Veebipolitseinik Elerin Tetsmanni üleskutse:
Kutsun kõiki lapsevanemaid, õpetajaid, noorsootöötajaid üles noortega sel teemal arutlema! Hea meeldetuletus ka täiskasvanutele, et sõprade eest hoolitsemine ei küsi vanust.
Olgu see sünnipäev, varakevadine grillõhtu või lihtsalt sõpradega koos jalutamine – koos olemine on osa nooreks olemisest. Aga vahel võib õhtu venida pikemaks või ette tulla ootamatusi. 𝐑ää𝐤𝐢𝐠𝐞 𝐤𝐨𝐝𝐮𝐬 𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐠𝐚, 𝐞𝐭 𝐬õ𝐩𝐫𝐚 𝐞𝐢 𝐣ä𝐞𝐭𝐚 𝐤𝐨𝐨𝐬𝐯𝐢𝐢𝐛𝐢𝐦𝐢𝐬𝐭𝐞𝐥 ü𝐤𝐬𝐢. 𝐊𝐚 𝐬𝐢𝐢𝐬, 𝐤𝐮𝐢 𝐦𝐢𝐧𝐧𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐭ü𝐥𝐥𝐢 𝐯õ𝐢 𝐭𝐞𝐤𝐢𝐛 𝐨𝐦𝐚𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢𝐬𝐢 𝐚𝐫𝐮𝐬𝐚𝐚𝐦𝐚𝐭𝐮𝐬𝐢.
𝐊𝐎𝐎𝐒 𝐌𝐈𝐍𝐍𝐀𝐊𝐒𝐄 – 𝐊𝐎𝐎𝐒 𝐓𝐔𝐋𝐋𝐀𝐊𝐒𝐄! Sõpruskonnaga väljas olles ei jäeta kedagi omapäi, isegi kui keegi tundub väsinud, halvas tujus, hajevil või muidu teistmoodi kui tavaliselt.
𝐊𝐔𝐈 𝐕𝐀𝐉𝐀, 𝐊𝐔𝐓𝐒𝐔 𝐀𝐁𝐈! Kui juhtub ootamatusi, helista emale/isale ja küsi nõu, kuidas käituda. Kui keegi vajab arstiabi, siis tuleb viivitamatult helistada tel. 112
Noortel võib tekkida hirm, et kui midagi juhtub ja nad pole käitunud päris nii, nagu peaks, on parem lihtsalt lahkuda ja loota, et olukord laheneb iseenesest. Selgitage, et sõpra ei jäeta üksi, isegi siis, kui kardetakse pahandust – sest ühegi eksimuse eest saadav noomitus või pahandamine ei kaalu üles kellegi tervist ja turvalisust.
Meeldetuletus vastutuse eest pole oluline vaid noortele – ka täiskasvanud võivad sattuda olukorda, kus keegi vajab abi, aga hirm halvakspanu ees paneb kahtlema, kas sekkuda.
𝐇𝐨𝐨𝐥𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐭𝐮𝐬𝐭𝐮𝐧𝐧𝐞 𝐞𝐢 𝐤ü𝐬𝐢 𝐯𝐚𝐧𝐮𝐬𝐭. Sekkume, kui keegi vajab abi, ja hoolime oma sõpradest!