Paide Ajakeskus Wittenstein kutsub taas kogu eesti rahvast väärtustama vabadust üle-eestilise suursündmusega Jüriöö Märgutuled 2022.
Reedel, 22. aprillil kell 21.00 süüdatakse Paide Ordulinnuse vahitorni tipus märgutuli, mis kutsub inimesi üle kogu maa süütama Jüriöö, kui vabaduse tuld. Algusega Paidest viivad mootorratturid (eesotsas MC Alempois) märgutule läbi külade ja valdade üle kogu Eesti. Tuled jõuavad sihtpunktidesse kell 21.00.
Oru kandist on Jüriöö lõke hetkeseisuga registreeritud Keedikas Otsal, Soolus Taavetil, Mõisakülas Urgel, Jalukses Möldrel, Aavikul ja Allikapeetril ning Kärblas Tammeorul.
Registreeri Sinagi oma talu Jüriöö märgutuli SIIN!
Paneme Oru kandi külades reedel, 22. aprilli õhtul jürilõkked lõkendama!
Jüriöö märgutule tähendusest läbi aegade.
Juba muinasajal tehti jürituld kurja peletamiseks äsja väljalastud karja juurest. 1343. aasta jüriööl sai sellest aga märgutuli suure ülestõusu alguseks. Juba tol ajal oli inimestel soov olla oma maa peremehed.
Nooremale põlvkonnale see päev enam väga palju ei ütle, samuti pole ta kunagi eriliseks tähtpäevaks olnud linlastele. Ent maarahva vanem põlvkond teab väga hästi, et jüripäeva peetakse kevadiste põllutööde algusajaks. On ju põld sajandeid olnud maamehe rikkusallikas ning jüripäeva võib pidada põllumehe aasta algustärminiks. Seda kinnitab hästi seik, et sellel päeval uuendati või lõpetati põllumaa ning talukohaga seotud rendilepingud talupoegade ja mõisa vahel. Oli täiesti tavaline, et 23. aprillil liikusid mööda teid uude kodusse pikad kraamikoormate read ja loomade karjad.
Oma mitmekesisuses oli jüripäev üks suuremaid ja olulisemaid pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised rituaalid, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti eemale tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Millist tähtsust omab jüripäev tänapäeval? Jüripäeva paiku, sageli ka mai esimestel nädalatel, korrastatakse heakorratalgute abil koduümbrust eelseisva suve saabumiseks. Paljudes kohtades tähistavad koolid ja seltsid jüripäeva kas jürijooksu või tervisepäevaga. Kõige sümboolsem jüripäeva komme, mis minevikust tänapäeva jõudnud, on jüritule tegemine.
Jüritule eesmärgiks oli põllumehe majapidamisest kurjade jõudude eemalepeletamine. Jüritule tegemise tänapäeval tingib vajadus põletada talve jooksul kogunenud murdunud oksarisu ja lehepraht. Seda kõike tuleb teha lõkke tegemiseks ettenähtud kohtades päästeameti poolt antud ohutusnõudeid järgides. Ühtlasi peetakse jürituld tehes meeles põllumehe aasta ühte olulisemat tähtpäeva – jüripäeva.
Allikas: jüriöömärgutuled.ee