Vedra tahab esmamainimise 500. aastapäevaks rajada Eringe veski juurde külaplatsi, kus 31. juulil astub üles ansambel Lindpriid.
„Meie külas on üks Läänemaa parimas seisus olevaid tuuleveskeid,” ütles Vedra külaseltsi üks eestvedajaist Lauri Lilleoks. Eringe talus on alles piirkonna ainus täielikult säilinud sisseseadega, 1865. aastal ehitatud pukktuulik. Praegu käivad läbirääkimised, et veski juurde saaks hakata rajama külaplatsi.
Vedralased said Lindpriidega kaubale, et pillimehed tulevad 31. juulil Eringele Linnamäe kontsertide päeva lõppkontserti andma. „Asukoht saab olema uhke, aga sellega on vaja veel palju vaeva näha,” nentis Lilleoks.
Lindpriisid ei taha vedralased kohe pärast kontserti priiks anda. „Tahame jätkata oma pidupäeva ikka tantsu ja tralliga. On plaan saada Toomas Lunge, Indrek Kalda ja Jaan Sööt natukene hoogsamalt, rütmikama tempoga mängima,” ütles Lilleoks.
Naaberküla Soolu pani mullu oma 500. aastapäevaks kivi. Vedral sellist plaani pole. „Meie eraldi kivi vist avama ei hakka, meie jaoks on see juba omaette saavutus, kui saame sinna veski juurde külaplatsi,” ütles Lilleoks.
Küla aastapäeva tähistatakse Vedral aga aasta ringi ja mitmel eri moel. „Esimene asi – käsitööõllede degusteerimise ja info omandamise päev – lükkus viiruseohu tõttu edasi,” rääkis Lilleoks.
Nüüd on esimese ettevõtmisena kavas korraldada 10. aprillil Vedra küla viljapuuaedades üks tagasihoidlik õppepäev. Koolitaja Kristiina Laurson õpetab vedralastele viljapuude praktilist lõikust, kahjuritõrjet, väetamist ja pookimist.
Lilleoksa sõnul viiakse õppepäev läbi kahes-kolmes kohas. „Ühes kohas lõikame vanu puid, teises tahaksin pookimisega tegeleda ja kolmandas oleks noorte puude lõikamine,” ütles ta.
Selles, et õppepäev tuleb, on kindel ka külaseltsi üks juhatuse liikmeist Peeter Kuusksalu. Tema sõnul saab väljas üksteisega mõõdukat vahet hoida. „Kui ürituse toimumise ajaks on riigis väliürituste läbiviimisele seatud veel rangemad piirangud, jaotame osalejad pooleks ja korraldame kaks järjestikust koolitust veelgi hajutatumalt,” selgitas ta.
Vedral on nüüd ka uhke logo. „Mul õetütar tegutseb disaini alal, tema aitas lõpliku lihvi anda,” rääkis Lilleoks. „Teemad otsisime ise siit: meil need rabaäärsed taimed, palju mesindustegelasi, ja siis need kuulsad Kalevipoja kivid Pataka kruusaugu juures – need sokutasime logole.”
Vedra küla juubeliaastat korraldab külaselts, mille juhatusse kuulub peale Lilleoksa ja Kuusksalu ka Talvi Toom. „Tänu Peetrile ja Talvile on meil need asjad siin natukene rohkem liikvele läinudki. Üksi ma ei jõuaks. Ja pole seda särtsu ka,” nentis Lilleoks.
Vedra küla on esimest korda mainitud 1521. aastal. Elatud on sealkandis aga palju varem, vähemalt tuhat aastat tagasi. Seda kinnitab Vedra Pataka mäelt leitud teise aastatuhande algusest pärit kivikalme. Võib öelda, et Vedra kant lausa kubiseb legendidest ja ajahambale vastu pidanud väärtuslikest muinsuspaikadest.
Praeguse Vedra territooriumil oli varem koguni viis väiksemat asundust: Vedra, Tui, Iiatse, Künda ja Eringe küla.
Riigikorra muutus ja keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Vedra elanike arvule – 1939. aastal oli külas 170 elanikku, 1977. aastal vaid 33. Praegu on külas 52 püsielanikku. „Ja see arv on suure tõenäosusega tõusuteel, kuna uutele asukatele on pakkuda mitmeid elamukrunte,” nentis Lilleoks.
Vedra vaim 500
- Jookide koolitus – õlle pruulimise ajaloo ja meetodite tutvustamine koos õllede pimetestimisega.
- Viljapuude lõikuse koolitus – arboristi juhendamisel ja käe all õpitakse viljapuude lõikust ja pookimist.
- Vikatikoolitus – arhailise ja looduslähedase niitmismeetodi õppepäeva käigus õpitakse löale (varrele) vikatitera kinnitama, luiskama ja niitma.
Urmas Lauri, “Lääne Elu”