Täna jälle Oru koolis, liigume ajas edasi enam-vähem sealt, kus pooleli jäime. Eliko Nottoni uurimistööst “Oru Algkool 1962-1984”:
“1962. aastal alustas Oru kool teist õppeaastat 8-klassilisena. Vanemate klasside lapsed tulid Jalukse, Nagimäe ja Sutlepa algkoolist ning Riguldi 7-klassilisest koolist. Koolimajas kasutati kahte korrust, aga kõikjal kummitas ikkagi ruumipuudus. Paar aastat tagasi oli koolile tehtud küll juurdeehitus, kuid see andis juurde vaid kaks klassiruumi.
1963. aastal oli näiteks õpetaja Veere Helma klassis paarkümmend õpilast!
Õppevahenditest olid neil aastail olemas: aparaat kitsasfilmi näitamiseks,
filmoskoop
epidiaskoop (teksti suuremalt seina peale kuvamiseks)
kaks magnetofoni, raadio, televiisor, rööbaspuud, kang, redelid, “kits”, “hobune”, matid, võimlemisrõngad, 35 paari suuski!!!, neli kelku, klaver, akordion, 15 mandoliini, grammofoniplaadid, akvaarium kaladega.
***
Sel perioodil töötas kooli juures Oru Maanoortekool, kus täiskasvanud said kutsetöö kõrval haridust täiendada (õhtukooli moodi).
***
1964/65 õppeaastal tehti ümber kooliaia plaan (aiandusarhitekt Pettai).
Õpetaja Anton Ulpuse juhendatud naturalistide ringi eestvedamisel istutati kooliaeda juurde uusi ilupuid ja palju lilli (roose)
Korraldati põllumajandus- ja aiasaaduste näitus.
Tehti korrastustöid kooli ümbruses ja Linnamäe asulas, hooldati ka Linnamäe parki. Talviti söötsid noored loodusesõbrad linde ja metsloomi.
***
1964. aasta kevadel pandi Helga Mällo eestvedamisel alus kooli koduloomuuseumile.
Kooli juures olevas rehemajas sisustati peredest kogutud vanavaraga rehetuba, mille ette pandi püsti kooguga kaev, ümber ehitati roigasaed.
Oru koduloomuuseumi on külastanud kirjanikud Holger Pukk, Heino Väli, Erika Esop. Orul kogutud vanavaraga on tutvumas käidud isegi Moskvast, rääkimata rohkearvulistest ekskursioonidest maakonnast ja mujalt vabariigist. 1964. aasta suvel külastas koduloomuuseumi vabariiklik kodu-uurijate seminar.
Muuseumi juures koristamas.
Kodulooring viis läbi uurimustöö kaheksakümne kohaliku perekonna hulgas, et selgitada välja kodude majanduslikku taset.
Selgus, et igas peres on raadiovastuvõtja, 31-s televiisor, kümnes transistorraadio. 51-l õpilasel on käekell, 53-l jalgratas, 32-l fotoaparaat!
***
Matkaringi eestvedamisel said teoks igakevadised ja -sügisesed matkapäevad. Talvel suusatasid matkagrupid Auastesse, Keedikasse ja Salajõele. Matkajad uurisid loomade elu talvises metsas, otsisid ja võrdlesid lumel olevaid jälgi, loomadele pandi toitu. Vanemad klassid on matkanud ka Kesk- ja Lõuna-Eestis (Paganamaa, Ahja jõe Ürgorg, Suur Munamägi).
Oru kooli 1960-tel koostatud fotokogust “Muinsuskaitse. Looduskaitse”:
“Ussikuusk” Kuusema talu juures oli 1960-70-tel tõenäoliselt iga klassi matkasihtpunktiks,
nagu ka gneissbretšast Salajõe rändrahnud
ja Kärbla tamm.
Oru kooli 1960-te aastate matkapäevikutes on fotosid Võnnusaare rändrahnudest, mida kutsutakse ka Truumanni (lähedal asunud talu järgi) või Kalevipoja kivideks. Rahnud võeti Truumanni kivide nime all looduskaitse alla juba 1937. aastal.
Muistend räägib, et kivi olla Kalevipoja poolt Vedras Pataka mäelt Haapsalu lossi torni peale visatud. Poolel teel langenud see maha ja otsast tulnud tükk ära. Paika olla kasutatud ka ohverdamiskohana (Eisen, 1958, lk. 37-38).
Fotol vasakul paistmas päris kõrge hoone! Kas seesama Truumani talu?
Sellel fotol on paremal pool majakatus paistmas…Kelle majapidamine see võis olla?
Lapsed on Jalukse soost üles leidnud ka Soontaga kivi
ja kooli lähedalt metsast ühe põneva kuuse
***
1963/64 oli Oru kooli lastekooris 43 liiget. 1965. aastal võeti osa üldlaulupeost Tallinnas.
Vabariiklikest isetegevusfestivalidest võtsid osa poiste ansambel, algklasside lauluansambel, duett ja solistid, tütarlaste koor. Koolis oli mandoliiniorkester, 1965/66 alustas tööd puhkpilliorkester, pea igal aastal õpiti selgeks mõni uus rahvatants. Traditsioonilistel nääri- ja kevadkontserditel rahvamajas esineti Linnamäe asula ja kolhoosirahvale.
***
Neil aastail tegutses koolis veel tehnikaring, näitering, Linnamäe velskri juhendamisel Punase Risti salk (käis ka vabariiklikel võistlustel).
***
Nigelam oli sel perioodil sporditöö. Koolidevahelistel kergejõustikuvõistlustel jäädi enamasti ikka viimaste hulka. Põhjusena toodi spordiväljakute ebarahuldav olukord, õpetajate puhul metoodiliste võtete mittetundmine. Sel ajal olid koolis kõige paremal tasemel võimlejad.
***
Koolis õppisid ametit pioneeriinstruktorid: kalur, botaanik, meteoroloog, sanitar. Igaühel olid oma kindlad ülesanded – meteoroloog pidas ilmavaatluste tabelit, sanitar kontrollis riiete ja käte puhtust jne. Asutati miilitsasõprade rühm – poisid õppisid liikluseeskirju ja käisid reididel abiks…
Tähistati komsomoli aastapäevi, peeti oktoobrilaste vägede paraadi ja malevakoondusi.
Igal aastal peeti nn. sõpruspidu, millest võtsid osa naaberkoolid Nõvalt, Sutlepast ja Pürksist. Koolimajas oli kontsert ja näitus, toimusid spordivõistlused ja ühine maastikumäng.
Veel korraldati aabitsapidu, mardi-, kadri-, vastlakarnevale, mänguasjade pidu noorematele, tähistati naistepäeva, õpetajate päeva jpm.
Koolis töötas Rahvaste Sõpruse Klubi “Veenus” ja koolikino “Saluut”. Pioneerid kogusid ravimtaimi, männikäbisid, makulatuuri, vanarauda. Pioneeriaasta lõpetati tavaliselt ühise lõkkeõhtuga.
Välja anti seinalehte, kust võis leida näiteks selliseid teadaandeid:
***
1969/70 hakkasid kodused eelkooliealised lapsed koos vanematega käima kaks korda kuus koolimajas, saamas kooliks ettevalmistavat õpet.
1970/71 rakendati koolis esmakordselt tööle pikapäevarühm, kus lapsed viibisid kuni bussi peale minekuni.
1971/72 oli kõige suuremas klassis 22 õpilast, kõige väiksemas 12.
Õpilaste hulgas tehti kutsevalikualast selgitustööd. Ekskursioonil käidi EPT Rajoonikoondises, kolhoosi töökodades ja farmides. Kultuurimaja saalis olid kohtumised tehnika- ja tootmisvalitsuse juhatajatega.
1970-tel oli koolis palju õpetajate vahetumisi, mille all kannatas ka koolitöö – oli märgatav õppe- ja käitumishinnete langus. Põhjustena on nimetatud veel metoodika ühekülgsust, õppevahendite vähest kasutamist. Ka laulukoorid ei töötanud ning spordisektsioonis oli vähe treeninguid.
1977/78 tähistas kogu koolipere kooli 75. aastapäeva, samal aastal reorganiseeriti kool taas algkooliks. Lõpetas töö internaat, hoone anti üle kolhoosile.
Koolitöö jätkus vaid kooli esimesel korrusel, ülemist korrust kasutati panipaigana. Süüa said lapsed kolhoosi sööklast. Vähenes kooliaia harimise maht, kuna algklasside õpilasi ei olnud võimalik suurematele töödele rakendada. Jooksev- ja sanitaarremont tehti ära põhiliselt õpetajate poolt, lapsevanemate abiga.
***
Oru KOOLI ELU on aja jooksul liikunud ülespoole, siis jälle allapoole ja taas üles… nagu elu ikka.
On heameel tõdeda, et praegu rühib meie haridustempel jõudsal sammul edasi.
Järgmise nädala neljapäeval, 5. oktoobril tähistatava õpetajate päev eel on hea lõpetada tänane koduloolõiguke Oru kooli elust heade soovidega – hindame ja toetame meie kooli vahvaid õpetajaid, olgem koostööaltid ja mõistvad…
Kool on kogukonna hing ja alustala.
Kuldset ja sooja sügisõhtut!