“Lääne Elu” annab teada:
Ehitaja peab Räägu–Rannaküla kergliiklustee 3,6 km pikkuse lõigu valmis saama oktoobris. Esimeses etapis valmib kruuskattega kergtee Räägult Kirimäesaare teeni.
Tänu kuivale sügisele on ehitaja töödega igati järje peal. „Ideaalis jõuame isegi varem valmis, kui lepingu tähtaeg ette näeb,” ütles OÜ Kingat objektijuht Siim Peetris.
Kergliikustee tänavuse ehitusjärgu katteosa on tegelikult tulevase asfaltkatte killustikalus. „Ta jääb täpselt nii – killustik. See on muidugi küsitav, kas sellisel killustikul jalgrattaga sõita kannatab, aga jalgsi saab käia küll,” tõdes Peetris.
Tee muldkeha nõlvad on silutud, mõnes paigas on veel veidi maanteekraavi kaevata. Nõlvad kaetakse mullakihiga. „Sel ja järgmisel nädalal katame ära,” ütles Peetris. Ehitaja jaoks saab objekt sellega valmis. „Kas see kergliiklusele ka kasutusse antakse, on valla küsimus,” nentis Peetris.
„Suur asi saab tehtud,” ütles Oru osavallavanem Kadi Paaliste. „Aga see kergliiklustee ei ole projekteeritud sellisena, et teda saaks ilma asfaldita kasutada.” Teisisõnu tähendab see, et tee võetakse ehitajalt küll vastu, kuid liikluseks seda siiski avada ei saa.
Peetrise sõnul ei tohi killustikkalust liialt kaua ilma asfaltkatteta hoida. Niikuinii hakatakse seda kasutama ja killustikalus sõidetakse roobastesse. Asfaldi panekuks tuleb alus uuesti korda seada.
Asfaltkatte paigaldamiseks valmis teelõigule oleks vaja umbes 180 000 eurot. „See on realistlik summa, kuigi täpset numbrit ei tea, sest hanget pole veel korraldatud,” ütles Paaliste.
Praegu pole lootust, et Lääne-Nigula vald need 180 000 eurot oma rahakotist annab. „Vallavalitsus tegi [raha eraldamiseks] ettepaneku, aga volikogu koalitsioon otsustas oma koosolekul seda mitte anda,” ütles Paaliste. Kui seni on loodetud, et asfaldi jaoks on raha tuleva aasta eelarves, siis nüüd pole seda Paaliste sõnul enam eelarve strateegia mustandis kirjas.
Volikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul pole kergliklustee eelarves kunagi olnud. “Maha ei saa ju hääletada seda, mida pole kirjas olnud,” ütles Lõhmus. Kergliiklusteed ei lisatud siiski ka eelarvestrateegiase. “Oru piirkonnas on prioriteet number üks kooli laiendamine, selleks on vaja leida raha.”
„Välja pole me seda [kergliikustee rahastamist] kusagilt lükanud, koalitsioon arutas erinevaid alternatiive,” ütles volikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees, reformierakondlane Marek Topper.
„Osavallad saavad ise oma teede investeeringuid suunata,” viitas Topper võimalustele. „On muidki alternatiive, kas panna kergliikusteele päris asfalt või katta see odavama freesasfaldiga. Tuleb leida optimaalne variant,” ütles ta.
Praeguselt valitsuselt pole kergliiklusteele raha ilmselt loota, sest pool miljonit saadi esimese etapi ehitamiseks toonaselt Jüri Ratase juhitud valitsuselt. Praeguseks on Keskerakond riigis toimuvat jälgimas opositsioonipingilt. Karmilt öeldes: teekatet ei saa, sest muldkeha ja alus on vale raha eest ehitatud.
Räägu–Rannaküla esimest etappi ehitavad osaühingud TAVT ja Kingat, kes esitasid riigihankel ühispakkumuse, mis koos käibemaksuga jäi veidi alla 500 000 euro.
Et riigi rahast kogu tee rajamiseks ei jagunud, jagati Rannaküla–Räägu 4,2 km pikkuse kergliiklustee rajamine kolmeks etapiks. Sel aastal ehitatakse valmis kergliiklustee 3,6 km pikkune alus Räägult Kirimäesaare teeni. Teises etapis saaks tänavu valmiv kergliiklustee asfaltkatte ja viimases järgus ehitataks ülejäänud 600 m kergliiklusteed Kirimäesaare teest kuni Rannaküla ristmikuni.