1890. aasta paiku kolis Koonga vallast Linnamäe teeristil asunud poollagunenud kõrtsi Jaan Nurk koos naise Liiso ja poeg Aleksandriga.
Maja kõpitseti korda ja mõnda aega tegutses Jaan kõrtsmikuna, ehitades praegu teeeristis oleva nelja korteriga maja kohale pika puidust hoone (1950-tel maha põlenud nn. Sheffersi maja), kus avas kaupluse.
Mõne aja pärast müüs ta maja ja äri Sheffersitele ja hakkas 1914. aastal ehitama jahuveskit ning uut elumaja (hoones hiljem internaat, Oru kõrts, Oru pood)
Laiulatuslik ehitustegevus osutus tõenäoliselt veidi ülejõukäivaks ning Jaan kutsus Linnamäele selleks ajaks juba pere loonud ja Vasalemmas veskit pidava poja Aleksandri.
Esialgu elas noorem ja vanem põlvkond koos “internaadimajas”. Ruumi jätkus – kuna majas oli küla suurim köök ja söögituba, viidi siin ümbruskonna taluperenaistele läbi ka kokandus- ja käsitöökursusi (rahvamaja veel ju ei olnud….).
Hiljem ehitati Nurkade pere poolt veel õpetajate(Nõupuude) maja kõrval olev roheline Nurga maja ja Linnamäelt Räägu poole sõites paremale poole tee äärde jääv velskripunkti – Toffri maja.
Jahuveski taha pandi püsti ka saeveski, krundi äärde sepikoda ning uus suur laut. Loomapidamine kattis pere vajadused – oli hobune, paar lehma, kolm-neli siga, kanad. Aleksandri kaasa Lydia kogus küla lehmapidajatelt piima ja viis Kirimäele kokkuostu. Kuna Nurkadel oli veskihoones ka uhtmismasin ning linapeksumasin, mida igas peres ei olnud, tehti külarahvale ka neid teenuseid, lisaks jahu jahvatamisele ja saeraami ning sepapaja tööle.
Ettevõtlik Aleksander võttis pangast laenu, et Ellamaa-Haapsalu elektriliinilt tuua haru ka Linnamäele – ehitati alajaam. Äikese korral käis Aleksander õnnetuse vältimiseks alajaamast voolu välja lükkamas. Kui viimane laenumakse lõpuks tasutud sai, olla pereisa koju tulles sündmuse tähistamiseks suure punases kiles juustukera lauale pannud, öeldes – nüüd on kõik, nüüd oleme priid. Aleksander oli aktiivselt tegev ka pritsimeeste ühingus, Linnamäe seltsi- ja ühiskondlikus elus.
Kõike seda lugedes ja kuulates tuli mõte – hea, et Jaan kunagi Linnamäele tuli ja et tal nii ettevõtlik poeg sirgus :).
Päris huvitav tunne on järgmisel korral näiteks lampi põlema pannes teada täpselt, kuidas ja kust see kõik meil Linnamäel algas…
Mõned edumeelse ja tegusa, Linnamäe arengus vägagi suurt rolli mänginud Nurkade perega seotud pildid Linnamäest “enne”, mida vaadates on võib-olla huvitav näha kõrval võrdluseks ka fotot “nüüd” :).
***
Kui Jaan ja Liiso 1890. aasta paiku pojaga Linnamäele tulid, elasid nad teeristi kõrtsis.
Paraku on selle kena maja kohal alles vaid aimatav küngas.
***
Jaan ehitas teeristi tagaplaanil oleva vasakpoolse maja
Kuur on alles,
maja põles maha ja ehitati uus.
1920-d – valmis on saanud elumaja ja veski.
Samas kohas ligi sada aastat hiljem
Elumaja suure tee poolt enne
vahepeal 🙂 , juba kooli internaadina
ja nüüd
Uugla mõisnik Ludwig Knorring on Nurga saeveskisse tulnud.
veel üks Nurga saekaatri foto
Samas kohas nüüd. Jahuveski oli selle rohetava platsi peal tee ääres ja saeveski hoone olla olnud jahuveskiga paralleelselt, tee poolt vaadates veski taga. Kenasti sätitud kivid aia taga on vana veski vundamendi kivid. Neid on seal maa sees veel küll ja küll :), ikka kerkivad kivinukid muru seest üles, niiet praegune pererahvas loobus platsi täiesti siledaks tegemisest… Omal ajal on nende veskite vundamentide tegemine ikka väga koralikult ette võetud…
***
Sellel fotol on Nurkade pere 1925. aastal rajamas veel tänagi internaadi(kõrtsi) vastas olevat mõne puuga esindatud õunaaeda… .Tegutsemas on pereema Lydia – noorem poeg süles, vanem kõrval kükitamas. Rehaga Lydia ema Liisa , kes elas samuti koos tütreperega Linnamäel. Fotol ka noorperemees Aleksander ja vanaperemees Jaan, tagaplaanil Aleksandri kasuema, Maria Nurk. Puu otsas oleva noormehe nimi vajab veel täpsustamist :).
Üsna suur terrritoorium oli aiaga piiratud – praegu sellel kohal kolhoosi ajal ehitatud autoremonditöökoja vasakpoolne ots. Väikeses majakeses hoidis pererahvas mesilaste pidamisega seotud asju – aia ääres mesitarud paistmas…
ja nüüd…, veidi vähem kui 100 aastat hiljem
Nurga pere vana laut, õunaaia kõrval
Nurkade uue lauda vundamendile ehitatud kuur ja endine sepapada. Uus laut oli läinud põlema sepapajast lennanud sädeme tõttu.
Aleksandri algatusel ehitatud alajaam umbes 1938. aastal
ja nüüd
Nurkade roheline maja
Ja Räägu poole sõites, Tondi maatükil asuv Nurga (Tofferi)maja 1950-tel (meierei paistab vasakult)
Väike õhtune jalutuskäik mööda mõnusat kergliiklusteed ja saab ka sellest Nurkade ehitatud hoonest tänapäevasema pildi ;), vaadata Linnamäed justkui teise pilguga, olles korraks hüpanud ajas ligi 100 aastat tagasi…