Lääne Elu annab Andra Kirna vahendusel teada:
Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks. „Lühidalt öeldes kaovad vallas osavallavanemate ametikohad, elu hakkavad korraldama kolm piirkonnajuhti ja kolm haldurit. Osavallavalitsus pole enam eraldi asutus ja suureneb osavallakogu esimehe roll,“ ütles Lõhmus.
Uus valla põhimäärus eeldab osavalla põhimääruse kehtestamist. „See on kõigile osavaldadele ühine dokument. Eile oli selle esimene lugemine. Muudatusettepanekute tähtajaks sai 1. november, nii et saame seda juba novembris arutada,“ ütles Lõhmus reedel.
Lääne-Nigula valla kaheksa osavalda Kullamaa, Martna, Noarootsi, Nõva, Risti, Palivere, Taebla ja Oru jäävad ka uue põhimääruse kehtides alles.
Kui algul oli kavas kehtestada kaks piirkonda, üks põhja, teine lõuna pool Tallinna maanteed, siis parandusettepanekuna jõudis määrusesse kolme piirkonna kehtestamine. „Kuidas piirkonnad moodustatakse, tuleb veel eraldi kokku leppida,“ ütles Lõhmus.
Lõhmuse sõnul loodab Lääne-Nigula vald reformilt juhtimise paremat korraldamist. „Ja loomulikult ka kokkuhoidu. Praeguste arvestuste järgi võiks see olla suurusjärgus 80 000 eurot aastas puhtalt personalikuludelt,“ ütles Lõhmus.
Osavaldades on suhtumist mitmesugust. Palivere osavallavanem Andrus Eilpuu ütles Lääne Elule, et tal pole mugav rääkida, sest osavallavanemate kohad kaovad. „Üldjoontes on mingi muutus vajalik,“ tõdes Eilpuu. „Valdkondi, millega osavallavanem peab tegelema, on tõesti palju ja eks me püüa oma võimeid mööda. Ilmselt keskendume sellele, milles tugevamad oleme. Väikeses kohas on ametikohtade puhul kõige olulisem, kellega need mehitatud on ja milline on nende inimeste isiklik võimekus.“ Eilpuu möönis, et Lääne-Nigula osavallad erinevad üksteisest päris palju.
Suurt ebaühtlust nimetas Lääne-Nigula probleemina ka Lõhmus. „Ja ka osavallavanemate suur koormus. Inimesed teevad oma parima, aga ülesanded, mis neile on pandud, pole ühele inimesele jõukohased,“ ütles Lõhmus. Osa ülesannetest, mida praegu täidab osavallavanem, liigub vallamajja. „Valla teenuste tase peab olema ühtlane, teed kõikjal hästi hooldatud, kinnisvara korras,“ ütles Lõhmus.
Nõva osavallakogu esimees Aivar Oruste ütles, et sisuline töö Lääne-Nigula osavalla põhimääruse arutamisega alles algab. „Tegelikult leian, et oleks võinud kohe alguses üks suur vald olla ja osavallakogude asemel kogukonnakogud, nagu nad meil juba olid,“ ütles Oruste. „Aga millal vald uue määruse järgi elama hakkab, ei taha ennustada. Esialgne unistus oli, et 1. jaanuarist. See ilmselt ei täitu. Minu meelest peaks see olema tehtud enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi tuleval sügisel.“
Oru osavallakogu esimees Elle Ljubomirov ütles, et põhimääruse muudatuse analüüs ja põhjendus oli poolik. „Alternatiivseid variante ei kõrvutatud, muudatuse positiivne mõju kogukondadele ja elanikele ei tule välja. Reformi eesmärk on pigem see, et uut meeskonda ehk piirkonnajuhte on parem juhtida, mitte et vallas läheks elu paremaks,“ ütles Ljubomirov.
Valla põhimääruse muudatuse vastu hääletas volikogu liige Neeme Suur, kes tegi ettepaneku arutada seda kolmel lugemisel. „See oleks andnud võimaluse lugeda korraga valla põhimäärust ja osavalla põhimäärust ning vajadusel korraga sättida. Need dokumendid on omavahel väga tihedalt seotud,“ ütles Suur. Läbi jäi arutamata osavallakogude roll ja liikmete võimekus sekkuda osavalla majandamisse.
„Selge, et me ei saa kulutada nii palju palkadele, kui raha arendustegevuseks on vähe,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „Administratiivse ressursi jagamine naabritega on igati mõistlik.“
Suure sõnul on aga sellises olukorras hädavajalik, et osavallakogude roll arendustegevuses muutuks tugevamaks.