3. märtsil kell 10.00 teabepeäev mesindushuvilistele!

Läänemaa Mesinike Seltsingu korraldusel toimub Oru teeninduskeskuse saalis, Linnamäe külas, Lääne-Nigula vallas, Läänemaal algusega kell 10.00 järgmine mesinike õppe- ja teabepäev:

Uuem mesindusinventaar ja tehnoloogia mee ja vaha käitlemiseks.

Lektor: Ardi Asten

Luke vahavabrik tuleb ka vahavahetust ja kärjepõhjamüüki tegema.

Täpsem info Hardi Haabel tel. 53493732

Õppe- ja teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2013 – 31.08.2016 kaudu.

Osavõtt on tasuta.

http://2017-2019.mesindusprogramm.eu/syndmus/laanemaa-mesinike-seltsingu-oppe-ja-teabepaev-03032018

Raske õppustel, kerge lahingus…

Eelmisel reedel heitsime pilgu Mõisaküla mehe Tiit Tarvise fotokogusse, kust leidsime toredaid Haapsalu-teemalisi “enne ja praegu” jäädvustusi.

Tänane fotogalerii koosneb Tiidu isa Aleksander Tarvise Eesti sõjaväega seotud piltidest. Fotode tagaküljel olnud kommentaarides püüdsin võimalusel säilitada originaalilähedust.

***

“Scouts üksik-jalaväepataljoni 1.kompanii siderühm koos rühmaülema (kapten Hein) ja rühmavanemaga Uuemõisas 19. märtsil 1936.”

Ülemises reas vasakult teine Aleksander Tarvis.

Lühidalt Scoutspataljonist:

https://et.wikipedia.org/wiki/Scoutspataljon

***

“Kaader söömas Uuemõisas 9.06.1936.”

Taga kuuri seina ääres on paistmas suurte ratastega välikatlad, ees paremal käepaeltega mehed tõenäoliselt korrapidajaohvitserid.

***

“Kõnepüüdejaam tegevuses 10. juunil 1936. aastal Uuemõisas.”

Aparaadiga püüti sagedust muutes luuretegevuse eesmärgil pealt kuulata vaenlase sidet.

***

“Kindral Nikolai Reek kõnelemas kaadrile Uuemõisas 11.06.1936.”

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister, 1934–1939 Kaitsevägede Staaabi ja Sõjavägede Staabi ülem. https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Reek

***

“Kordamisõppuste vastuvõtupunktis Uuemõisas 12.06.1936.”

Vasakul on näha, et meeste isiklikud asjad näpu otsas on riidest kompsudesse keeratud. Paremal juba varustuse kätte saanud, mundris mehed.

***

Rivistus.

Asjatundjalt  täpsustavat infot küsides oli huvitav teada saada, et sõdurite vasakul õlal olev, risti üle rinna kulgev ja parema puusa juures kinni seotud pehme ümar ese on sõdurisinel, mida sel moel kokku rullituna oli mugav kaasas kanda. Ja et kunagi oli sõdurisinel olnud nii lai, et seljatagust vööpannalt nööbist lahti lastes nägi see välja nagu telkmantel, mille all sai ka magada.

Relvadest olid kasutusel Jaapani päritolu vintpüssid “Arisaka”.

***

“Marss Toilast Kurtnasse 13.06.1936.”

Kujuta korraks ette külamaastikku, kus sõdurisalk puhkpilliorkestri saatel Sinu talu värava tagant mööda marsib…

 

***

“Tulejoon Kurtnal 14.06.1936”

Taga paistavad märklauad.

Ees vasakul on sidemees, kes peab märklaudade juures oleva inimesega sidet laskeharjutuse tulemuste kohta. Oli selline kaheabonomendiline sideaparaat – üks väntas ja teise aparaat hakkas helisema…

Seljaga kaadris oleval mehel on üle õla sõduri varustusepaun, mille kõrval plekist ümbrises gaasimask.

 

***

“Scoutsrügemendi II rühm kordamisõppusel Kurtna laagris 15.06.1936.”

 

 

***

“Enne rünnakut Kurtnal 15.06.1936.”

Parempoolse tanki juhikabiini vaateava lahti, laingolukorras oli see kinni ja näha sai vaid kitsast pilust nagu vasakpoolsel masinal.

Tankistidel käes tüüpilised pika “varrega” mootorratturi kindad, mis hästi tuule eest kaitsesid. Ju siis oli neil ka selles rollis mingid plussid.

***

“12-numbriline välitelefoni kommutaator tegevuses Kurtnal 16.06.1936.”

Kommutaatorit kasutati lahinguväljal kaevikute vahel side pidamiseks. See masin võib olla kohalikku päritolu, kuna sel ajal toodeti telefonikommutaatoreid ka Tartus.

Pane tähele parempoolse mehe seotud säärised – pika säärega saapaid ei jätkunud igaühele ja nii seoti vigastuste eest  kaitseks ümber jala paksust puldanitaolisest materjalist riideriba.

Mis on kohaliku toitega telefoniaparaat?

See on selline aparaat, kus mikrofoni toiteks kasutatakse telefoni sisse või juurde paigutatud galvaanilist toiteallikat ja käsivändaga induktori abil saadetakse vahelduvvool telefoni keskjaama kommutaatorisse mille mõjul avaneb seal selle abonendi numbriklapp. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiekeskel20161201.2.18

***

Lõpetuseks samast kogust foto ratsaväelastest

ning huvitavat lugemist aastate jooksul toimunud muudatustest Eesti ratsaväes –

http://www.horisont.ee/node/422,

Artiklis mainitakse ratsaväest välja kasvanud suusk-jalgratturite komandot (vaata fotol ukse kõrval vasakul pool olevat silti), kus teenis ka üks Oru valla mees –  Ants Mets Piilama külast Tuisu talust (esimeses reas paremalt esimene).

Suuskrattur-üksus oli kergeväeosa, mille varustusse kuulus lumeta aastaaegadel ratas ning lumeoludes suusad. Lahingus pidi rattur tegutsema jalastunult, ratas peideti selleks ajaks ära. Suuskuril tuli ka tulevahetuses jääda suuskadele, suuski kanti jalastudes kaasas. Jalastunud suuskratturi tegevus lahingus ei erinenud jalaväelase ning jalastunud ratsaväelase omast. Nii õpetati jalastunud suuskrattureid koos jalaväega. Eraldi käsitleti ainult ratta ja suuskade kui liikumisvahendite kasutamist lahingus ning jagati tehnilist teavet. Nagu ratsaväelastelgi, toimus suuskratturite väljaõpe nii suve- kui talvekuudel.

Suuskadel ja ratastel liikuv sõdur pidi olema heas füüsilises vormis ning see väeosa komplekteeriti meestest, kes juba oskasid nii suusatada kui ka rattaga sõita ning olid keskmist kasvu (165-180 cm).

***

Ja nii nad marssisid, Eesti mehed…

Fotol tüüpiline Põhja-Eesti paekiviaedadega maastik, rivi eesotsas käesidemega kolonni ülem.

Ei saanud kohe muidu, kui pidin lisama:

https://www.youtube.com/watch?v=2_NtD75S-gA&list=PLkwqXohmQpcLtUjMw81cBjz54njmzmhfN&index=19

 

Head peatselt saabuvat pidupäeva!

 

***

 

 

 

 

 

 

Käime linnas ära…

Perest peresse liikudes ja vanade asjade vastu huvi tundes võib väga vahvate leidude otsa sattuda.

Mõisaküla Koka talu peremees Tiit on jäädvustanud Haapsalu vaateid aastal 1957 ja 2017.

Huvitav on neil fotodel aja kulgemist vaadata ja suurt rõõmu teeb võimalus saada osa põnevatest hobidest, millega tegelevad inimesed meie kõrval, naabertalus, kodukülas… .

 

Lähme Tiidu pildikogu vaatama!

***

Haapsalu.

Alustame kõige suursugusemast ja väärikamast paigast.

Lossihoovis aastal 1957

ja 2017

 

Vaated vallikraavi poolt ja pealt 🙂 :

 

 

***

Koolihooned.

Gümnaasium enne (1957)  ja nüüd (2017) hoovi

 

ja tänava poolt.

***

Linna Algkooli juures 1957. -l

ja 2017.

***

Rimi asemel oli Kaubamaja fooriga ristmiku juures “suur auk” või “Jaama auk” (kuidas keegi kutsus)

ja augu ääres maja, kus oli Tiidu kodu (1957). See maja põles 1978. aastal

Vaade sama maja nurga tagant Jaama tänava poole…

***

Praeguse vanalinna “A ja O” juures 1957

ja 2017.

***

Vanalinnas ringtee juures 1957-l

ja 2017. aastal…

***

Vaateid mere äärest:

Õhtu-Kallas 1957. aastal

2017

***

Vana neuroloogiahaigla paistmas, paadilaenutuse majake…

1957

2017

***

Peremees on rõõmsalt nõus, et aeg on edasi läinud ja üht-teist ka tema enda juures naaaa-tukene muutnud ;).

Aga kindlasti kohe mitte väheke krutskilist meelt 🙂 , tähelepanelikku silma ja uudishimu ümbritseva vastu

justnagu siis, kui sõpradega Mõisakülas murumätastest onni sai ehitatud…

***

Kes meid järgmisena põneva hobiga üllatab? 😉

 

 

Ütle sõna sekka!

Hei!

Oleme viimasel ajal teinud LAS-i meililististide kaudu mitmeid Oru piirkonna elu puudutavaid küsitlusi ning arvamuse-uuringuid.

Tuletan meelde, et kui soovid kohalikuna igapäevaelu ja ka pikemat perspektiivi puudutavates küsimustes sõna sekka öelda,

oled oodatud liituma meie külade kaupa koostatud meililistiga.

Selleks kirjuta eve@las.ee või helista 5667-9002.

Oru Spordiklubi sai valmis discgolfi raja!

 

Rõõm on teatada, et nüüd on ka Linnamäel võimalus kettaid lennutada, valminud on 9 pesaga discgolfi rada Linnamäe tervisealal. Kuna pool rajast on alal, kus enne oli üksnes võsa ning tundus esmapilgul üsna ebareaalne, et sealt peaks rada läbi minema, siis tegi väga rõõmu, kui talgupäevale tuli üle 20 abilise. Üheskoos sai juba ühe päevaga väga suur töö tehtud ning märgata oli juba tõepoolest metsarada läbi võsa. Suur aitäh teile! Loomulikult on tervisealal veel kõpitsemist küll ning ümbrust saab veel võsast puhastada, kuid kogemuse põhjal võib juba kindlalt väita, et üheskoos läheb töö kiirelt ning tulemus on hea. Sellest hoolimata saab juba praegu kettad lendu lasta ning mängust mõnu tunda. Rajainsenerid Jorma Tamm ja Renek Loorens on kõvasti vaeva näinud, et see rada just selline on. Lisaks soovime tänada abi eest Raino Kleemanni, Ülo Loorensit, Andrus Nottonit, Janar Tamme, Jarmo Pooli, Madis, Ott ja Andres Kaljurat. Aitäh teile!
Infoks neile, kes ei tea, kus on Linnamäe terviseala, siis see asub vallamajast vasakul, mööda Keila maanteed läheb raja algus. Kaugelt on näha juba varem rajatud paviljonid ning uhke jõulinnak.
Discgolfi raja ehitamist rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Oled oodatud tervisealale liikumist nautima!

Kasutaja Oru  Spordiklubi foto.