Lääne-Nigula valla ajaleht nr.1, 14. jaanuar 2020
Kuidas Linnamäe küla kena jõulupuu sai
Et kõik ausalt ää rääkida nagu asi oli, võtan jutuotsa üsna kaugelt üles.
Ühel atsakal mehepojal kripeldas kangesti südame pääl poisiksepõlve aegne mälestus ajast, kui Linnamäel veel kolhoosikord kehtis. Seisis lapseke kelgumäe veerel ning imetles värviliste tuledega kaetud säravat kuusepuud, mis oli nõnna ilus, et mõlgub meeles tänapäevani. Siit sai alguse mõte sama puuke, nüüd juba kaunis uhke ja kahar – pikkust nii umbes kümme sülda, ilmarahva rõemuks ära ehtida. Et ometi sest väljamaa-viiruse trikkidest väsind ja tüdind külainimestele natukenegi hingekosutust ja silmailu pakkuda.
Jõukamate peremeestega nõu peetud, et paneks keik koos rahapatakad kokku ja teeks naistel-lastel jõululauba õhtaks kena üllatuse, hakkas plaan pisitasa kosuma. Siit-säält ümberkaudsetest taludest, eriti noist Riguldi tee äärde jäävaist tuli kohe kõva toetust ja õla alla panemist – see andis julgust asjaga edasi sammuda. Sõna maksis, kontrahtid pidasid vett. Abi saadi vallavalitsusest ja kohaliku elu edendamise seltsist. Kaasa lõid korteriühisused ning kodukandist kaugemal viibivad pojad-tütredki. Nõu peeti maakonna päälinna jõulupuu ehtijaga, et mida ja kuidas säärida. Polnud ju nõnda uhke puu sättimist siinkandis ennemalt ette võetud.
Ma soole ütli, et nood väärt ja vastupidavad iluvidinad ei ole teps mitte odavate killast. Haloneri virma poisid, kes säändseid helendavaid asju valmistavad, tegid küll väägade kena pakkumise, abistasid ette ja taha ning tõid kauba kodu kättegi. Peab ütlema, et küll need on ühed asised noorsandid, säti või teistele väljanäitamiseks kohe! Siis tuli postkasti tasumise kviitung, aga ühises kukrus oli seda kõlisevat ikka napivõitu. Ei jäändki muud üle, kui hüüda appi kallid kaaskodanikud, kel vähegi võimalik oma pere kõrvalt näpistada, et küla ja hingeilu loomist toetada. Mötle, kus siis akkasid raharongid igast Oru kandi otsast siiapoole vurama – Ingkülast, Vedrast, Salajõelt, Mõisakülast, Orult ja Linnamäe enda seest veel kõikse rohkem.
Arved said klaariks, rahanatukest jätkub veel ka uue aasta jõuluks mõne lisakaunistuse soetamiseks. Aga mis siis veel tagantjärgele välja tuli! See puukene oli justkui ette määratud suurele tulevikule või nagu öeldakse – kõrgema kaarega lennule.
Mitut põlve kohalikke põngerjaid harinud koolmeistriproua teadis vesta säärase loo, et nii pealt kuuskümmend aastakäiku tagasi olla Oru kooli lapsed Linnamäe kaunistamise käigus sinnakanti, tollase põllumaa äärde hulka pisikesi kuusepuid istutanud. Aga kuna sellal olid talvekülmad tükimaad krõpsumad kui praegusel aal, võtnud pakane pea terve noore taimerivi juba esimesel aastal ära. Pääle tolle ühe kuusekese, mis juhuse tahtel maakivide varjus olles talvekülmast puutumata ning seeläbi elule jäi. Mõned kopsakamad kivimürakad on tänase päevani üsnakenaks ja sihvakaks sirgund puu ümber alles.
Kes pole veel siin käind ja näind, võib videviku saabudes Linnamäele meite küla (maakonna) kõikse uhkemat kaunitari vaatama tulla. Linnuksed tiirlevad ümber ta pilvepiiril õõtsuva ladva justkui kuuserohelise samblavaiba seest palukaid või kuremarju otsides ning latsekesed lasevad aga kilgates säälsamas õkva liumäest alla – kohe kena säändset ilmaelu kaeda!
No kõikse paremat uueks aastaks soole ja so perele! Ning suured tänusõnad sellistele äridele nagu Kangadžungel, Halukalur, Tanginvest OÜ, Tandem Kaubandus OÜ, Ace of Space, Linnamäe Pihlaka talu, Harabuss OÜ, Refiks OÜ, Linnamäe korteriühisused kõik peremehed-perenaised, kes abikäe ulatasid.
Tädi Maali Linnamäelt