Kokkuvõtte avalikust arutelust

Oru osavallas toimus 28. augustil avalik arutelu eelnõu Lääne-Nigula Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 15 “Lääne-Nigula valla põhimäärus” muutmine üle, mille peamine muudatus seisneb osavallavanemate kui ametikohtade kaotamises valla struktuuris.
Arutelus osales aktiivselt ligi kolmkümmend Oru kandi külade elanikku ja kokkuvõtteks leiti, et SELLISEL kujul põhimääruse muudatust EI toetata. Sama meelt (peale ühe) oli avaliku arutelu lõpus toimunud hääletusel ka Oru osavallakogu.
Allpool Oru osavallakogu tagasiside-kokkuvõte eelnõu koostajatele:

1. Määruse muudatusega ei ole kaasnenud alternatiivsete variantide analüüs. Näiteks vallavalitsuse juhtimise ümberkorraldamine (a’la valdkondlikud abivallavanemad ja osavallavanemate töö sisu ja koormuse üle vaatamine sh vallavalitsuse liikme staatuse vajalikkus, mis välistaks piirkonnajuhtide rakendamise). 

2. Muudatusi ei tohiks jõustada enne uut valimisperioodi, kuna antud momendil jääks selle tööle rakendamiseks väga vähe aega ning valimised võivad tuua omakorda uusi muutusi (inimressursside ja tööaja raiskamine; tekib küsimus, miks peaks keegi arukas ja tark inimene kandideerima piirkonnajuhi kohale vaid 6 kuuks). 

Ettepanek: Lükata muudatuste ellu viimine edasi koos erinevate variantide eelnevalt läbi kaalumisega nt rakendada töösse abivallavanemad, ümber vaadata osavallavanemate roll ja töökoormus, jms. 

3. Määruse muudatuses on vastuolu piirkonnajuhi rolli, vastutusala ja alluvuse suhtes. Piirkonnajuhid peavad saama 4 osavalla positiivse hinnangu, samas ei saa aru, mis saab, kui kahele ov-le sobib ja kahele mitte. Samuti puudub õigusselgus, kellelt ja kuidas piirkonnajuht saab ülesandeid ja annab aru: kord on aruandev ja saab ülesandeid osavaldadelt; kord, et on vallavalitsuse esindaja piirkonnas. Samuti segadus ressursside kasutamisega, igal piirkonnal oma eelarve, aga räägitakse “ühtsest vallast”. 

Kuni puudub selgus, ei saa selles küsimuses edasi arutleda. On tõenäoline, et muudatusega on mõeldud, et piirkonnajuhi roll on ülevalt alla (vallavalitsuselt osavallale, sel juhul tekib uus küsimus, mis rolli osavald enam täidab “kunstlik moodustis, kel puudub igasugune õigus”).  

Näide: Oru, Taebla, Palivere ja Risti piirkonnad on eelnevalt olnud üks tervik piirkond, analoogne praegusele planeeritavale, mille tulemusel need kogukonnad v.a Taebla ei saanud keskselt vastavat lubatud teenust, probleemid “hajusid” suurde süsteemi ära. Negatiivne “piirkondlik juhtimise” kogemus olemas. 

Ettepanek: loobuda piirkonnajuhtidest, analüüsida alternatiivseid lahendusi (vt punkt 1-2). 

4. Loodetav kokkuhoid 85 000 ei oma valla eelarves nii suurt mõju (0,5% valla aasta eelarvest), kui muudatusega kaasnev segadus. Puudub suurem majanduslik mõju, muudatuse rakendamine sellisel kujul jätab majandusliku kokkuhoiu poolikuks ning on lõpuni läbimõtlemata. Nt kokkuhoid volikogu kuludelt, osavallakogu liikmete tasudelt, ja miks mitte ka kokkuhoid valla vara parema majandamise ja haldamise pealt. 

Avalikul arutelul selgus, et planeeritav kokkuhoid ei pruugi töötasude tõstmisesse jõuda, vaid jääb vallavalitsuse otsustada. Majandusliku kokkuhoiu puhul on väga oluline välja tuua konkreetselt, mida kokku hoitud rahadega peale hakatakse, kuhu see suunatakse ning miks on majanduslik kokkuhoid nii väike. 

5. Muudatuse elluviimise põhjuse vajaduseks on viidatud, et aluseks on ka inimeste rahulolu uuring. See uuring kestis 2023. a jaanuarini, mil osavallad olid rakendunud vaid 1 aasta (alates 1. jaanuar 2022). Sellist suurt muudatust ei saa hinnata ühe tegevusaasta põhjal, puudub teadmine, kui palju inimesi uuringule vastas, jne. Uuringu tulemustele viitamine on antud situatsioonis ebaõiglane ja -pädev.

6.  Tavainimesed, kogukonna liikmed, ei saa aru/ ei tunne, et peale osavallavanemate kaotamist läheks nende kogukonnas elu paremaks, pigem leitakse, et abi ja koostöö läheb kogukonnast kaugemale. Avalikkusele peab olema selge, mis nende kogukonnas peale muudatust paremaks läheb.   

Ettepanek: osavallavanemate ja ka osavallakogude roll ja vajadus võiks olla eelolevate valimiste debatiks, millele inimesed valides annavad mandaadi. 

Näiteks Oru kogukond pole mandaati osavallavanema rolli kaotamiseks andnud (osavallakogu moodustamise ja sellega ühtlasi osavallavanema kui kogukonna esindaja poolt on eelnevalt ca 400 inimest hääletanud).

Elle Ljubomirov

Oru osavallakogu esimees