Meie staažikas raamatukoguhoidja Saima Maide on talletanud koopia ühest põnevast loost.
Läänemaa häälekandja “Lääne Elu” kirjutab reedel, 4. oktoobril 1935. aastal:
ehk siis:
Läänemaa poisi kangelaslik teekond rautatud saabastega – 40-50 km päevas. Vahepeal jalutas ka Lätimaal, kuni Riiani. Kogu reis läks maksma ainult 20 krooni.
80-päevalise jalamatka ümber Eesti lõpetas neil päewil noor Läänemaa mees Gunnar Talback, kes juba poolest suvest alates oli olnud kogu aeg rändamas.
Kuulsa Jules Werne`i romaani “80 päewaga ümber maailma” eeskujul oli 18-aastane noormees otsustanud samuti rändama minna. Noormees mõtles, et samapikkuse aja jooksul oleks huvitav teha ring mööda kodumaa piiri.
Noormees lõi saabastele rauad alla ja asus siis teele.
Matk algas 10. juulil kell 6 hommikul noormehe kodukohast Oru vallas Linnamäel. Esimene äpardus oli see, et nüüd alles selgus, et tema loodetav matkakaaslane ikkagi ei wiitsinud kaasa tulla.
Noormees asus siiski üksinda teele.
Ta matkas läbi Haapsalu, Pärnu ja Wiljandi kuni Mõisakülani. Siis nägi ta ära, et jalamatkamine ei lähegi nii wäga aeglaselt, et 80 päewaga ümber Eesti piiride käia, selleks tuleks koguni palju pikaldasemalt jalutada.
Et noormehel jõudu ja rammu jatkus, siis otsustas endist tempot kinni pidada ning
wahepeal matkata ka Lätis.
Mõisakülas tellis ta omale pildiga isikutunnistuse wälja, mille ootamisega wenis aga 16 päewa.
Siis matkas ta kohe edasi kuni Riiani wälja, seal mööda Düünat (Daugava) 100 km ülespoole ja sealt Wõnnu ja Wolmari (Valmiera) suunas Walgani tagasi.
Edasi läks ta Wõrust Wene piirini, sealt Irboska, Petseri, Tartu, ümber Peipsi otsa Narwa, Rakwere, Tallinna ja Haapsalu kaudu koduwalda tagasi.
Noormees jagas aja niiwiisi, et kogu matk kestis täpsalt 80 päewa.
Selle aja jooksul käis ta jala 2000 km.
Kui maha arvata wiiwituseks kulunud aeg Mõisakülas, matkas ta päewas keskmiselt 40-45 km. Kõige pikem tee, mis ta päewa jooksul teostas, oli 72 km.
Kõige kiirem käik matka kestel
oli 41 km mahakäimine kuue tunni jooksul.
Igal pool on teda lahkesti vastu võetud, söödetud ja antud magamisruumi, nõnda, et kogu reis läinud maksma kõigest 20 krooni ümber.
Noormees tõi oma reisilt kaasa tõendusallkirjadega warustatud paksu päewiku.
***
Samast matkast kirjutab 18. oktoobril 1935 ka pealinna “Uudisleht” nr. 162.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19351018.1.11
80 päevaga 2000 km jalgsi
Haapsalu poisi pikk huwimatk.
Hiljuti wiibis Tallinnas 18- aastane noormees Gunnar Talback, kes sooritanuid jalgsi 2000 km-lise matka kodumaal ja Lätis.
80-päewalise matka kestel ta on läbistanud kodumaa kõik tähtsamad keskused. Lätis rändas ta kuni Riiani.
Talback on pärit Haapsalu lähedalt, kus oli reisi start ja finish. Matka ta sooritas üksinda. Reisipaun hädatarwiliste asjadega seljas, kepp käes —nii algas noor rändur 10. juulil matka.
Matkamuljeist pajatas rändur “Uudislehe” toimetuses:
„Ega niisugust matka ei tahaks teisele soowitada. Kuigi see pakkus silmale palju uut, ei saanud tunda täit mõnu, sest öömaja ja söögiküsimus tegid muret. Lähed tallu, palud ulualust. Waadatakse pealaest jalatallani, wahetatakse umbusklikke pilke ja lõpuks öeldakse wiisakalt ei. Tuli mitu korda magada lageda taewa all.
Wiga poleks suurt olnud, kui poleks nii hirmsasti sadanud. Matka kestel oli ainult 15 wihmata päewa.”
Ning oma matka põhjuste kohta seletas noor rändur: “Tahtsin katsetada enese wastupidawust ja tutwuneda kodumaa waatamiswäärsustega.”
G. Talbak pole rikas poiss. Ta elutseb kasuvanemate juures. Neli wenda ja kolm õde on lennanud kodukohast igaüks ise ilmakaarde.
Matkal Gunnar müütas Haapsalu waadetega piltpostkaarte, teenides nii lõunaraha.
„Mu igapäewaseks lõunaks olid õunad ja leib — rohkemaks ei piisanud raha.” tähendab noor rändur nukralt.
„Päewas wantsisin maha keskmiselt 40—45 km. Wahel kutsus mõni lahke talumees ka wankriotsale. Wäsimust ma ei tunnud. Selle üle olen uhke.
Senini on kulunud läbi kahed pooltallad.”
“Kas tuli ette teelt eksimisi?”
“Jah, paar-kolm korda tegin 5—6 km-lised eksikäigud, aga ega see ei rikkunud tuju!” kõlab nobe wastus.
„Kuidas saite hakkama Lätis?”
“Polnud wigagi. Piirist üleminekul oli tegemist. Wiimaks lasti siiski läbi. Alul kui seletasin, et olen eestlane, siis tõmmati nägu krimpsu, hiljem harjusid.
Matkaga olen rahul. Sain taltsutada reisikirge ja näha ka maailma.”
***
Sihikindel noormees! 🙂