldiva maitsekooslusega väljatöötatud retseptile on vaja puhtust, soojust, aega ja tähelepanu ning maitsvad pontsakad krõbeda koorikuga seemnerohked või siis puuviljatäidisega leivad täidavad maja koduse lõhnaga ning rõõmustavad külalistegi maitsemeeli.

Nagu iga toidu valmistamisel paneb perenaine leiva sisse oma head soovid, meeleolu, kodu energia, mistõttu võib sama retsepti järgi valminud leibadel olla täiesti erinev, isikupärane maitse.

Ka varem leivateoga kokku puutunud said sel koolitusel uuteks katsetusteks rohkelt tähelepanekuid kirja panna – uut infot oli üsna ohtrasti.

Lisaks kohapeal küpsetatud pätsidele läks igaüks koju oma vormi valmis tehtud leivataignaga, et see siis peale mõningast kerkimist ahju pista ning laupäevaõhtune kodu mõnusa leivalõhnaga täita…

Suur tänu Merikesele ning uute kohtumisteni,

toiduvalmistamise huvilised!

NB! Veebruari lõpus on LASi majas tulemas tervislike kookide koolitus, täpsem info lähiajal. Ole kursis ning registreeru kiiresti. Toidukoolituse grupid on alates info avaldamisest täitunud lausa ööpäeva jooksul!

Külade ümarlauast

Eilsel Oru kandi külade ümarlaual oli kohal paarkümmend inimest Soolu, Oru, Jalukse, Seljaküla, Kärbla, Linnamäe, Mõisaküla, Salajõe, Vedra ja Uugla küladest. Lisaks vanadele tuttavatele oli taaskord rõõm tervitada ka mitmeid uusi osalejaid.

Esimesena sai sõna Piirsalu külaliikumise eestvedaja Lea Lai,

kes andis ülevaate Piirsalu küla 2003. aastal hoogustunud mitmekesistest tegevustest ning tõdes pikaajalisele kogemusele tuginedes, et kohapeal saab valla mõningase toega väga palju ka ise ära teha. Heakord, turvalisus ja aktiivne seltsielu on vaid mõned valdkonnad, kus Piirsalu külaelanikud on seljad kokku pannud ning koostöös toredaid ja asjalikke tegusid teinud.

Huvitava ideena kõlas just nende meie kandi külade elanikele, kus omavahel veel väga tuttavaks ei ole saadud, Piirsalu Avatud kodude päeva läbiviimine. Osalevad pered avavad kokkulepitud päeval tunniks ajaks huvilistele oma kodu (õue), räägivad pereliikmete töödest- tegemistest-hobidest jne. Kui oma küla rahvas juba tuttav, siis järgmise sammuna saab ette võtta “Külast külla” tuurid teistesse piirkonna küladesse jne.

***

Vallavanema Mikk Lõhmuse saabudes allkirjastati MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari, Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini ja Mõisaküla külavanema Kaido Hinno vahel neljapoolne leping Mõisaküla naabrivalve piirkonna loomiseks.

Seejärel tutvustas Marek Väljari naabrivalve piirkonna toimimise teoreetilist ning praktilist poolt.

Naabrivalve piirkonnad tekivad sinna, kus on olemas tugev kogukond. Inimesed tunnevad üksteist, suhtlevad omavahel, hea sotsiaalne kontakt kasvatab turvatunnet ja nii tekib usaldus, mis on naabrivalve toimimise aluseks.

Kuritegusid saab ennetada ka läbi keskkonna kujundamise – näiteks majalähedane kõrghaljastus on soovitatav alt puhas hoida, krunti piirav hekk või tara planeerida suhteliselt madal. Ikka selleks, et võõral ei oleks just väga mugav märkamatult teie õuel toimetada. Sama eesmärki teenivad ka valgustatud majaümbrus ning juurdepääsuteed.

Väga palju aitab küla turvalisusele kaasa ka see, kui majapidamised on hoolitsetud ja korras. Mahajäetud ja peremeheta, korralagedusega ümbritsetud hooned tõmbavad kuritegevust lausa magnetina ligi. Õuel vedelevad tööriistad, jalgrattad jms. on juhuslikule möödakäijale kergeks saagiks.

On kindlaks tehtud, et varastatakse enamasti just hetke ajel – mis ripakil, see ära ning vargus võtab aega keskmiselt vaid 3-7 minutit.

Mõtlemise koht – kas Sinu vara on nii hästi kaitstud, et selleni jõudmine vähemalt nii kaua aega võtaks?

***

Peale külaliste lahkumist jätkasime muude kohalike teemadega. Veel on kohti 4. aprillil toimuvale külaliikumise huviliste ringreisile Raplamaale, kus sealne koordinaator Ivi Sark tutvustab tegusaid kogukondi ja talusid. Juttu oli ka Soolu küla 500. juubeliaasta sündmustest ning põgusalt Linnamäe kontsertide päevast.

Oru, Vedra, Ingküla, Niibi, Salajõe, Jalukse, Auaste ja Uugla küla rahvas võiks hakata tasapisi mõtlema sellele, mida toredat oma küla kohta jagada järgmises, aprillikuus ilmuvas Oru kandi külade infolehes.

Erilist tähelepanu pööras Linnamäe arenguseltsi juht Elle Ljubomirov

praegu ettevalmistusjärgus oleva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu muudatustega kursis olemise vajadusele.

Iga maaomanik võiks planeeringu eskiisi koostaja poolt tema maale määratud sihtotstarbega kursis olla, et seda vajadusel, lähtuvalt isiklikest plaanidest- tegemistest aegsasti muuta.

Üldplaneeringu koostamise faasis piisab selleks vaid ettepaneku tegemisest, mida üldjuhul ka arvestatakse.

Hiljem, kui planeering on juba kinnitatud, nõuab maa sihtotstarbe muutmine juba tunduvalt kauem aega ja asjaajamist.

Seega ootame lähiajal toimuvale üldplaneeringu arutamise ja ettepanekute tegemise koosolekule aktiivset osavõttu. Kõik ikka selleks, et mitte hiljem dokumentidega jännates ohata – miks ma oma maaga seotud asjade vastu õigel ajal ei osanud huvi tunda?

Kolm tundi möödus linnutiivul. Loodame, et igaüks sai mõne teadmise võrra rikkamaks ning uute kohtumisteni järgmisel Oru külade ümarlaual märtsikuus.

Oru kandi külade ümarlaud

Seekordsel ümarlaual jagab külaliikumise alaseid kogemusi Piirsalu kandi kogukonnatöö eestvedaja Lea Lai. Juttu tuleb ka turvalisusest ja naabrivalvest – Eesti Naabrivalve ja politsei esindaja, Lääne-Nigula vallavanem ning Mõisaküla külavanem allkirjastavad Mõisaküla naabrivalvepiirkonna loomise lepingu.

Seejärel külaelanike omavaheline vabas vormis arutelu ja infovahetus.

Linnamäe ja Vedra kõrts sai kaante vahele jäädvustatud

Sel nädalal saabus LASi majja taaskord killukest kodukoha ajalugu kajastav teos. Põnevaid asju juhtub – alles see oli, kui koduloohuvilised said Enn Allpere uhiuuest, koguni Ammeerika mandrilt Linnamäele saadetud mälestusteraamatust (loe SIIT) lugeda infot Vedra küla ja Kooli talu kohta…

Tänutäheks koostöö eest (teoses kasutati meie kodulooarhiivist pärit fotot) saatis raamatu toimetaja Mari Karlson Linnamäele Hanno Talvingu koostatud kogumiku “Eesti kõrtsid”, kus foto- ja infomaterjali ka meie piirkonna – Linnamäe ja Vedra kõrtsihoonetest.

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving on oma töös ja uurimustes keskendunud eelkõige Eesti maa-arhitektuurile ja on samas sarjas välja andnud veel teisigi põnevaid raamatuid: “Eesti koolimajad”, “Eesti vallamajad” ja ” Eesti tuulikud”.

Saatesõnast: “Raamatus leiavad käsitlemist eelkõige Eesti maakõrtsid. Linnades oli kõrtse oluliselt vähem ning tihti paiknesid need juhuslikes hoonetes, seevastu maal ehitati kõrtsi tarvis enamasti eraldi hoone. Muide, sageli oli kõrtsil kaks talli, eraldi sakste ja lihtrahva hobustele.

Kõrtside arengus ja arvukuses olid märgiliseks 1760. aastad, mil Balti mõisnikud said õiguse piiramatult viina toota ja müüa, avanes põhjatu Venemaa turg. Viinast saadud rikkuse abil ehitati uhkeid mõisakomplekse, aga ka kõrtsihooneid. Kõrtse kerkis kõikjale, kus liikus inimesi.

Mõisale oli kõrts äärmiselt suureks sissetulekuallikaks. Igal mõisal oli vähemalt paar-kolm kõrtsi, mida rentisid enamasti eesti soost hakkajamad talupojad. Kõrtsmikud said oma lastele tavapärasest paremat haridust võimaldada.

Maakõrtside peamiseks ülesandeks oli alkoholi müük kohalikule rahvale ning söögi ja peavarju pakkumine teekäijatele.

Suur oli ka ühiskondlik roll – kõrtsid olid maainimestele esimeste seltsimajade eest ja oluliseks kohtumispaigaks: siin kuuldi uudiseid, arutati maailma asju, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid. Kõrtsides avati esimesed maarahva kauplused.

Nii ka Linnamäel.

Et huviline saaks parema pildi, kus Linnamäe kõrts Haapsalu-Keila maantee ääres täpsemalt paiknes, veel üks selgitav foto (paremal praegune Linnamäe kauplus):

Kõrts täitis omal ajal ka postijaama ülesandeid, lisaks peeti siin laatasid, piduõhtuid ja kontserte, suured tallialused sobisid näitemängude etendamiseks.

Paraku kaasnes kõrtsidega ka elu tumedam pool. Tolleaegne ajakirjandus kubiseb teadetest alkoholi liigtarbimise tagajärjel toime pandud kaklustest, röövimistest ja tapmistest. Seetõttu on mõistetav, et 19. sajandil tekkinud karskusliikumise üheks eesmärgiks oli kõrtside sulgemine. On teada paar juhust, kus kogukond kuulutas kõrtsile boikoti!

Enamikule kõrtsidele sai saatuslikuks riigi viinamonopoli kehtestamine 1. juulil 1900. Kõrtsid kaotasid oma peamise tuluallika ja arvestatav hulk neist sulges oma uksed.”

Raamatu saatesõnas kirjutatakse, et endiste kõrtsihoonete käsi ei ole kuigi hästi käinud ja lõviosa neist on erinevatel põhjustel hävinenud, paljudest neist paraku alles vaid fotod.

Rohkem kui kahest tuhandest Eesti kõrtsist on säilinud vaid sadakond hoonet, nende seas ka elamuna kasutuses olev Vedra vana kõrtsimaja, mis tänase päevani Linnamäe-Riguldi tee ääres teadliku ja tähelepaneliku vaataja silma rõõmustab.

Hanno Talvingu “Eesti kõrtsid” on Oru Haruraamatukogus saadaval alates uue aasta algusest.