Täna läheme külla Vedra kooli ja saame tõdeda, et on asju, mis nüüdseks on koolielus vägagi teistmoodi ja siiski ka midagi, mis isegi 140 aasta jooksul pole muutunud.
Katkendeid Helga Mällo koostatud albumist “Koolielu 1875-1946”
1875/76 õppeaastal töötas Lääne-Nigulas 8 kooli. Nimeliselt ei ole kõik teada, kuid võib arvata, et nende hulka kuulusid ka Kärbla ja Vedra kool. Vedra kool alustas tööd suitsutares, hiljem ehitati koolimaja.
Vedra külakoolis käisid Uuemõisa, Saunja ja Salajõe valla lapsed.
1865. aastal õppis Vedra koolis 36 õpilast, koolmeistriks oli Adam Peetsman.
1877. a. oli õpetajaks Gustav Grünberg, kes töötas seal 1879. a. kevadeni.
Sügisel tuli koolmeistriks Kuuda Õpetajate Seminari lõpetanud noormees Mihkel Albert.
Albert töötas Vedras kuni kooli sulgemiseni 1903, mil avati Oru Ministeeriumikool Linnamäel.
Fotol Vedra külakooli õpetaja Mihkel Albert abikaasaga.
***
Külakoolis algas õppetöö oktoobris ja lõppes juba aprillikuu keskel, kui lastel oli vaja karja minna.
Klassis istuti pikkade laudade taga. Vedra koolis oli jalgade peal seisev tahvel ja orel. Õpiti kolm talve.
Vaheaeg oli toomapäeva ja kolmekuningapäeva vahel ning nädal aega lihavõttepühade puhul.
Kool “seisis” veel keisri, keisrinna ja troonipärija sünnipäevade puhul, palvepäeval ja paastumaarja päeval.
Protokolliraamatusse on märgitud, et kool seisis vahel ka koolmeistri isiklike asjade pärast. Kord ajas ta mitu päeva taga oma hobuse vargaid, teinekord pidas nädal aega oma pulmi. 1897 a. jaanuaris oli kool seisnud nädal aega rahvalugemise pärast.
***
Kooli ülalpidamine oli ühiskondlik, seda organiseerisid valdade talitajad, koolivöörmündrid ja Salajõe kirikuvöörmünder.
Milliste probleemidega tol ajal kokku puututi?
Väljavõte „Wedra koli kohto protokollist 1877“ tolleaegses kõnepruugis ja kirjaviisis.
Kokku oli kutsutud Uemõisa tallitaja abbimees Jürri Pet…w, koli woormünder Jürri Kanaw, Sallaja tallitaja Jürri Krekow, koli woormünder Mihkel Nõupu.
„ Ja ette sai pantud se assi, et mõnned lapsed jäid koli tullematta koli wöörmunder lubbas järrel kulata mis pärrast naad ärra jänud ja käsko anda et naad peawad tullema.
Ja teiseks sai ette pantud et möda läinud näddali olli koli maja pimme ja ei olnud mingi suggust walgust ja et koli lapsed kes ösel koli majas ellawad ei sand õhto luggeda.
Kohhos mõistis et need lapsed kes 5 päewa näddalis kolis käiwad peawad igga üks 10 koppik walgusse tarwis maksma ja et koli trahwi rahhaga piddi sama üks lamp ostetud“
***
Kooli vöörmündritel oli kooli suhtes palju ülesandeid. Nad organiseerisid koolimaja remontimist, õppevahendite ja koolimööbli korrastamist, hoolitsesid kooliõpetaja palga, kooli kütte ja valgustuse(petrooliumi lampidesse) eest, nõudes seda välja lapsevanematelt.
Kooli vöörmündrid karistasid ka korrarikkujaid lapsi – ühe koolikakluse eest olla määratud 10 hoopi vitsu. Samuti nõudsid laste koolis käimist – puudumiste eest tehti vanematele trahvi.
Protokollitud on juhtumit aastast 1883, kus Juhan Adamsohn oli kodutöö tegemata jätnud ja väitnud, et koolmeister polegi midagi õppida andnud. Sama poiss olla jõulu ajal ka teisi üles kutsunud – “ütleme kõik, et polnd õppida ega koolmeister hulga juttu wõi waleks ajada” . Sellise käitumise peale “soowisid koli wanemad tale witsa hirmu, mis ka kohe sündis” .
1881. aaastast nimetatakse kooli vöörmündreid koolivanemateks.
***
Vöörmündrid käisid igal nädalal koolis. Et nad oma ülesannetes kohati ka ükskõiksed olid, näitab järgmine protokoll, mis koostatud 4. veebruaril 1878. aastal :
“Need neli wöörmündrit mõistsid et lapsed ei pea mitte luggema õppima ja et lapsed ei pea õppimisse tükki mitte ennam kui ühhe korra ö sees ülle luggema ehk ka kaks korda kui weel rohkem peaks loetama siis naad lähwad tormiks ja et koli majas ei olle walgust ösel tarwis ö lähheb nendel keik maggamiseks tarwis.”
Koolmeister näitas seda protokolli mõisahärrale, kes oli kihelkonna koolivalitsuse liige ja too kutsus vöörmündrid enda juurde visiidile, et nad oma mõtteviisi kohta talle aru annaksid…
Vähemalt korra aastas käis kooli üle vaatamas kihelkonna koolihärra (mõisnik).
1888. aastal külastas esmakordselt Vedra kooli Eesti rahvakoolide inspektor.
Fotol Vedra koolimaja
***