Tsiteerides klassikuid 😉 :
“Kui kolmapäeva õhtul Oru vana koolimaja juurde jõudsime, oli parkla juba autosid täis.
Etendus ei olnud veel alanud .”
Heledates suvekleitides daamid, sekka ka meesterahvaid ning fännid lähemalt ja kaugemalt olid kogunenud sel õhtul kuidagi eriliselt suviselt ja pidulikult mõjunud esimese korruse peosaali vaatama, millist vaimu- ja hingetoitu on külakostiks kaasa toonud naabrid Noarootsi Külateatrist.
Eks iga kokkusaamise õhkkonna loovad sellel osalevad inimesed – publik oli heatahtlik, toetav ja sõbralik.
Värvikad tegelaskujud, igaüks isemoodi ja oma looga haarasid pealtvaataja “tähelepanu ohjad” kohe oma kätte ja tänuks kõlasid etenduse kestel mitmeid kordi spontaansed aplausid.
Sai naerda, oli ootamatuid puänte, aga ka väga mõtlemapanevaid episoode – ühesõnaga, südamega lavastatud, peene tunnetusega valminud lugu inimese hinge eksirännakutest ja taasleidmistest, mõtlemisainet igaühele…
Kõrva rõõmustas ka episoodide vahel kõlanud muusikavalik eestimaistelt esitajatelt.
Tüki kandsid ette tavalised ja lihtsad inimesed meie seast nagu ütles avasõnas etenduse lavastaja ja stsenarist Ülle Schönberg.
Seda enam on imetlusväärne kõigi näitlejate igapäevatoimetuste kõrvalt leitud pühendumus ja järjepidevus, ilma milleta selliseid etendusi ei ole võimalik lavalaudadele tuua.
Ja loomulikult peab alati olema see ühendav lüli, eestvedaja, kes nendes toredates, andekates ja julgetes inimestes peituva sädeme üles leiab ning kõik hästi kokku kõlavaks tervikuks seob, rõõmustamaks meid kõiki.
Tänud veelkord Noarootsi Külateatrile eriliseks ja nauditavaks muudetud sooja suveõhtu eest!
Teater Linnamäel!
See teeb rõõmu! 🙂
