“Vedra 500” aasta raames oli eriline heameel LASi maja II korruse fuajees üles seada Vedra küla Männa talu noorperemehe Andri Lõheku esimene maalinäitus. Sulaselge rõõm on osa saada meie külade andekate inimeste loomingust!
Andri tööd ergutavad vaataja silma tugevate ja jõuliste värvidega ning edasi on antud fantaasiaküllaseid ning justkui võlumaailmalikke vaateid merele, metsale, rabamaastikule.
Näha saab ka natüürmorti ehk vaikelu (fr. nature morte) ning Navitrolla loomingust inspireeritud teoseid.
Autor endast ja oma loomingust:
Olen sündinud ja üles kasvanud Tallinnas, kuid kõik lapsepõlvesuved veetsin Läänemaal Vedra külas.
Männa talu sai vanemate poolt ostetud kohe peale minu sündi, talu renoveeriti ning sellest ajast on see olnud koht, kuhu linnakärast eemale põgeneda.
Looduse keskel olles tärkas minu esialgne suurem huvi mere ning üleüldse looduse kujutamise vastu. Tee kunstimaailma leidsin siiski õpingute ajal Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus suure tähtsusega oli kunstiajalugu ning õpetaja L. Leesi entusiasmist oli raske mitte inspireeritud saada.
Maalimisega alustasin aga hoopis aastaid peale keskkooli lõpetamist ning kui küsida miks, siis sellele mul head vastust ei ole. Ehk oli selle taga soov luua ise enda ümber midagi teistsugust – idealistlik maailm, kus kõik on võimalik…
Pean ennast rahulikuks ning äärmiselt uudishimulikuks inimeseks, mistõttu mind paelusidki erinevad kultuurid ning seostades selle huviga looduse vastu valmisid ka minu esimesed pildid troopilistest merevaadetest. Meri on ju nii salapärane ning täis üllatusi.
Minu algne idee oli kujutada loodust võimalikult realistlikuna, kuid kõik pildid on välja tulnud ikkagi impressionistlikus stiilis ning nüüdseks olen sellest ideest ka täielikult loobunud.
Usun, et tänapäeva tehnika on võimeline realistlikult maailma kujutama, kuid maalikunst on selleks, et tekitada emotsiooni.
Mulle meeldib esile tuua julgeid värve ning kontraste, et väljendada looduse mitmekesisust. Kuigi hoiatan, et maalimistehnilisi oskusi üheltki pildilt leida ei ole võimalik. Maalikunsti ei ole ma kogu selle teekonna jooksul kunagi õppinud, seega jään uhkelt esindama naivismikoolkonda.
Pildid on suures osas valminud ülikooliõpingute ajal. Hetkel töötan tulevase psühhiaatrina Põhja- Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ning ammutan inspiratsiooni kõigilt oma patsientidelt.
Andri Lõhek
Ilusaid näituseelamusi!