Linnamäe aiandist…

Sellel nädalal annan koduloo-rubriigis edasi noppeid Linnamäe aiandi loost, mida on jutustanud aiandis töötanud inimesed nii, nagu nemad seda mäletavad.

Mälestused võivad igal inimesel olla teadagi – väga erinevad,

mistõttu ütlen kohe alguses ära 🙂 ,

et ootan sellele ja igale järgnevale teemale lisaks täiendusi, nimeparandusi, veel toredaid jugusid jms.

Kommenteeri – täienda sisse logides siinsamas kodulehel, kirjuta eve@las.ee või helista 5667-9002.

***

Kolhoosiaegne tootmisüksus Linnamäe aiand asus Kärbla külas ja tegutses alates kuuekümnendate algusest üle paarikümne aasta.

Mida mäletatakse?

Kuuekümnendatel elas juhataja Alfred Rindla oma naisega aiandi kõrval asuvas majas, kus praegu elab perekond Kiho.

Selles pikas majas oli tol ajal ka laut – Rindlad pidasid lehma ja hobust. Laudaosa ehitati hiljem ümber eluruumideks.

Kui Alfred Rindla sai õnnetult surma, tuli aiandi juhatajaks Vello Lillepalu. Tal oli suur pere – viis last. Ka Vello abikaasa Ivi töötas aiandis.

***

Linnamäe aiand tegeles põhiliselt köögivilja- ja lillekasvatusega.

Aiandil olid suured porgandi-, kaalika- ja kapsapõllud. Porgandipõld oli Silde Linda maja pool, sest seal oli liivasem maa.

Kurgipõld oli siis Magaski mäel, Rindla hobusega käidi seal kurke korjamas.

Tuli ette igasuguseid – naljakaid ja mitte nii väga naljakaid juhtumisi.

Ühel hommikul põllu äärde jõudes selgus, et  kurgipõld oli tühjaks korjatud. Teati ju nii lähemal kui kaugemal,  et  aiandi kandis on suured põllud, mis head värsket kraami täis…

Teinekord kapsamaal saaki korjates olid aiandi naised ühes ja põdrad teises põllu otsas toimetamas 🙂 .  Nii et peale kahejalgsete käisid ka neljajalgsed võõrad saagist osa saamas.

Aiandi köögiviljapõlde aitasid suviti rohida-kõblata õpilasmalevlased.

Abiks käidi ka kapsaistutusmasina peal. Lavadest võetud kapsataimed pandi puukastidesse ja viidi Räägu veski juurde allikasse “jooma”. Siis toodi taimed istutamiseks põllule. Naised istusid masina peal ja panid kapsataimi pöörleva mehhanismi vahele, mis taime mulda istutas. Juhtus, et mõni taim oli juured ülespidi masina vahele pandud ja mulda istutatud – tegijal juhtub nii mõndagi 🙂 . Üks inimene käis peotäie taimede ja pulgaga traktori järel, et tühjaks jäänud kohad täis istutada.

Kapsaid koristati käsitsi traktori T16 kasti. Kes täpselt traktori ette vagudele sattus, pidi eriti nobe olema, et mitte traktori alla jääda.

Kui välislavad said kapsast tühjaks, pandi sinna alpikannid “suvitama”. Lavadele käisid roomatid varjutuseks peale.

Alpikanni külvati kohapeal – kasvatati nii tavalisi kui ka rokokoo alpikanne.

***

Mõnel aastal juhtus, et tööd oli palju ja saagikoristus jäi väga hilja peale – kapsastel oli juba jääkirmetis peal. Siis pandi kapsapead soojemasse  peahoonesse sulama.

Tuli ka ette, et kartulivõtul vagusid lahti ajades oli juba lumi maas…

Pea iga päev tööl käies (nädalavahetusel pidi keegi aiandis ka kastmas käima) võis teenida rohkem kui mõni tubli traktorist – ligi 70 rubla kuus.

Sellistel kiiretel aegadel kutsuti töökäsi appi ka kolhoosi teistest tootmisüksustest.

***

Uuglas oli vanaaegne kelder, kus hoiti turba sees aiandi seemnekartulit. Keldris talvitusid ka nastikud. Nii neid kartuleid maha panemiseks traktori kastis toodi – koos ussidega 🙂 .

***

Kasvuhoonetes kasvatati põhiliselt kurki ja tomatit. Kuna kolhoosil oli kanala, sai väärtuslikku mullarammu omast käest võtta.

Lilledest kasvatati nelke, levkoisid, amarülluseid, kallasid, mitmesuguseid suvelilletaimi, roose vähem.

Vahehoones kasvas uhke ronitaim passiflora e kannatustelill, mis pidevalt õitses.

Turvasegu taimede kavatamiseks segati kohapeal, mõõtühikuks oli kant. Turbale lisati lupja või kriiti?, väetisi, mikroelemente ja kühveldati segamini ikka ühest hunnikust teise ja tagasi.

Talvel oli vaja uue hooaja alguseks valmistudes maja taga olevate kaartega kilekasvuhoonete jaoks triikmasina ja ajalehtede abil kile “kokku keevitada” , kuna igal kevadel pandi kaarte peale uus kile ja võrk .

***

Kolhoosi ajal oli väga populaarne naistepäeva tähistamine. Alpikannipott käis alati asja juurde. Selleks päevaks tellisid ka asutused lilli ette.

Linnamäe aiandist sai tellida pruudikimpe, autovanikuid ja leinapärgi. Kuna telefoni algusaastatel ei olnud, tuli tellimuse tegemiseks kohale tulla.

***

Aiand oli esialgu puuküttel, siis kivisöe- ja vedelküttel. Katlakütja ja traktoristina on töötanud  Endel Viilma, August Nõupuu,  Lembit Mets jt.

Katlamaja kõrvalruumis olid suured tammepuust vaadid – Linnamäe aiandis tehti ka veini.

Veini müüdi suuremates nõudes, pudelitesse villimist ei olnud.

Peamajas kasvanud viinamarjad läksid müügiks, veiniteoks neid ei jätkunud. Küll aga tehti veini õuntest ja arooniatest – aiandil oli suur aroonia-istandus.

Oru kooli õpilased käisid sügiseti abiks arooniaid korjamas. Lastele jaotati käärid kätte ja niimoodi – kobar haaval lõigates ja kasti pannes neid kogutigi. Arooniapõõsaste vahel olid väga suured ja lihavad põldmarjad…

Arooniapõõsaid on veel praegugi taga aiandis tee ääres suurte puude all näha.

Arooniate kõrval kasvatati ka kummelit. Õisi kogusid suviti koolilapsed praegu mustikate korjamiseks kasutatava kombaini sarnase abivahendiga. Need pandi suletavasse puukasti ja saadeti apteekidesse.

***

Aiandi juures asuv ligi saja puuga õunaaed on juhataja Rindla rajatud. Ta olla õunte müügist saadud raha eest koguni auto ostnud.

***

Aiandi rahvas käis  veoautoga Haapsalus, lossiõues toimunud laatadel lilli ja  köögivilja müümas. Populaarne oli ka rahvasuus „kidu-ussiks“ kutsutud koduvein.

***

Kolletiiv oli ühtehoidev – lõunaks tehti kohapeal kordamööda kõigile süüa, koos  käidi ka Linnamäe sööklas lõunatamas, tähistati sünnipäevi. Alevist sai aiandisse tööle kolhoosibussiga, mõned naised käisid ka “sääreväristajaga”.

***

Erinevatel aegadel on Linnamäe aiandis töötanud Laine Ledis, Alma Maanurm, Meeta Holts, Juta Notton, Linda Nõupuu, Erna Sillajõe, Nelly Klis, Aili Nõupuu, Luule Mustkivi, Liidia Evert?, Olev Orgmets, Vilve Nurmela , Koidu Madissoo, Allan Alev, Aime Pais-Kork, Martin Vladimir, Pille Puusepp, Anne Pool, Urmas Soosõrv,  Ain ja Maie Kuuseoja, Pilvi ja Andres Laid, Aime Siling-Siland, Tiiu Klis-Tamm , Ene Kadanik , Anu Nõupuu-Otisalu, Silva Kleeman, Kiira Peikel, Lii Haabel, Margit Rump, Silja Lipp,  Marje Sindeva, Lembit Mets, Maie Silla, .?. Kirisberg, Lembit Lehtla, Ants Laurand, Ülle Põld, Enda Jaluksest (tuli Valtu aiandist), veel keegi?

***

Linnamäe aiandis oli ka Lääne-Nigula Ilmajaama vaatluspunkt. Igapäevaseid ilmavaatlusi  tegi Vello Lillepalu, hiljem Tiiu Tamm – sademete mõõtmine, öise ja päevase õhutemperatuuri registreerimine, pilvisuse määramine. Kuu lõpus saadeti andmed Ilmar Öövelile Lääne-Nigula Ilmajaama.

***

Kaheksakümnendate algul oli suvisel ajal suur rahetorm, mis peksis aiandi klaaskasvuhooned segamini.

Kasvuhooned ehitati küll üles, kuid aiandi n.ö. hiilgeajad olid möödas ja Venemaa küttekriis 80-te keskel lõpetas aiandi tegevuse.

***

NB! Jutuajamiste käigus meenus, et ka Uuemõisas oli aiand – Haapsalu linna sissesõidul vasakut kätt tee ääres. Aiandi kontorisse tehti hiljem „Ajamaja“ söögikoht…

***

Pildil laupäevaku raames tehtavad koristustööd Linnamäe aiandis…

 

 

… ja aiandi kollektiiv koos tolleaegse peaagronoomi Ülo Loorensiga

Leave a Reply