19. sajandi lõpul jõudis ka Läänemaale rahvusliku liikumise tõusulaine – elavnes kultuurielu, küladesse toodi järjest rohkem raamatuid ja ajalehti.
Kõik see toimus aga väga visalt, sest mõisnikud olid seisukohal, et raamat on uks, mille kaudu talupoeg tungib sakste tuppa ning see uks tuleb sulgeda. Talupojale peeti sobivaks vaid vaimulikku kirjandust.
Oru vallas sai esimese ajalehena tuntumaks 1881. aastal asutatud “Olevik”, mille aastakäike säilitas Vedra koolmeister Mihkel Albert.
Tasapisi hakkas aga ka mõisate omanike hulka siginema selliseid, kelle tegevus muutus põlisaadlikest mõisnikele otse väljakutsuvaks!
Nii ostis 1900. aastal Tallinna linnakodanike seisusesse kuulunud Georg Riesenkampf 35 000 rubla eest Oru mõisa ning juba järgmise aasta algul kirjutas ta Oru vallavalitsusele, “et ta igal aastal saab Oru vallale 10 rubla valla koolimajade juurde viljapuuaedade asutamiseks ja 10 rubla Oro vallamajas raamatukogu asutamiseks kinkima”.
22. märtsil 1901. aastal oli Riesenkampfilt vallale laekunud 20 rubla ning volikogu otsustas: “Oro vallamajas eesti raamatukogu asutada, mis jääb tarvitada ainult Oro valla piires elavale rahvale ilma maksuta.“
Seati sisse nummerdatud ja nööritud arvepidamisraamatud ning raamatukogu pidajaks nimetati vallakirjutaja, “kes selle ammeti eest valla poolt mingit tasumist ei saa”. Esimeseks raamatukoguhoidjaks sai Oru vallakirjutaja Johannes Vessart, seejärel Johannes Tilling, Ado Heide. Tsaaririik pidas raamatukoguhoidja ametikohta üsna tähtsaks – ametisse asumine tuli lausa kuberneri enda poolt kinnitada.
Kuid veelgi tähtsam oli raamatukogu ja tema hoidja Oru valla jaoks, kus üsna sageli võis taluperemeeste suust kuulda, et ” on enne raamatutarkuseta läbi soand, soab nüüd koa”.
Märgatavat edasiliikumist kultuurielus tähendas Lääne-Nigula Rahvahariduse Seltsi moodustamine 5. septembril 1910 Kirimäe mõisa saalis. Koos käidi esialgu vaheldumisi Taeblas ja Orul, hiljem põhiliselt Oru ministeeriumikoolis.
Selts alustas tasulise raamatukogu asutamisega. 1911. aasta augustikuuks oli muretsetud 199 raamatut ja neid oli laenutatud 234 korral. Raamatuid oli loodusteadustest, ajaloost, õigusteadusest, rahvamajandusest, arsti- ja kasvatusteadustest, mõtte- ja hingeteadusest, eesti vanavarast ning usulis-kõlbelistel teemadel, aga ka ilukirjandust.
Raamatukogu asus Priguldis, kuid kui sealne raamatukoguhoidja 1917. aastal sõjaväkke võeti, toodi kaugelt üle 300-köiteline kogu Orule. Esialgu koolimajja ja seejärel viidi Oru vallamajja, kus ühendati sealse raamatukoguga. 1918. aastast juhatas kogu vallasekretär ja Lääne-Nigula Hariduse Seltsi juhatuse liige Johannes Saar (hilisema kohaliku kultuuriedendaja Helga Mällo isa), seejärel vallaametnik ja haridusseltsi abiesimees August Allmäe ning alates 1938. aastast kooliõpetaja Eliise Õngo.
Oru raamatukogu töö jätkus ka II Maailmasõja puhkedes. Sõja ajal ja sellele järgnevatel aastatel olid Oru raamatukogu juhatajateks Karl Tippo, Martin Villiko, alles hiljuti manalateele lahkunud Ergart Männik, Voldemar Mällo, Evald Notton, Anni Kornak, Linda Kliss, Emmi Koort, Lembi Lahemaa (Ugand), Maie Räbbin (Hänni).
1960. aastal hakkas Oru vanas rahvamajas
raamatukogu juhtima Saima Maide, kes korraldas kirjandusteemalisi üritusi ka üle tee asuvas Oru (vanas) koolimajas .
Raamatukogu ja rahvamaja tegid tihedat koostööd. Toimusid väga heal tasemel luuleõhtud, kus muusikaga pikitud luulepõimikud andsid lausa etenduse või lavastuse mõõdu välja! Klubiõhtute vestlusringides jagasid teadmisi põnevad külalised mitmetelt elualadelt. Sõnalise poole valmistas ette ja kutsus külalisi raamatukogu ning muusikalisi vahepalasid pakkusid rahvamaja taidlejad.
Loengute teemad olid ajatud – tervislik toitumine, uni ja unetus, kosmeetika, aga ka ateism ja seksuaalkäitumine. Palju põnevust pakkusid sel ajal üsna kinnises ühiskonnas elanud inimestele näiteks India ja Taga-Karpaatia reisimuljete jagamise õhtud. Internetti ja arvuteid ju veel ei olnud…
Kolhoosiajal tuli raamatukoguhoidjal teha ka hoopis teistsuguseid töid. Näiteks käia perest peresse ja täita iga leibkonna kohta tol ajal kohustuslikke majapidamisraamatuid. Kõik lapsed ja loomad tuli üle lugeda ja kirja panna. Veel “komandeeriti” raamatukogu hoidjat Linnamäe poodi inventuuri tegema, tuli käia metsas puid varumas, kolhoosipõllul kive korjamas jne. Eks põhitöö kannatas seetõttu üsna tublisti. Aja märk oli ka see, et raamatukogunduseski oli plaanimajandus – kõik pidid lugema, lugejate arv olema kasvuteel ja seda kõike kontrolliti, tuli esitada aruandeid jne.
Palju elevust oli raamatukogu ja rahvamaja ruumes 1985. aastal, kui seal toimusid filmi “Kahe kodu ballaad” võtted.
Paraku jäi muutlike aegade keerises meie kultuurikants Oru rahvamaja tühjaks, lagunes ja lammutati.
Raamatukogu tegutses mõnda aega, aastatel 1991-1994 vanas internaadi või laiemalt tuntud kui Oru kõrtsi majas.
1995. aastast asub raamatukogu praegustes ruumides Lääne-Nigula valla teeninduskeskuses.
Uus maja, uued ajad. Toimunud on nii mõndagi. Ikka käsikäes Oru kooli juhtide ja õpetajate, valla ametimeeste, raamatukogu ja kogukonnaga – igaüks on andnud omapoolse panuse ja nii on seda kultuurielu siin üheskoos edendatud.
Mitmeid aastaid korraldati Oru vallas luulevõistlusi, toimus kodulooline matkasari “10 patsiirtuuri tervisele”, käsitöönäitused, kirjandushommikud koolilastele.
Oru kooli õpilased noppisid oma teadmistega konkurssidel kõrgeid kohti…
… aga käisid ka raamatukogus abiks ajalehti köitmas, raamatuid tembeldamas, katkisi teoseid parandamas.
Toimunud on kohtumisõhtuid mitmete nimekate kirjainimestega – Sofi Oksanen, Jaan Kross, Andres Ehin, Ly Seppel, Jaan Kross, Maire Aunaste, Enn Vaino, Aidi Vallik, Jaak Urmet (Wimberg).
Oma teadmisi on loengutes jaganud kirjandusteadlane ja lastekirjanik Jaanus Vaiksoo, loodusfotograaf ja ornitoloog Tiit Leito, lastekirjanik Ilmar Tomusk, prantsuse keele õpetaja Stephane Clavel ja paljud teised.
Koostöös Oru koolipere ja Kaitseliiduga on üles seatud mitmeid näitusi
Töötubades on valmistatud kinkekarpe, jõulupärgi, süüteroose ja jõuluseadeid. Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames uuritud kudumismustreid.
Raamatukogus on kokku saadud nii rahvatantsurühma Oru Marid jõuluõhtu tähistamiseks kui ka muudel tähtpäevadel.
Vahepeal on peetud ka raamatukogu tegutsemise nagu märkamatult täis saanud 100nda ja 110nda aastapäeva pidu.
Klounid Piip ja Tuutki on meil tembutamas käinud
Ja lapsi. Neid lapsi on läbi aegade ikka kogu aeg raamatukogus ringi siblinud nagu sipelgaid. Nii suuremaid kui väiksemaid.
Teinekord on raamatutega lasteaedagi mindud. Kuulamis- ja lugemisoskuse arendamine käivad ju käsikäes ja mida varem pihta hakata, seda parem 🙂 .
Muide, Oru raamatukogu oli maakonnas üks esimesi, kes hakkas 2000. aastal Haapsalu raamatukogu eeskujul külastajatele pakkuma avaliku interneti kasutamise võimalust.
2016. aastal sai Oru raamatukogust Lääne-Nigula valla haruraamatukogu. Kallite kolleegidega on ikka hea aeg-ajalt kokku saada, nõu pidada ja ühtlasi midagi vahvat ette võtta!
***
Natuke numbreid.
2020. aastal oli Oru raamatukogus 286 lugejat, neist lapsi 64. Kogus on üle 13 000 raamatu. Ligi viis aastat on raamatukogu täitnud ka postipunkti ülesandeid. Kokku oli eelmisel aastal külastusi 6652, neist raamatulaenutusi 4330.
***
Oru raamatukogu on Läänemaa üks vanimaid pidevalt tegutsenud maakogusid, mille tegevusest sai ülal edasi antud vaid imepisike murdosa.
Aeg-ajalt tasub heita pilk aegade algusesse ja meenutada, et kõik on kunagi millestki-kellestki alguse saanud, miski pole ise tekkinud ja enesestmõistetav. Keegi on midagi algatanud ja loonud, teised jätkanud ning vaatamata keerukatele oludele järjepidevust hoidnud.
Kõik läbi aastakümnete Oru raamatukogus toimetanud inimesed on andnud oma parima, et meil tänagi oleks olemas selline väärtus, 120-aastane raamatukogu.
2013. aastal võttis teatepulga üle ning tervitab Oru raamatukogu külastajaid oma malbel moel arvult juba kahekümnes perenaine-koguhoidja Kaja Puusepp.
***
Palju õnne, Oru Raamatukogu!
Lõpetuseks päikeselised ning positiivsusest pakatavad luuleread 1977/78. õppeaasta 5. klassi koostatud ja Oru Raamatukogule mälestuseks kingitud luulekogumikust “Aastajad”