Lääne Elu ajakirjaniku, Kärbla küla juurtega Kaire Reiljani artikkel Lääne Elus 4.01.2025 : Kuidas portreteerida aasta küla, kui sellel on 15 nägu? Sel korral juhtuski, et Läänemaa aasta küla tiitli said 15 Oru kandi küla ühiselt.

Linnamäel Oru kultuurisaali ees seisab ehituna 15 vineerist jõulukuuske – üks kuusk iga küla kohta. Iga küla on hea seisnud selle eest, et tema kuusk kaunistatud sai.
Külakuuskede aktsiooni käivitas aasta tagasi Oru kultuurisaali perenaine ja Soolu küla elanik Viivika Orula. Seekord märkas Orula, et kui mullu käidi kuuski kaunistamas paari-kolmekesi, siis tänavu tuldi suurema seltskonnaga.
Orula sõnul olid mõnes külas enne suisa töötoad, kus meisterdati ühiselt kuusekaunistusi. Nii tehti näiteks Saunjas. „See näitab, et külades on tekkinud tihedam suhtlemine,” ütles Orula ja lisas: „See oma küla au hoidmine on nii tore.”
Kuuskede kaunistamine on vaid üks Oru kandi külasid ühendav traditsioon. Juba kuus aastat on korraldatud Linnamäe kontsertide päeva, kui ühe päeva jooksul toimuvad eri külades kontserdid. Nüüdseks on kontsertidest osa saanud kõik külad. Sama kaua on Oru kant võtnud osa maal elamise päevast.
Enam kui aasta on soojemal ajal Linnamäe teeristis ja talvel Linnamäe arenguseltsi (LAS) majas peetud reedeseid kaubakohtumist Oru OTT, millele veidi hiljem lisandus Oru oskuste OTT, kus antakse edasi oma teadmisi või oskusi. Traditsiooniks on saamas ka suured laadad – jõulu- ja kevadlaat. Viimasel Oru jõululaadal oli näiteks 62 kauplejat ja üle 600 külastaja.
Arenguselts veab eest
Oru kandi keskus on Linnamäe oma kooli, kultuurisaali, poe, raamatukogu, postipunkti ja muu igapäevaeluks vajalikuga. Lisaks on Linnamäel veel üks tähtis hoone – 20. sajandi alguses ehitatud koolimaja, millest nüüd on saanud Linnamäe arenguseltsi ehk LASi maja.
2016. aastal Oru kandist pärit ettevõtja Koit Uusi algatusel loodud arenguseltsist on saanud vedur, mis külade koostööd eest veab. Praegu ajab seltsi asju Oru kogukonnatöötaja Eve Tamm-Hinno. „Mind rõõmustab väga, kuidas külad tegutsevad. Minu ülesanne on toetada iga algatust ja inimest,” ütles Tamm-Hinno, kes saadab kord kuus laiali ka Oru kandi külade infokirja.
Samas jääb Tamm-Hinno tagasihoidlikuks: „Olen kogu aeg olnud lihtsalt pehmete külaasjade taustajõud.” Ta tuletas meelde, et LASi suuri projekte on vedanud hiljem Oru osavallavanemaks saanud Kadi Paaliste, praegu Lääne-Nigula hooldekodusid juhatav Elle Ljubomirov ning Meelis Nukki.
Kord kvartalis saavad LASi majas ümarlaual kokku Oru kandi külade esindajad – mitte ainult külavanemad ja külaseltside eestvedajad, vaid tulla võivad kõik. „Seal tekib side külade vahel – saab kogemusi vahetada ja kuuled, mis teised teevad,” ütles Seljaküla elanik Tiiu Jepiselg. „Tänu LASile tekkis omakandi side,” lisas ta.
Oma nägu
Linnamäe on elanike arvu poolest küll Oru kandi suurim küla ja keskus, kuid ilma tagamaata pole ka keskust. „Kummardus suhtumise eest, et Linnamäe poleks ilma ümberkaudsete küladeta keskuski,” pani Jepiselg kirja seljakülalaste tänusõnad selle eest, et Läänemaa aasta küla konkursile esitati 15 küla ühtse tervikuna.
Kuid nagu 15 ehitud jõulukuuske Oru kultuurisaali ees, on iga Oru kandi külagi oma nägu ja tegu. Tegelikult on nägusid rohkemgi kui 15, sest aegade jooksul on külasid liidetud, lahutatud ja tükeldatud. Külanimed nagu Aasa, Kapa, Kapri, Kõrgema, Piilama, Põltsamaa, Rannaküla, Veski, Änniste on küll ametlikelt kaartidelt kadunud, kohalike mälust aga mitte.
„Külade liitmine tekitab identiteediküsimusi,” ütles Jalukse küla ajalooõpetajast elanik Janne Rau. Tema sõnul võib tunduda, et mis see piir siis kaardil maha tõmmata on, aga tegelikkuses see alati ei toimi.
Jalukse külaga liideti 1977. aastal osa Änniste külast ja nii jaguneb Jalukse praegu mõtteliselt ees- ja tagakülaks. „Meil on ühine huvi oma küla eest toimetada. Meid iseloomustab see, et oleme omajagu jonnakad, ega jäta enne, kui asi saab tehtud,“ ütles Rau Jalukse külaseltsi kohta.
Rau sõnul on Jalukses umbes 70 elanikku. „Meil suvitajaid peaaegu ei olegi, enamik on püsielanikud või käivad igal nädalavahetusel,” ütles ta. Rau ise tuli perega Jaluksesse elama viis aastat tagasi, aga tema hinnangul on umbes pooled Jalukse elanikud põlised või siis ringiga juurteni tagasi jõudnud. „On ka neid, kes ei ela enam Jalukses, aga käivad ikka,” ütles Rau.
Jalukse külal on kaks suuremat, kogu küla ühendavat ettevõtmist: kevadine talgupäev ja augustikuine pidu külaplatsil. Rau sõnul mõeldakse tegutsedes eelkõige oma küla elanikele. Soojemal ajal saadakse kokku küla vanas pritsikuuris, külmemal ajal aga kellegi köögilaua taga. „Üldiselt aga, kui tuleb külm aeg, siis tõmbume oma taludesse ja kevadel pistame nina jälle välja,” ütles ta.
Noori tuleb juurde
Jalukse lähim naaber on Soolu – kaht küla eraldab asfalteerimata teelõik. „Oleksime palju rohkem koos, kui vahel poleks kruusateed. Praegu on Linnamäele kergem ja kiirem sõita kui naaberkülla,” ütles Rau.
Soolu koosneb nagu Jaluksegi „pundardest”, nagu Orula neid nimetab. „Meil on Rootsiküla pundar, Änniste küla pundar ja Soolu küla pundar. Nende vahel on tükk tühja maad, aga üle põllu hoiame üksteisel silma peal,” selgitas ta.
Orula sõnul Soolus tihedam suhtlemine suviti: „Oleme suvesoolukate küla.” Kümnes talus elavad või suvitavad põliste soolukate järeltulijad, 15 talu on aja jooksul omanikku vahetanud. „Aga vahet pole, üritame ka uutele selgeks teha, milline küla oleme,” ütles Orula.
Orula sõnul on külla juurde tulnud aasta ringi elavaid peresid, eriti noori. Nii peabki ta üheks Soolu küla tugevuseks ettevõtlikkust. „Meil on juba kaks kontserdikorraldajat, Peetri talu gurmee ja majutus ning ma arvan, et sel aastal saab valmis ka Nurgapõllu restoran,” loetles Orula.
Soolu küla ühtsusest tõi aga Orula näiteks jõululoterii, mille auhinnad andsid külas asuvad talud. „Kui sai tänatud neid, kes olid auhindu andnud, tuli neid veel robinal juurde. Saime väga vägeva auhinnapagasi,” ütles ta.
Tamm-Hinno koduküla Mõisaküla on aga hoopis teistsugune. „Mõisaküla on vahva pisike ja hästi kompaktne küla – oleme üksteisele lähedal,” iseloomustas ta.
1. jaanuaril sai külarahvas küla postkastide juures kokku, et üksteisele head uut aastat soovida. Vaatamata taevast alla lödisevale vihmale kogunes kaheksa inimest. „Siis selgus, et meie küla vanimatel elanikel Maimul ja Tiidul oli 60. pulma-aastapäev,” rääkis Tamm-Hinno. Seda siis postkastide juures ühiselt tähistati ja pärast käidi veel talust tallu üksteisele head uut aastat soovimas.
Küla vee lähedal
Salajõe on vana küla, kus siiani suurem osa taludest on põliste suguvõsade käes. „Enamik on omajuursed,” ütles Salajõe elanik ja külaseltsi eestvedaja Mare Urbas.
„Kes seda teab, mille poolest me erilised oleme. Ehk selle poolest, et meil on Salajõgi – see on tõesti üks looduslik vaatamisväärsus, mis kevaditi ja suurvee ajal tähelepanu tõmbab,” ütles Urbas.
Vesi on Saunja lahe ääres asuvale Salajõele läbi aegade tähtis olnud. Oru kandis pole vist teist sellist küla, kus kalapüük ajalooliselt nii suurt rolli on mänginud. „Salajõe mehed olid kalapüüdjad, sest meie põllud on väga viletsad ja kivised, kohati ka puhas liiv. Nii oli vaja leivakõrvast merest ammutada,” rääkis Urbas.
Salajõe oli üks esimesi Oru kandi külasid, kes juba aastaid tagasi moodustas külaseltsi. „Samal ajal on külaelu läinud mõnes mõttes allamäge,” ütles Urbas.
Enam kui kümme aastat on Salajõe küla vaielnud Niibi rabas turvast kaevandava Kekkiläga küla rikutud kaevuvee pärast. Lõppenud aastal sai küla suure võidu, kui turbakaevandaja lasi oma kulu ja kirjadega uued kaevud rajada. „Nüüd on meil pool aastat toas korralik vesi. Aga see, mis allikasse tuleb, on ikka pruun ja sodine,” ütles Urbas.
Urbase sõnul on veeprobleemid üks põhjusi, miks Salajõele uusi elanikke lisanduma ei kippunud. „Praegu hakkavad mõned uued kodud tekkima ja inimesed hakkavad tagasi tulema,” oli Urbas lootusrikas.
Nooruslik ja tegus küla
Linnamäe järel on elanike arvult Oru küladest suurim Saunja, mis ühendab mitut vana küla: Saunjat, Kapat ja Rannaküla. „Oru kandi üks suurimaid külasid, nooruslik ja tegus,” iseloomustas Saunja külaseltsi juhatuse liige Helina Laht. „Hästi palju on algatusvõimelisi nooremaid inimesi, kes tahavad koos midagi ära teha,” lisas ta.
Saunja külaselts on Oru kandis üks uuemaid, pole veel aastatki vana. Külaselts loodigi Lahe sõnul just seetõttu, et küla territoorium on nii suur. „Siis on hea teada, kellega ühes külas elad,” ütles ta. Kuigi enamiku ettevõtmisi mõtleb välja seltsi põhituumik, lisandub Lahe sõnul iga ettevõtmisega osalejate sekka mõni uus pere.
Praegu on Saunjas käsil külaplatsi korda seadmine – maatüki selle tarbeks sai selts Lääne-Nigula vallalt. „Külaplatsil saaks tähistada jaanipäeva ja külapäeva ning üldse kogukonda kokku tuua,” ütles Laht. Varem on külapäevi korraldatud Silma õpikojas ja Vanaaseme talus ning osaletud on ka Teeme Ära talgutel, et küla ilusamaks ja puhtamaks saaks.
Suitsusaun tõi rahva kokku
Territooriumilt on Oru kandi kõige suurem küla aga hoopis vastu Harjumaa piiri jääv Seljaküla, mida poolitab omakorda Vihterpalu jõgi. „Meie küla talud on hästi hajali,” rääkis Jepiselg.
Ometi leidus seal hajakülas seltskond ettevõtlikke inimesi, kellel tuli mõte 1985. aastal põlenud metskonna kontori plats korda teha ning püstitada ihu- ja hingeharimise koht – suitsusaun. See andis Jepiselja sõnul külale uue hingamise, sest end Seljaküla suitsusauna seltsiks, lühidalt SUSSiks nimetav seltskond käis kõik küla talud läbi ning haaras kaasa nii püsielanikud kui ka suvitajad.
Jepiselja sõnul oli külaelu peale metskonna kadumist üsna soiku vajunud, sest polnud kokkupuutumise kohta. „Tundub,et inimestel oli vajadus mingi külaelu keskpunkti järele, sest neid, kes käed külge lõid, oli ootamatult palju,” ütles ta.
Nüüd kirjutatakse juba taotlusi, et ühise ettevõtmisena rajatud suitsusauna juurde püstitada suurem varjualune, kuhu saaks panna küttepuud ja tööriistad ning kuhu kogu küla korraga istuma mahuks. „Ikka selleks, et inimestel oleks suurem võimalus omavahel suhelda. Siis tekkib häid mõtteid ja leiab mõttekaaslasi, kellega koos need ellu viia. Et maaelu ikka kestaks,” rääkis Jepiselg.
Oru kandi külad:
- Linnamäe (elanikke 367, pindala 5,5 km²)
- Saunja (156, 17,7 km²)
- Vedra (66, 7,2 km²)
- Jalukse (64, 12,4 km²)
- Oru (62, 2,6 km²)
- Kärbla (45, 2,1 km²)
- Uugla (37, 5,6 km²)
- Seljaküla (34, 60,7 km²)
- Mõisaküla (33, 3,7 km²)
- Keedika (32, 38,0 km²)
- Salajõe (31, 8,8 km²)
- Soolu (28, 17,1 km²)
- Ingküla (27, 3,3 km²)
- Auaste (25, 3,0 km²)
- Niibi (21, 11,9 km²)
