1998. aastal valmis Margit Urbase (Kiivit) bakalaureusetöö
“Kooliharidus Oru vallas läbi kolme sajandi” (juhendaja dots. Maria Tilk).
Diplomitöö on saadaval ka Oru topoteegis.
Huvitavaid fakte:
Kõigi aegade suurim elanike arv Oru vallas oli 1914. a. 3380 elanikku.
1922. aastal oli 2203 elanikku ning vald jagunes 27 külaks.
Samaaegselt on Oru vallas töötanud 6 kooli.
1726. aastal oli Lääne-Nigulas lugedaoskajaid 70 ehk 7% lugemisealiste arvust. Lugemine oli eeskätt meeste oskus.
Praeguse Oru valla territooriumil on tegutsenud järgmised koolid:
Kärbla-Räägu kool 1852-1902
Tänaseni on alles Kärbla koolimaja Riiusma talu kõrval Linnamäe-Nigula tee ääres.
Kooli nimi tulenes sellest, et asus Kärbla-Räägu mõisa maadel. Peale sulgemist sai Kärbla koolimajast Oru valla vaestemaja.
1899. oli koolis 20 õpilast. Korrarikkumiste puhul karistati nurgas seismise, lõunata ja peale tunde jätmisega. Tantsimine oli keelatud, tüdrukud käisid nurga taga salaja tantsimas. Tuisuse ilmaga võis jääda koolituppa ööbima.
Vedra kool 1862-1902 alustas tööd suitsutares, hiljem ehitati koolimaja (praegune Kooli talu). Esimesed kolm aastat käisid lapsed koolis viis päeva nädalas, seejärel kaks õppeaastat ÜKS päev nädalas! Hindamine oli viiepallisüsteemis, 1 – kõige parem, 5 – kõige halvem. Õpetaja andis aruannetes ka sõnalisi hinnanguid: “sandi pea ja sandi tahtmisega”, “väga viks õpija”, “armastab kõrtsuelu”, “visa pea ja väga kelm poiss”. 1899. tehti koolile uus katus, mis maksis 24 rubla ja 46 kopikat.
Keedika kool 1867-1910. Kooli olemasolust annab aimu tänaseni külas säilinud Kooli talu. Mõis andis kooli jaoks ehitusmaterjali ja Keedika vald ehitas. Kooli kohta on andmeid säilinud vähe. Peamiselt on dokumenteeritud kooli tarbeks tehtud kulutusi – 1893. aastal koolmeistri aastapalgaks 103 rubla, oreli remondiks 5 rubla. 1898. a. osteti Euroopa kaart ja klassi päevaraamat 4rbl 45 kop. eest ja 1900. a lauluviiside noodiraamat 3rbl. 60 kop. eest.
Uugla (Jalukse) kool 1872-1965. Esimese koolmeistri, Aadam Peetsmanni palgaks oli 10-15 vakka vilja. Ta pidas ka möldri ja kohtukirjutaja ametit. Õppetöö oli 2-3 tundi päevas, peamiseks karistusvahendiks oli vitsahirm. 1887 kehtestati venekeelne 3-aastane kool, 1906. aastast oli taas lubatud emakeel.
Kapre-Oru (Nagimäe) kool 1877-1963. Siin said õpetust ka Auaste valla lapsed. Kroonikates kirjeldatakse õppetöö rahastamisega seotud kemplemisi luteri ja weneusuliste vahel. 1889 pakutakse volikogule õigeusu koolmeistrit. Volikogu nõustus tingimusel, et too ka luteriusu lapsed “hinnata” koolitada võtab.
Rannaküla kool 1886-1918. Asutatud Vene vaimulikkonna poolt õigeusklikest peredest pärit lastele. Rannaküla luteriusuliste lapsed pidid käima 10 km kaugusel Vedra koolis. See tekitas külarahva seas pahameelt. 1894 oli koolis 30 last. Rannaküla kool eksisteeris Eesti iseseisvumiseni. Seal õppisid ümbruskonna noored, kes tahtsid edasi õppida Haapsalu linnakoolis – sinna võeti just Rannaküla kooli lõpetanud maanoori.
Oru kool 1903 kuni alles tänaseni. Vallavolikogu palus koos igaaastase kroonu abirahaga 1500 rubla koolimaja ehitamiseks ja 500 rubla kooli sisseseadmiseks. Kahekordse puumaja plaani valmistasid valla talitaja Juhan Paalmann ja volimehed Hans Elts ja Mihkel Luubert. Ehitusmaterjali hankis vald, palgid toodi Räägu ja Seljaküla metsast. Maja avati 1903 novembris, ka naabervaldade lapsi hakati siia tooma. Tähelepanuväärne on see, et kui Linnamäel mindi üle elektri kasutamisele, jõudis see kooli viimaste seas, sest volikogu ja kooli hoolekogu pidasid elektrikulu kooli jaoks liiga suureks, petrooliumlambid aitavad küll.
1934. aasta rahvaloendus näitas, et Oru vallas oli lõpetanud algkooli 942 inimest, keskkooli 14 inimest, kõrgkooli 3 inimest. Kirjaoskamatuid oli 1,2% .
