Nagu toona nii ka täna.
Ka 1937. aastal käis Oru rahvamajas kibekiire põranda tegemine. See, et sinnamaale üldse jõuti, oli päris suur ime. Nagu praegugi.
1937. aasta 30. juulil kirjutab „Lääne Elu“: “Suuri raskusi võideldes ja orulasele omase visadusega on valmimas avar seltsimaja Oru valla pealinnas – Linnamäe alevikus.”
Töö ette võtnud kohalikul haridusseltsil oli reaalselt olemas vaid 500 krooni ja kindel tahe saada lõpuks ometi Oru kandi seltsidele ja taidluskollektiividele päris oma ruumid. Eelarves ettenähtud 12 000 krooni kokkusaamist ei olnud aga kusagilt näha.
Tagaplaanil Oru vana koolimaja (LASi maja).
Haridusministeeriumilt saadi 400 krooni ja riigivanema annetusena 1500 krooni. Raha korjati loteriidega, kohalikud tegid palju tasuta töötunde. Aga ikka oli võlga umbes 9000 krooni, mistõttu esialgu, hoone valmimisel jäeti välja ehitamata külgtiivad ja raha ei jätkunud ka ahjude ehitamiseks…
Ajaga kõik siiski laabus. Rahvamaja sai vajalikud juurdeehitused ja ka külma ei pidanud teatri- ja kinokülastajad kannatama – suured plekkahjud sai aegsasti enne üritusi särtsuma köetud…
Täna, 84 aastat hiljem on kohalik kultuurikants taas põrandate valmimise etapis. Oru kooli selleaastane lõpukell heliseb juba uues ja kaasaegses kultuurisaalis.
Aga paljutki on veel sisustusest puudu ja rahapuudusetont teadagi – see kummitab täpselt samamoodi nagu aastakümnete eest.
Vähim, mida üks Oru piirkonna elanik alustuseks teha saab, on osaleda Lääne-Nigula valla kaasava eelarve hääletusel ja toetada saali lavakardinate soetamist.