“Lääne Elu” annab teada:
Foto: Urmas Lauri
Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitusega saaks alustada järgmisel aastal, sest riigieelarves on selle tarvis kirjas 500 000 eurot.
Räägu–Rannaküla kergliiklusteed hakati projekteerima juba 2017. aastal, kooskõlastustega projekti sai Lääne-Nigula vald kätte kaks aastat hiljem.
Nüüd tuleb aga toona valminud projekti uuendada, sest tänavu augustis möödus projekti eelmisest kooskõlastamisest kaks aastat ja see aegus. „Uus kooskõlastusring on alanud,” ütles Linnamäe Arenguseltsi (LAS) juhatuse liige Elle Ljubomirov.
Kooskõlastuste uuendamise ongi LAS enda kanda võtnud. „LASi poolelt osaleb minule lisaks teedeinsener Renek Loorens,” ütles Ljubomirov. „Saime vallaametnikega kokku, jaotasime ülesanded ära, et kes mida teha saab,” lisas ta.
Kooskõlastusest üksi ei piisa, projektis on vaja teha ka muudatusi. „Ootan praegu projekti koostajalt vastust, kas nad võtavad selle töö ette,” ütles Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris.
„Välistatud ei ole, et seda teeme,” ütles kergliiklustee projekteerinud Hepta Group Energy OÜ projekteerija Tanel Lomp Lääne Elule ja lisas, et vana projekt tuleb uute standarditega vastavusse viia.
Rohkem kui nelja kilomeetri pikkune kergliiklustee trass kulgeb osaliselt eramaadel. „23 omanikku. Osaga on asjad korras, vald on nendega sõlmimas notariaalseid lepinguid. Praegu tegelen omanike läbi helistamisega ja proovin nad laua taha saada, et kokkulepped üle vaadata. Mõned ütlevad ka telefonitsi, et on endiselt tingimustega nõus,” rääkis Ljubomirov.
Suurem osa maaomanikest, kelle maadel kergliiklustee kulgema hakkab, soovivad maa vallale müüa, kuid paaril kinnistul määratakse teealusele maale sihtotstarve. „See tähendab, et trassialune maa jääb omanikule, aga ta annab selle näiteks 50 aastaks kasutusse ja vabaneb selles ulatuses maamaksust,” selgitas Ljubomirov. Peetrise sõnul sõlmitakse osa maaomanikega ka selline leping, et vald ostab maa hiljem välja.
Paar kinnistut on aga probleemsed. „Üks kinnistu vahetas omanikku ja uus omanik võttis kohe vallaga suhtlema advokaadi,” ütles Ljubomirov.
Pidurit võib tõmmata ka Kapa-Uuetoa kinnistu omanik Silma ristmikul. „Kuuldavasti on see kinnistu müügis, aga arvan, et selle taha ehk tee ei takerdu,” lausus Peetris.
Päris probleemsetes kohtades pole välistatud ka kergliiklusteealuse maa sundvõõrandamine. „Üritame ikka omanikega kokkuleppele saada, et projektiga edasi minna,” ütles Ljubomirov.
Kõige keerulisem on asi aga Rannakülas, kus suvemajana kasutatava Rannakõrtsu talu ja maantee vahele kergliiklustee ei mahu. Sinna kergliiklustee tegemiseks tuleks nihutada maantee asukohta. „Kui mujal ehitab kergliiklustee vald, siis see lõik on transpordiameti korraldada,” nentis Peetris.
Ljubomirovi sõnul teeb riigi otsus kergliiklustee ehitamiseks raha anda asjaajamise lihtsamaks. „Nad [Räägu–Rannaküla tee ääres elavad inimesed – toim.] on ikka väga seda meelt, et kergliiklustee tuleks. Riigi rahaeraldus on teinud inimesed optimistlikumaks, ka toetavamaks. See on väga positiivne,” ütles ta.
Riigilt saadava poole miljoni euroga Räägu–Rannaküla kergliiklusteed valmis ei ehita. „Ega sellest vist välja ei tule, aga ega me maksumust ei oska öelda,” nentis Ljubomirov.
„Kardan, et teist nii palju on veel juurde vaja. Aga eks hange näitab,” ütles Peetris.
Millal Rannakülast elektritõukerattaga Räägule sõita saab, pole keegi välja öelnud. „Eesmärk on tee ehitada võimalikult kiiresti,” lausus Ljubomirov. „Nii või teisiti tuleb ühest otsast minema hakata, muidu juhtub, et riigi toetus jääb kasutamata. See oleks suur häbi, et riik pakub raha ja tee jääb tegemata sellepärast, et me ei jõua omalt poolt neid asju korda ajada. Teist korda riik meile ju raha pakkuma ei tuleks.”