Linnamäe ja Vedra kõrts sai kaante vahele jäädvustatud

Sel nädalal saabus LASi majja taaskord killukest kodukoha ajalugu kajastav teos. Põnevaid asju juhtub – alles see oli, kui koduloohuvilised said Enn Allpere uhiuuest, koguni Ammeerika mandrilt Linnamäele saadetud mälestusteraamatust (loe SIIT) lugeda infot Vedra küla ja Kooli talu kohta…

Tänutäheks koostöö eest (teoses kasutati meie kodulooarhiivist pärit fotot) saatis raamatu toimetaja Mari Karlson Linnamäele Hanno Talvingu koostatud kogumiku “Eesti kõrtsid”, kus foto- ja infomaterjali ka meie piirkonna – Linnamäe ja Vedra kõrtsihoonetest.

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving on oma töös ja uurimustes keskendunud eelkõige Eesti maa-arhitektuurile ja on samas sarjas välja andnud veel teisigi põnevaid raamatuid: “Eesti koolimajad”, “Eesti vallamajad” ja ” Eesti tuulikud”.

Saatesõnast: “Raamatus leiavad käsitlemist eelkõige Eesti maakõrtsid. Linnades oli kõrtse oluliselt vähem ning tihti paiknesid need juhuslikes hoonetes, seevastu maal ehitati kõrtsi tarvis enamasti eraldi hoone. Muide, sageli oli kõrtsil kaks talli, eraldi sakste ja lihtrahva hobustele.

Kõrtside arengus ja arvukuses olid märgiliseks 1760. aastad, mil Balti mõisnikud said õiguse piiramatult viina toota ja müüa, avanes põhjatu Venemaa turg. Viinast saadud rikkuse abil ehitati uhkeid mõisakomplekse, aga ka kõrtsihooneid. Kõrtse kerkis kõikjale, kus liikus inimesi.

Mõisale oli kõrts äärmiselt suureks sissetulekuallikaks. Igal mõisal oli vähemalt paar-kolm kõrtsi, mida rentisid enamasti eesti soost hakkajamad talupojad. Kõrtsmikud said oma lastele tavapärasest paremat haridust võimaldada.

Maakõrtside peamiseks ülesandeks oli alkoholi müük kohalikule rahvale ning söögi ja peavarju pakkumine teekäijatele.

Suur oli ka ühiskondlik roll – kõrtsid olid maainimestele esimeste seltsimajade eest ja oluliseks kohtumispaigaks: siin kuuldi uudiseid, arutati maailma asju, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid. Kõrtsides avati esimesed maarahva kauplused.

Nii ka Linnamäel.

Et huviline saaks parema pildi, kus Linnamäe kõrts Haapsalu-Keila maantee ääres täpsemalt paiknes, veel üks selgitav foto (paremal praegune Linnamäe kauplus):

Kõrts täitis omal ajal ka postijaama ülesandeid, lisaks peeti siin laatasid, piduõhtuid ja kontserte, suured tallialused sobisid näitemängude etendamiseks.

Paraku kaasnes kõrtsidega ka elu tumedam pool. Tolleaegne ajakirjandus kubiseb teadetest alkoholi liigtarbimise tagajärjel toime pandud kaklustest, röövimistest ja tapmistest. Seetõttu on mõistetav, et 19. sajandil tekkinud karskusliikumise üheks eesmärgiks oli kõrtside sulgemine. On teada paar juhust, kus kogukond kuulutas kõrtsile boikoti!

Enamikule kõrtsidele sai saatuslikuks riigi viinamonopoli kehtestamine 1. juulil 1900. Kõrtsid kaotasid oma peamise tuluallika ja arvestatav hulk neist sulges oma uksed.”

Raamatu saatesõnas kirjutatakse, et endiste kõrtsihoonete käsi ei ole kuigi hästi käinud ja lõviosa neist on erinevatel põhjustel hävinenud, paljudest neist paraku alles vaid fotod.

Rohkem kui kahest tuhandest Eesti kõrtsist on säilinud vaid sadakond hoonet, nende seas ka elamuna kasutuses olev Vedra vana kõrtsimaja, mis tänase päevani Linnamäe-Riguldi tee ääres teadliku ja tähelepaneliku vaataja silma rõõmustab.

Hanno Talvingu “Eesti kõrtsid” on Oru Haruraamatukogus saadaval alates uue aasta algusest.

Kontsert Soolus, Taaveti talukambris

“Me ei tee seda sellepärast, et näidata, kui ägedad lood on meie vanas Läänemaa suguvõsas, vaid sellepärast, et igaüks tunneks: meie kõigi perepärimuses on põnevaid lugusid, mis puutuvad suurt ajalugu ja üldinimlikku närvi pidi kokku ja liigutavad südameid ka praegu. Talupoeglikku päritolu ei pea häbenema. Mõnikord pole põhjust ka üleliia uhke olla. Kuid kindel on see, et mäletada ja edasi rääkida tasub. Mõni lugu tuleb kindlasti ka lauluks või luuletuseks teha. Nii saab lisada oma aja tundevärvi, mida on kunagi hiljem eriti huvitav kuulata.”

Kontsert toimub 2. veebruaril kui rahvakalendri järgi lõppes Läänemaal jõuluaeg, talve selgroog sai murtud, peeti pudrupäeva ja naised käisid külas juttu puhumas, laulmas ja naistepuna rüüpamas. Peale kontserti sööme ka meie kõik koos putru ja räägime lugusid.

Kuna talukamber on tillukene, siis saab pileteid (10) vaid eelmüügist LAS majas. Piletite müük algab jaanuaris 2020.

Laadapäeva fotogalerii

14. detsembril Linnamäel, LASi majas – palju toredaid ja rõõmsameelseid inimesi, kokku kakskümmend viis müügikohta. Kõige rohkem kauplejaid oli Linnamäelt ja Salajõelt, esindatud olid ka Oru, Saunja, Vedra, Jalukse, Soolu ja Mõisaküla. Kaugemate kantide müügimehed, -naised tulid Nõvalt, Roostalt, Ristilt, Märjamaalt ja Haapsalust. Üks tegelane ei pidanud paljuks koguni Lapimaalt kohale tulla. Aga sellest juba allpool.

This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2974-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2976-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2993-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2971-683x1024.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2980-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2996-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2992-1024x683.jpg

Hardi loeks nagu salmi: “Jõuluvana tore mees, vatist habe on tal ees.”

This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2972-683x1024.jpg

Laadaloos, laadaloos! Tulu Soolu kiviaedade taastamise toetuseks!

Mängutoas oli kõigi väikeste ja natuke suuremate jaoks olemas rõõmsameelne päkapikk Regina.

Mõni müüja oli üsna nooruke, aga selle eest väga-väga asjalik!

Ja sealt ta tuli, lastemagnet Jõulumees!

“Oh-oh-hoo! Kas siin majas häid lapsi ka on?”

On. Kõik on.

Suurepärases vormis, parajalt ümar ja lokilise habemega Jõulumees tekitas elevust kogu majas!

Siis jätkus keskustelu ja asjalik müügitegevus…

This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2933-1024x683.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2989-683x1024.jpg
This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2991-1024x683.jpg

LASi maja tüdrukud pakkusid kohvi-kooki

Mängutoas alustati Linnamäe järjekordse uusehitise rajamist

Juttu jätkus kauemaks – on ju laadad ka seltsielu ja kokkusaamise kohaks!

This image has an empty alt attribute; its file name is IMG_2935-1024x683.jpg

Mängutoa ukse vahelt pead sisse pistes tundus, et laat on vist juba nii kaua kestnud, et sinna mängima läinud pisikesed poisid ja tüdrukud on vahepeal jõudnud päris suureks kasvada!

Lõppu piltmõistatus väikeste laste paradiisist – suurest mänguasjanurgast. Leia pildilt päris poiss!

Selline oli siis LASi maja jõululaat sel aastal. Loodan, et kõik osalejad võtsid siit kaasa hea tunde. Kas õnnestunud müügipäeva, rõõmu tegeva ostu, uue teadmise või toreda trehvamise näol.

Uute kohtumisteni Linnamäel!

LASi Maja jõululaat

Linnamäel, LASi Maja laadal pakuvad kohalikud ja kaugemaltki külla tulnud ettevõtlikud inimesed omavalmistatud tooteid jõululauale ja kingikotti.
Mida siis müügilaudadele sätitakse?

Kogemustega kapsakasvataja krõmpsud hapukapsad ja veisekarjapidajalt vabas looduses kasvanud loomade lihatooted. Väärikate perenaiste aastakümnete jooksul välja töötatud retseptidega hoidised ning noore firma, Nõva Breaki imemaitsev ja kiiresti tuntuks saanud Hea tuju leib.
Käsitööna valmistatud beebitooted, nukuriided, naturaalsest materjalist voodipesu ja poekotid. Mitu meetrit mänguasju. Lõhnaseebid ja ehted nii suurtele kui väikestele tüdrukutele. Tatari rahvusköögi pirukad, tervislikud õuna- ja marjakrõpsud, linnumagusast, veinist ja kodukanamunadest rääkimata.
Koogikiirabi OÜ pakub koogikaunistusi, küünlaid, makroone, käsitöökomme ja KOLME! sorti piparkoogitainast.
Laadaloosi viib läbi vahvate ideede väljamõtleja Viivika. Loosipilet toob õnne kõigile pileti ostjatele, kuna iga loos võidab! Auhinnaletil on muuhulgas rivis postkaardid, raamatud lastele ja täiskasvanutele, kunstiteosed. Lapsed võivad võidu korral saada endale meisterdamiseks puidust maju või mugavaks istumiseks kott-tooli. Võimalus on võita ka aastajagu nätsu või krõbistamiseks karbiga piparkooke. Loosilauale läheb ka viiekilone hiigelkaalikas Mõisakülast ja peaauhinna paneb välja Koogikiirabi.
Jõululoterii tulu läheb Soolu ajalooliste kiviaedade taastamise fondi.
Lastetuppa ootab pisikesi mängima särasilmne kasvataja Regina ja kuulda oli, et majast astub läbi ka üks kõigile tuntud pika habemega mees.

Tule Linnamäe laadale!

Lääne Elu juhtkirjast: Kohalikelt tootjatelt toidu ostmisel on peale tervislikkuse veel teinegi külg – nii aitame säilitada elu maal ja väikestes kohtades. Kui inimesed on leidnud töö ja tegevuse, mis neile rahuldust pakub ja leiva lauale toob, ei kipu nad ka suurlinnadesse. Ehk tasuks lähenevatele jõuludele mõeldes seda meeles pidada ning kingikotti või jõululauda kohaliku toiduga täiendada.

Looduslike pühapaikade infopäevast

Teisipäeva õhtul toimus LASi majas Lääne-Nigula kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäev.

Mida nimetatakse looduslikuks pühapaigaks?

“Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi vm andmeid. Need võivad olla üksikud puud, puuderühmad ja metsad, allikad, jõed, ojad vm veekogud, erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud, pangad, kivid, mitmesugused ohvripaigad jm” (Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020)

Muinsuskaitseameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töös oleva Lääne-Nigula kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu esialgseid tulemusi tutvustas huvilistele Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi projektijuht ja Eesti Kohapärimuse Keskuse asutaja Jüri Metssalu.

Uuringu eesmärgiks on arhiiviandmete alusel selgitada, millised on Lääne-Nigula kihelkonna muinsuskaitseta looduslikud pühapaigad, kus nad asuvad ja milline on nende hetkeseisund.
Infot vahetati ka juba looduskaitse ja muinsuskaitse all olevate paikade kohta, sest tihti on need kohad kaitse alla võetud ilma suulist pärimust kirja panemata.

Jutuks tulid: Jalukse Hiiekoht, Hiietammede, Hiiepõldude ja Hiieojaga – Hiiekoht Uueküla ehk Uegla vallas Jolukse külas. Ueda talu piirist jookseb üks oja läbi, mida Hiieojaks kutsutakse. Seal olnud püha hiis. Ka põldusid seal oja ligi kutsutakse Hiiepõldudeks. *Jung, 227 (28) < Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tartu, Jaan Jung (1910); Hiiekoht, Oro vald, Jalukse küla, Perti talu (omanik Aado Illing) karjamaal , kus vanasti ühel künkal pärnad ja tammed kasvanud. Nüüd on nimetatud puud juba ammugi hävitatud. Sealt lähedalt jookseb läbi oja, mida Hiieojaks kutsutakse. Ka kutsutakse ojale lähedal põldusid Hiiepõldudeks AK LNg: KK, Veitmann 1927, 45 (2) . Iie on niske koht, siin Läänemaal on palju. Siin minu maa sees karjasmaa peal on, me üüame Iieoja-taguse. Neid iiepiirdeid on palju. Seal on suur kividest vundament, üks kaev on keskkohas veel. Muist ütlevad, et on üks iie-ristimise koht oln, aga mõned ütlevad, et kroonuobuste laut on oln. Üheksa jalga oli kaev sügav, lehtpuust salispuud. Nüüd on karjakaoks, iieoja oli seal, pikk kraav on nüüd, pikalt oli. ERA II 62, 116/7 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Jalukse k. – R. Põldmäe < Aadu Maalder, 85 a (1933); Uuglas Jalukse külas, räägitakse ühest hiie templi kohast, kus raudkivi alus ja põrand praegugi olemas. H IV 2, 130/1 (1) < Lääne- Nigula khk., Oru v. < Mihkli khk. – H. Perkson (1888)

Kirimäe saares olev allikas – See jookseb hommikul põhja poole. Selle allika veel on tervekstegev mõju silmadele. ERA II 229, 92/3 (21) < Läänemaa, Ridala, Haapsalu l., Viedemanni tn. 32 < Oru v., Tursa t. – Edith Jürine < Anna Kõrvemann, 53 a (1939)

Vedra (Iiatse) küla hiiepost – Seal oli vana ije post olnd, kus rahvas käis palumas. Akkast keldre auku kaevama, siis see ije posti tüigas tuli välja. /…/ EKIKN lng eki1 i-j 4/5; Midagi püha kohta peab olema seal olnd. Üks suur kivi peab seal olema olnud ja luud on leitud ja ühes koos keldris peavad olema. Sellest on see küla nimi veetud. EKIKN lng eki1 i-j 6/7

Seljaküla Pärna talu suur allikas – Ennemalt olnud Läänemaal, Seljakülas, Pärna talu koplis suur allikas. Selle veega pestud silmi, kui need haiged olnud. Selle allikal olnud nii tugev vool, et väiksed kruusikividki tulnud põhjast vee peale. Ei ole teada, kas seda veel praegugi esineb. ERA II 226, 570 (12) < Risti khk., Nõva v., Kürema k., Söödi t. < Risti khk., Nõva v., Kürema k., Sookna t. – August Niinemets, Variku algkooli õpilane < Salme Niinemets, 25 a. < isalt (1939)

Saunja külas, Härjahaua (Taebla) jõe ääres olev allikas – Oru vallas Kärbla vaestemajas elanud kerjus Juhan Rangis. Ta käinud sageli vett võtmas Härjahaua jõest põhja pool olevast allikast. Seda vett oli ta tarvitanud joogiks ja ka pesu pesemiseks. Ka tarvitanud seda allika vett ka teised küla elanikud, sel veel olla tervendav mõju ja see aitavat hästi parasiitide vastu.ERA II 229, 119/20 (50) < Haapsalu l. < Ridala khk., Ridala v., Emuvere k., Tänavotsa t. – Edith Jürine, Haapsalu Progümnaasiumi õpilane < Aliine Suurküla, 40 a. (1939)

Võnnussaare kivi.
Kalevipojal olnud see vastumeelt, et Haapsalusse lossi ehitatud. Ta tahtnud selle puruks visata. Ta läinud kiviga Vedra külasse Patakamäele, mis Haapsalust 15 versta kaugel, sihtinud kiviga Haapsalu lossi torni pihta, aga visates libisenud tema jalg, et kivi mitte märgile ei ole jõudnud, vaid Võnnusaarde maha kukkunud, kus ta veel praegu seisab.

Foto Oru topoteegist


Kivi on 3 sülda kõrge, 5 sülda pikk ja 3 sülda lai. Üks jagu on kivi otsast ära katkenud ja seisab kivi all maas. Kalevipoeg läinud veel kivi juurest läbi, ja kui ta sealt ära tulnud, siis jäänud ta jäljed kivide peale kõik ritta, üks mere ääre Vauksimäele, teine säält veerand versta edasi, kolmas Vaseltõukamäele ja neljas Laheva külasse.
Need 4 jäljega kivi tulevad otsekohe Võnnusaare suure kivi juurest, kus kõik ühevõrra kaugel on, ligi verst maad. Nende juures käinud rahvas endid arstimas ja ohvrid viimas. *Jung, 228 (35) < Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tartu, Jaan Jung (1910)

Kohale tulnud koduloohuvilised lähemalt ja kaugemalt

said anda uurimustöösse oma panuse, jutustades meie kandi pühapaikade kohta rahvasuus liikuvatest legendidest. Ja nagu on öelnud Oru kandi kodulooguru Aino Okkamaa – igas legendis on kindlasti kasvõi terake tõtt ega need ometi mingid muinasjutud ole…

Siinkohal kutsume üles oma vanavanemate või eakate naabrite ja tuttavatega pühapaikade teemal vestlema – igasugune täiendav info eelpool mainitud ja teistegi pühapaikade kohta on väga teretulnud!

Oodatud on nii üksikud kohanimed ja teated kui ka rahvajutud, nn legendid ja kindlasti ka inimeste enda kogemuslood.

Kontakt: Jüri Metssalu, metssalu@ekoke.ee või paberil Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Jüri Metssalu, Vanemuise 42, Tartu või siis telefonitsi 53 405 189 pärastlõunal