1937. aasta 30. juulil kirjutab „Lääne Elu“: ORULASTE ÜHISKODU AVATAKSE. RAHVAMAJA VALMIS LÄBI RASKUSTE.
Pühapäeval, 1. augustil avatakse Linnamäel Oru valla ja selle ümbruse seltside kodu, mille ehitamisega on juba niikaugele jõutud.
Eelolev puhkepäev kujuneb suurimaks pidupäevaks orulastele ja saabuvaile külalisile, kellede arv võib küünida sadadeni, et oma silmaga elada kaasa kohalikule rahvale, kes suuri raskusi võideldes ja orulasele omase visadusega on jõudnud soetada endile kodu puhta ja avara seltsimaja näol Oru valla pealinnas – Linnamäe alevikus.
Läänemaa rahvamajade arvu võib lugeda sõrmedel, mis on eriti selleks otstarbeks ehitatud; jälgime seetõttu lähemalt, kuidas Oru mehed ja naised said hakkama niisuguse vägiteoga.
Astume Oru kahekordsesse algkoolimajja, et pääseda tema „majesteedi“ Lääne-Nigula Haridusseltsi kirjatoimetaja ja algkoolijuhataja hr. Gustav Spuhli jutule. „Lossis“ valitsebki täieline rahu, mida tagab koridori seinal seisev plakat „Tasa käia“.
Hr. Spuhl on heameelega nõus andma meile teateid rahvamaja saamisloost algusest kuni tänapäevani, kus tehakse praegu viimaseid eeltöid pidustusteks. Veel mõned pintslitõmbed, siin ja seal kohendused ning ammuoodatud maja on esialgsel kujul valmis.
„Kuidas see juhtus, et olete nüüd teistest valdadest rikkam“ pärime lahkelt koolijuhatajalt.
„See oli juba 1925. aastal kui tekkis mõte soetada meie rikkalikule seltside perele ühine kodu. Tolleaegse haridusseltsi esimehe J. Saare eestvõttel hakati otsima võimalusi ja leiti, et väheste kuludega saab päris ajanõuetele vastava maja Linnamäe alevikus asuva kõrtsi ümberehitamisega.
Kuna tekkis huvide ristumisi, siis tuli seltsil sellest loobuda ja hakata mõlgutama uue maja ehitamise mõtteid.
Vahepeal möödus palju aastaid, kus seltskondlik tegevus lonkas just vastavate ruumide puudumisel või otsiti neid kohalikust koolimajast.
Arusaadavalt ei suuda kitsaste ruumidega haridustempel rahuldada seltsielu nõudeid, mis pealegi nii-kui-nii ülekoormatud õppetööga.
1932 . aastal veeres sama mõte jälle vaka alt välja. Tekkis väikene tüli platsi pärast, mida ihaldas enesele ka tuletõrje. Haridusseltsi esimees talitas aga elutargalt leides, et tuletõrje tarvitab alkoholi, mis ei käi koos haridusega.
Need aastad olid üldse täis energilist tegevust, kus kutsuti ellu puhkpillide orkester jne.
Raskusi tekkis muidugi rahadega, mida oli seltsil ainult 500 krooni. Telliti arhitekt Võsult rahvamaja plaan ja 15. juulil 1935 oldi juba niikaugel, et juhatus tuli kokku ajalooliseks koosolekuks – ehitus anti välja. Samal aastal oli ka pidulik nurgakivipanek, mis leidis kajastust kohalikus ajalehes “Lääne Elu”.
***
Rahalised raskused kestsid edasi, kuna teised seltsid ei tahtnud kuidagi kaasa tulla ja on ehitust ainult mõnekümnekrooniste summadega toetanud. Eelarves ettenähtud summa 12.000 krooni kokkusaamist ei olnud kuskilt näha, seetõttu jäid väljaehitamata ka hoone tiivad.
Raha on korjatud loteriidega. Haridusministeeriumilt saadi 400 krooni ja Riigivanema annetusena 1500 krooni. Praegu on võlga umbes 9000 krooni.”
Niipalju hr. Spuhli jutustust uuest rahvamajast.
***
Maja on kõrge puuehitus, ehitatud plaani valmistaja arh. Võsu valve all.
Alusmüüri ehitamine. Foto autor A. Vana
Oru-Linnamäe Seltside kodu (rahvamaja) 2. septembril 1935. Pildistanud A. Vana
Palju tööpäevi on kohalik rahvas tasuta teinud.
Vahepala 1957. aastal kohalikus ajalehes “Töörahva Lipp” (nr. 60) ilmunud rahvamaja ehitust kajastavast artiklist:
” Ehitusmaterjal veeti kohale talgute korras. Eriti meenutatakse päeva, mil mindi 12 km kauguselt palke vedama. Mehed läksid hobustega metsa. Naised keetsid koolimajas mitu pajatäit hapukapsasuppi. Päev lõppes väga ülevas meeleolus.
Rahvamaja valmis küll läbi suurte raskuste, kuid noored olid uhked oma uue kodu üle, mis oli tol ajal ja on praegugi piirkonna üks avaramaid”
Rahvamaja põranda tegemine. Vasakult kolmas ehituse juhataja August Nootman-Niinelaan. Valminud osal istub Artur Vana, üks ehituse eestvedajatest.
***
Saalis leidub 250 istekohta, peale selle on rõdu, nii et kogumahtuvus võib tõusta 600 inimesele. Peale selle on seal jalutus- ja riietehoiuruumid, korralik lava jne.
Elektriliini läheduse tõttu pannakse ka elekter sisse ja muretsetakse moodne lavaseadeldis. Valmisehitamata on ahjud ja kaks hoone tiiba. Viimaste väljaehitamine on tuleviku küsimus, kui senised võlad on likvideeritud.
Uues majas leiab ulualust rida seltse ja ühinguid. Nii peale Lääne-Nigula Haridusseltsi enda on peale vastavate summade tasumist siia kolimas kaitseliit kõigi oma allorganisatsioonidega iseäranis naiskodukaitsega, kes senini on majaehitamist õige lahkelt toetanud, siis tuletõrjeühing, ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus) ja teised seltsid.
Rahvamajale on planeeritud ka sobiv ümbrus, kuhu maakonna kodukaunistamise komitee ettevõttel istutati kevadel puid, mis sirgudes tõotavad anda Linnamäe „Estoniale“ imposantse väljanägemise keset metsa. Muide, rahvamaja on ehitatud keset lepikut, kust enne ei pääsenud päikesekiirgi läbi, rääkimata lehmadest, kellede karjamaa see enne oli. Tihe kännustik kõneleb, palju on siin vaeva nähtud, et muuta ümbrust kultuursemaks.
Ilupuude istutamine rahvamaja taha 1938. aastal
***
Kahtlemata saavad rahvamajast osa ka teised ümbruse vallad, nii lähedased Taebla ja Sutlepa, kust alati on rohkesti külastajaid igal üritusel, mis korraldatakse Linnamäel.
Ajaloolisel aastal kuuluvad Lääne-Nigula haridusseltsi järgmised seltskonnategelased: esimehena Villem Leispere, abina Voldemar Tigane, kassahoidjana Arnold Rakwelt, abina August Allmäe, kirjatoimetajana Gustav Spuhl ja abina Helga Saar.
Suurt vaeva ehitustööde juhina on näinud perekondlikel põhjustel esimehe kohalt lahkunud kooliõpetaja A. Vana, kelle isiklikul juhtimisel ja alalisel kaasalöömisel igas küsimuses on rahvamaja saanud avamisvalmis.
Kujunegu 1. august Oru rahvale ja ümbruskonnale tõeliseks rõõmupäevaks, olles teadmises, et rahvamaja on eduka kultuuritöö alus, mis võib nüüd seda sisukamalt kanduda igasse Lääne tallu, kuhu ulatuvad Linnamäe rahvamaja sidemed ja temas valitsev vaim.
***
1937. aasta augustikuu esimesel päeval toimunud Seltside Kodu avamiseks valmistuti põhjalikult.
Helga Mällo on seda päeva kirjeldanud nii:
Selline ta siis sai.
Ning Armand Elleri 1968. aasta fotol, et näidata rahvamaja asukohta vana kooli vastas oleva spordiplatsi kõrval ka nooremate põlvkondade esindajatele 🙂
***
Oru rahvamaja avamine oli 1937. aasta augustis.
80 aastat hiljem, 2017. aasta augustis saime Lääne-Nigula valla infolehest lugeda, et valmimas on Linnamäe Kultuurisaali tööprojekt, tulemas on ehitushanke välja kuulutamine…
Kõik kordub – uues ajas, uuel tasemel.
Oleme justkui samas kohas, aga siiski ajaloospiraalil järgmise, uue keeru või käänaku, uue loo alguses.