Eesti külade XIII Maapäeval

26.-28. juulini toimus Põlvamaal Räpinas Eesti külade suurüritus – XIII Maapäev, kus Läänemaa 17-liikmelises delegatsioonis osalesid Oru piirkonnast Salajõe, Kärbla ning Mõisaküla külavanemad ja külaseltside esindajad.

Selle ligi 400 osavõtjaga üle-eestilise kokkusaamise üks korraldajatest on MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ( https://kodukant.ee/ )

Ühingu eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu.

Vaatamata Riigi Ilmateenistuse antud erakordselt palava ilma hoiatusele möödus nädalavahetus tegusalt ja kuumakindlad maapäevalised pidasid kenasti vastu.

Maapäeva esimesel päeval külastasid maakondade esindajad Põlvamaa külasid, vaatamisväärsusi ja ettevõtteid.

Läänemaa esindus võeti vastu Himmaste ning Eoste ja Valgesoo külades. Tutvustati külaplatside arengu lugusid ja muid ettevõtmisi.

Himmaste külakeskuses oli avatud üle-eestiline rändav lapitekinäitus, mis rändab edasi koguni Lätti. Ideede teostus ja värvidemäng on seda väärt!

Toreda nüansina olid kokku kogutud ja välja pandud ka kõigi tööde autorite fotod. See kollaaž nägi omakorda välja nagu lapitekk 🙂 .

Samas oli avatud ka Himmastest pärit Eesti rahvaluule- ja keeleteadlase, Eesti rahvusliku ärkamisaja ühe olulise tegelase Jakob Hurda elutööd tutvustav näitus.

Külastasime ka Hurda sünnitalu Põlvamaal, Lepa talus, kus tema eluloost pajatas samas kandis elav koduloohuvilisest lähedane sugulane!

***

Pilt, mis avanes Eoste ja Valgesoo külarahva (kokku umbes sada elanikku) ühiselt rajatud külaplatsil, võttis meie pisikese reisiseltskonna tummaks, sest avanevad vaated nägid välja nagu pildikesed muinasjuturaamatust!

Künkanõlvale, kaunilt haljastatud tiigikallastele

oli rajatud kompleks aktiivses külaelus tarvilikke hooneid ja piknikupaiku.

Kõigile midagi, loomulikult ka lastele!

Ühistööd vedamas asjalikud ja tegusad külavanemad, kes sel tähtsal päeval külalisi võõrustades ka oma külavanema ametiraha kaelas kandsid.

Vaatasime, kuidas tegutsevad Himmaste kandis moodulmaju ning kümblustünne

ja saunu tootvad puiduettevõtted.


***

Räpinasse jõudes majutusime aianduskooli uue hoone lähedal asuvasse ühiselamusse.

Loomulikult ei saa Räpinas liikudes mööda vaadata imelistest vaadetest mõisahoonele, kooliaia lopsakatele püsikupeenardele ning kaunile linnahaljastusele. Kus siis veel, kui mitte 1924. aastal rajatud aianduskooli kodulinnas hakkab harmooniliste taimekoosluste näol igal sammul
silma aiandusalase teadmuse praktikasse viimine, teoks tegemine.

***

Osalejate rongkäigus Räpina tuletõrjeväljakul toimunud Maapäeva avatseremooniale

äratasid tähelepanu Läänemaa aasta küla, Üdruma rõõmsavärvilistes särkides naised. Nende edu taganud tegutsemise häid praktikaid plaanime ka Oru kandi külaliikumise huvilistega sügisepoole uudistama minna.

Üdruma naised võitsid ka orienteerumisvõistluse fotokonkursi, mille ülesandeks oli teha võimalikult lõbus pilt kollase raamiga.

***

Maaelu suursündmust austas oma tähelepanu ja kohalolekuga ka Eesti Vabariigi president.

Kuulutati välja Eestimaa Aasta küla 2019. Selleks sai Lüübnitsa, väike 635 aasta vanune küla Võru maakonna servas Pihkva järve ääres. Võiduni viis kolme – eesti, vene ja setu kultuuriga kogukonna koostööks sidumine…
Lüübnitsa on Setomaa väravaks ning tõsi, mis tõsi – selle külaga lõpeb Euroopa Liit!

***

Seejärel suundusid maapäevalised Räpina kirikusse, kus
Põlva muusikakooli noorte keelpilliorkestri saatel andis südamliku kontserdi Tõnis Mägi.

Õhkkond oli ülev ja isamaaline – kuulajad aplodeerisid püsti seistes.

***

Õhtu lõppes “Maakondade maitsete” väljapanekuga, kus osalejad pakkusid kõigile degusteerimiseks oma maakonna ettevõtjate tooteid.

Lääne maakonna inimeste poolt kaetud laual sai proovida ka Oru kandi maitseid 🙂 – Linnamäe Lihatööstuse ja Kruundi talu lihatooteid, Halukaluri veini ja siidrit, Haabelite pere mett ning põnevaid pestosid Salajõelt, lisaks Läänemaale iseloomulikku, põldmarjadega kooki jne.

Sebimine ja maitsmine, küsimine ja uurimine lettide ümber kestis pimedani!

***

Teisel päeval toimusid teemakojad kaheteistkümnel põneval teemal, mõned neist – “Vabatahtlikkus ja külaelu eestvedamine Põhja- ja Baltimaade näitel”, “Külavanema kui kogukonna eestvedaja oskused”, “Noorte parlament. Mis toob noored maale?” Lisaks teemakodade juhtidelt, valdkondlikelt ekspertidelt teadmiste ammutamisele said külade/seltside esindajad vahetada omavahel elulisi kogemusi sarnaste probleemide erineval moel lahendamisel, kuidas keegi…

Toimus “Heade ideede turg”, kus jagati edulugusid, leiti koostööpartnereid uute tegevuste elluviimiseks, tutvustati häid algatusi.

Ühena neist tuli jutuks sel aastal 28. septembril toimuv Maal elamise päev, kust ka Oru piirkond osa võtab. Loe täpsemalt
https://maainfo.ee/index.php?id=6541&page=3394&

Õhtul hullutas pidulisi ja küttis saali temperatuuri veel kuumemaks Rahvabänd 2018 – Nedsaja küla bänd.

***

Pühapäeval viis Urmas Vaino kohale tulnud EV valitsuse esindajatega läbi debati “Mida kavatseb valitsuskoalitsioon teha ära maaelu arendamiseks”

Eesti Külaliikumine Kodukant juht Krista Habakukk andis maaeluminister Mart Järvikule üle Maapäeva teemakodades koostatud ja täiendatud pöördumise, Maapäeva Manifesti Eesti Vabariigi valitsusele.

Leitav siit:
https://kodukant.ee/uudised/eesti-kulade-xiii-maapaeva-manifest/

Kuulutati välja Maapäeva järgmine korraldaja, selleks sai Kodukant Harjumaa.

Otsad võeti kokku spetsiaalselt Põlvamaal toimuvaks Maapäevaks loodud ühislauluga “Külalaul” (sõnad Aapo Ilves, muusika Priit Pajusaar) ning oligi aeg koduteele asuda.

Siin-seal tanklapeatustes kohtasime veel tuttavaid nägusid, kellega jupike ühist teekonda kodu poole ja siis olidki juba kõigi maakondade maapäevalised mööda Eestimaad laiali pudenenud…

***

Lõpetuseks Maapäeva teemakodades kõlama jäänud mõtteid:

“Kui küla omavahel ei suhtle, on see ainult territoorium”

“Riigi investeeringud maapiirkonna rajatistesse peavad olema tasakaalus investeeringutega inimeste arendamisse.” Kontekstis – külavanemate koolitamine, info jagamine jms. toetamine, kuna külavanema roll info jagaja ja külakogukonna siduja ning eestvedajana on suurenenud omavalitsustes üha enam kasvamas.”

“Projektide toetusrahast sõltumine ei ole jätkusuutlik lahendus. Kuidas külas iseseisvalt majandada?”

“Külavanemate kogu kooskäimine on info ning kogemuste vahetamise seisukohast järjest olulisem”

“Ilmnemas on uued teemad külakeskkonnas. Kliimamuutustest tingitud, loodusnähtustega seotud (kuumuse ja kuivuse mõju põllumajandusele) ning turvalisusest tingitud probleemid”

“Mõnes vallas ei ole veel külavanema valimise statuutigi…”

Nende mõtete taustal saame isekeskis veidi arutledes selgemaks, kus oleme meie, kuidas ja kuhu edasi…

Täies üksmeeles olid maapäevalised selles, et ilma koostöö ja suhtlemiseta maal kaua vastu ei pea. Üksteise kuulamine, toetamine, aitamine, koos tegemine on võtmesõnad!

Ja nagu Eesti Aasta Küla 2019, Lüübnitsa näide selgeks tegi – erinevused, ka kultuurilised ja keelelised ei ole koostööks sugugi ületamatud takistused!

***

Oru piirkonna külade ümarlaud jätkab koos käimist sügisel.

Uued liitujad on jätkuvalt väga oodatud, liigume koos edasi uusi teadmisi omandades, üksteisele nõu andes ja infot vahetades.

Oleme olemas.

***

Teksti ilmestavate fotode autoriteks on Aile Nõupuu, Vaike Nõu, Marje Viigipuu, Merle Mäesalu, Kaja Karlson, Kairi Õunaid.

***

Salmike uhiuuest külalaulust:

“Liigub õigel suunal jalg, mis liigub külateel,

külalugudes on alles ajalugu veel.

Iga linn ja riik on alustanud külana,

külakeel peab igavesti laulus kõlama…”

(Vaata FB MTÜ Liikumine Põlvamaa Kodukant)


Leave a Reply