Allikas: Lääne-Nigula valla KODULEHT
Koosolekut juhatas:esimees Janek Loorens.
Protokollis: osavallasekretär Kadi Aasküla.
Koosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed: Lauri Lilleoks, Eve Tamm-Hinno, Argo Kliss, Ike Lilleorg, Renno Silde, Ahto Lääts, Robert Suslov. Puudus: Kadi Paaliste.
Koosolekul osalesid: abivallavanem Neeme Suur, Oru Kooli direktor Karel Rahu, teede ja heakorra haldur Siim Jeeberg, maa- ja planeeringuspetsialist Marika Meister.
Ühehäälselt kinnitati järgmine päevakord (poolt 8):
- Tajaali kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule arvamuse andmine.
- Kohtumine Oru Kooli direktoriga.
- Ülevaade talvise teehoolduse kuludest.
- Abivallavanema info.
- Kohapeal algatatud küsimused.
Päevakorrapunkt 1
Tajaali kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule arvamuse andmine
Ettekandja: maa- ja planeeringuspetsialist Marika Meister.
Marika Meister tutvustas osavallakogule volikogu eelnõu Tajaali kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta. Ta selgitas, et detailplaneering kehtestati 2020. aastal, kuid seda ei ole ellu viidud ning kinnistu uus omanik soovib planeeringust loobuda ja jagada maa kaheks ehitusõigusega katastriüksuseks. Samuti on omanik nõus andma Jõekääru tee aluse maa tasuta valla omandisse. Meister märkis, et üldplaneeringu kohaselt ei ole piirkonnas detailplaneeringu koostamine kohustuslik ning seadus võimaldab planeeringu kehtetuks tunnistada omaniku soovil. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikele.
Toimus arutelu.
Marika Meister küsis osavallakogult nõusolekut ettepaneku edastamiseks volikogule Tajaali kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Saunja külas seoses kinnistu omaniku sooviga loobuda detailplaneeringu elluviimisest.
Osavallakogu otsustas: ühehäälselt toetada volikogu otsuse eelnõu.
08.42 Marika Meister lahkus koosolekult.
Päevakorrapunkt 2 Kohtumine Oru Kooli direktoriga.
Ettekandja: Oru Kooli direktor Karel Rahu.
Karel Rahu tutvustas ennast ja tegi ülevaate oma esimesest töönadalast Oru Kooli direktorina.
Rahu on haridusvaldkonnas tegutsenud 19 aastat. Esmalt soovib ta töökollektiiviga tuttavaks saada ning koolipere murede ja ideedega kurssi viia. Ta tõi välja, et hindab seda, et on sattunud toimivasse kooli, ning märkis, et muutusi ja arendusi tuleb jooksvalt alati ette.
Toimus arutelu, mille käigus Ahto Lääts küsis direktorilt, kuidas ta suhtub kaasavasse haridusse. Karel Rahu märkis, et mõistab kaasava hariduse positiivseid külgi, toetades nii erivajadusega õppijaid kui tuues kasu ka tavaõppijatele. Samas tõi ta esile, et selle tõhus rakendamine praktikas eeldab piisavaid ressursse ja vahendeid.
Janek Loorens küsis, mida koolijuht oma tugevusteks hindab ning kas talle on oluline koostöö hoolekoguga. Direktor vastas, et juhtimine ei saa olla autoritaarne, vaid peab olema pigem kaasav ning tema jaoks on loomulik, et hoolekogu on kooli protsessidesse kaasatud.
Lauri Lilleoks küsis, missuguseid muutusi nähakse nii valla kui riigi tasandil ees ootamas. Karel Rahu tõi välja, et riigi tasandil on näiteks õpetaja karjäärimudel ning valla tasandil ruumiküsimuste lahendamine.
Arutleti eelkooli vajalikkuse üle ning leiti, et see on pigem lisavõimalus, eelkõige neile lastele, kes ei ole lasteaias käinud. Samuti toodi esile, et lasteaed on haridusasutus, mis peaks lapsi kooliks ette valmistama.
Samuti käsitleti kooli lisaklassiruumi juurdeehituse ning koolimaja akende värvimisega seotud teemasid.
Sooviti Karel Rahule edu ning julgustati küsimuste ja probleemide korral pöörduma ka osavallakogu poole.
Osavallakogu otsustas: Osavallakogu võttis informatsiooni teadmiseks.
09:15 Karel Rahu lahkus koosolekult.
Päevakorrapunkt 3 Ülevaade talvise teehoolduse kuludest.
Ettekandjad: abivallavanem Neeme Suur, teede ja heakorra haldur Siim Jeeberg.
Neeme Suur andis ülevaate talvise teehoolduse kuludest ning tutvustas Oru piirkonna teehooldajate esitatud väljavõtteid ja aruandeid.
Seoses volikogus ja revisjonikomisjonis käsitletud talihoolde probleemidega sõlmiti 2024. aastal uued lepingud. Piirkonnas tegutseb kaks teehooldajat: Nuhja Niiduk OÜ, kes teenindab suuremat osa piirkondadest, ning Pullmullikas OÜ, kes hooldab Seljaküla–Keedika piirkonda. Oru
piirkonna teehooldekulude kogusumma on 52 000 eurot. Nuhja Niiduki arved on summas 12 224 eurot ja 23 019 eurot. Pullmullika arved on 1 901 eurot ja 894 eurot.
Janek Loorens juhtis tähelepanu, et tabelis on esitatud töötunnid ning küsis, kas Pullmullika hooldada olev maht moodustab vaid 7% Oru osavalla teede kogumahust ning kas selline jaotus on põhjendatud. Samuti märkis ta, et Pullmullikas on esitanud GPS-andmed, kuid teise ettevõtte puhul on esitatud vaid illustreerivad kaardid. Lisaks küsis ta, millisele kilometraažile esitatud andmed vastavad.
Neeme Suur märkis, et nimetatud arved moodustavad kokku ligikaudu 38 000 eurot. Kui Oru piirkonna teehooldekulude kogusumma on 52 000 eurot, siis jääk on ligikaudu 14 000 eurot.
Toimus arutelu, mis on investeeringute raha ning samuti arutati, mille alla käib teede greiderdus ja niitmine, aukude täitmine kui ka tolmutõrje.
9:21 Renno Silde lahkus koosolekult.
Siim Jeeberg kommenteeris, et kui võtta eelmise aasta teeservade greiderdamine, teeservade niitmine, mustkatte üksikute aukude täitmine ja tolmutõrje Oru osavallas, siis need tööd läksid maksma 40 399 eurot. Ta lisas, et selle aasta puhul, kui investeeringute ja hoolduse summad kokku panna (sh 14 000 eurot), oleks kogusumma ligikaudu 43 000 eurot ning seeläbi oleks võimalik katta vajalikud hooldustööd, nii et sisuliselt ei jääks üle vahendeid.
Janek Loorens märkis, et lumelükkamise kulud on olnud väga suured, aga reaalselt ei ole olnud väga talvist perioodi. Ta viitas tabelile ning ütles, et võrdluses on näha, et Pullmullikas on käinud lükkamas 7 korda, samas kui Nuhja Niiduk on käinud lükkamas ligikaudu 30 korda. Samuti juhtis ta tähelepanu, et Avant traktoriga (väiksema traktor ja väiksema võimsusega) lükkamise eest on küsitud sama hinda kui suure 100 kW traktori puhul vastavalt hankele.
9:52 Ahto Lääts lahkus koosolekult.
Janno Randmaa selgitas, et üksikud 1-tunnised lükkamised võivad olla tekkinud kutsetele reageerimise käigus, näiteks kui tuisu tõttu on mõni teelõik kinni jäänud.
Janek Loorens leidis, et vallale võib olla tehtud põhjendamatuid kulusid, viidates erinevustele lumelükkajate töömahtudes ja tehnika võimsuses. Ta küsis, miks on tööde kordade suhe nii erinev ning soovis GPS-väljavõtet Nuhja Niiduki tööde kohta Oru osavallas. Samuti tõstatas ta küsimuse, kas Avant traktori puhul on lumelükkamise eest küsitud sama tunnihinda (130 €/h), kuigi tegemist on alla 100 kW masinaga, ning soovis selgust tööde tegeliku mahu ja asukohtade kohta. Lisaks juhtis ta tähelepanu, et mustkattega teed on halvas seisus ning vajavad lähiaastatel kindlasti pindamist, vastasel juhul võib teekahju oluliselt suureneda.
Toimus arutelu lepingute ja nende nõuete üle ning abivallavanem tõdes, et võib tekkida vajadus lepingud ümber vaadata ning tagada, et järgmisel aastal oleksid kõikidel masinatel valla GPS-seadmed peal.
Samuti arutleti lumesaju perioodide, lükkamiste ajastuse ja põhjendatuse üle ning arutati, kas lükkamised olid seotud tuisuvaalude või muude konkreetsete töödega. Samuti käsitleti, miks ei ole otstarbekas minna kilomeetritasule ning miks on eelistatud tunnitasu.
Osavallakogu soovis saada vastuseid järgmistele küsimustele:
Kõikide Oru piirkonna lumelükkamises kasutatavate masinate GPS-andmed reaalajas, kõikide masinate kohta.
Täpsustus Nuhja Niiduki kasutatud masinate kohta – milliste masinatega lükati, mis on nende margid ning millised on nende võimsused.
Päevakorrapunkt 4 Abivallavanema info.
Ettekandja abivallavanem Neeme Suur.
Linnamäe kergliiklustee ei läbinud tehnilist kontrolli. RTK-le esitatud taotluses esines puudusi – puudusid isikliku kasutusõiguse lepingud ning Transpordiameti ehitusluba, mida nad ka ei väljastanud. Isikliku kasutusõiguse küsimused on nüüdseks korrastatud ning seetõttu on projekt edasiseks menetlemiseks ette valmistatud.
Toimus arutelu seoses sellega, et Transpordiamet plaanib käesoleval aastal rajada sinna künnise ning arutati, millist mõju võib see tulevikus avaldada, arvestades kavandatavat kergliiklustee rajamist.
•
Mis puudutab Räägu–Rannaküla, siis järgmisel reedel kohtutakse uuesti maaomanikega, et arutada isikliku kasutusõiguse seadmise ettepanekut ning ka külakeskuse platsi juurdepääsu küsimust. Samuti arutati, kas asfaldi hange on tehtud – Neeme Suur vastas, et veel ei ole.
•
Ülevallalisest kesksest teede eelarvest (50 tuhat) eraldati 25 000 eurot kultuurisaali parkla laiendamiseks ja olemasoleva parkla katte uuendamiseks.
•
Lisaklassiruumi ehitamise hanke tähtaeg on järgmisel nädalal.
Päevakorrapunkt 5 Kohapeal algatatud küsimused.
Kohapeal küsimusi ei algatatud.