Raske õppustel, kerge lahingus…

Eelmisel reedel heitsime pilgu Mõisaküla mehe Tiit Tarvise fotokogusse, kust leidsime toredaid Haapsalu-teemalisi “enne ja praegu” jäädvustusi.

Tänane fotogalerii koosneb Tiidu isa Aleksander Tarvise Eesti sõjaväega seotud piltidest. Fotode tagaküljel olnud kommentaarides püüdsin võimalusel säilitada originaalilähedust.

 

***

“Scouts üksik-jalaväepataljoni 1.kompanii siderühm koos rühmaülema (kapten Hein) ja rühmavanemaga Uuemõisas 19. märtsil 1936.”

Ülemises reas vasakult teine Aleksander Tarvis.

Lühidalt Scoutspataljonist:

https://et.wikipedia.org/wiki/Scoutspataljon

***

“Kaader söömas Uuemõisas 9.06.1936.”

Taga kuuri seina ääres on paistmas suurte ratastega välikatlad, ees paremal käepaeltega mehed tõenäoliselt korrapidajaohvitserid.

***

“Kõnepüüdejaam tegevuses 10. juunil 1936. aastal Uuemõisas.”

Aparaadiga püüti sagedust muutes luuretegevuse eesmärgil pealt kuulata vaenlase sidet.

***

“Kindral Nikolai Reek kõnelemas kaadrile Uuemõisas 11.06.1936.”

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister, 1934–1939 Kaitsevägede Staaabi ja Sõjavägede Staabi ülem. https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Reek

***

“Kordamisõppuste vastuvõtupunktis Uuemõisas 12.06.1936.”

Vasakul on näha, et meeste isiklikud asjad näpu otsas on riidest kompsudesse keeratud. Paremal juba varustuse kätte saanud, mundris mehed.

***

Rivistus.

Asjatundjalt  täpsustavat infot küsides oli huvitav teada saada, et sõdurite vasakul õlal olev, risti üle rinna kulgev ja parema puusa juures kinni seotud pehme ümar ese on sõdurisinel, mida sel moel kokku rullituna oli mugav kaasas kanda. Ja et kunagi oli sõdurisinel olnud nii lai, et seljatagust vööpannalt nööbist lahti lastes nägi see välja nagu telkmantel, mille all sai ka magada.

Relvadest olid kasutusel Jaapani päritolu vintpüssid “Arisaka”.

***

“Marss Toilast Kurtnasse 13.06.1936.”

Kujuta korraks ette külamaastikku, kus sõdurisalk puhkpilliorkestri saatel Sinu talu värava tagant mööda marsib…

 

***

“Tulejoon Kurtnal 14.06.1936”

Taga paistavad märklauad.

Ees vasakul on sidemees, kes peab märklaudade juures oleva inimesega sidet laskeharjutuse tulemuste kohta. Oli selline kaheabonomendiline sideaparaat – üks väntas ja teise aparaat hakkas helisema…

Seljaga kaadris oleval mehel on üle õla sõduri varustusepaun, mille kõrval plekist ümbrises gaasimask.

 

***

“Scoutsrügemendi II rühm kordamisõppusel Kurtna laagris 15.06.1936.”

 

 

***

“Enne rünnakut Kurtnal 15.06.1936.”

Parempoolse tanki juhikabiini vaateava lahti, laingolukorras oli see kinni ja näha sai vaid kitsast pilust nagu vasakpoolsel masinal.

Tankistidel käes tüüpilised pika “varrega” mootorratturi kindad, mis hästi tuule eest kaitsesid. Ju siis oli neil ka selles rollis mingid plussid.

***

“12-numbriline välitelefoni kommutaator tegevuses Kurtnal 16.06.1936.”

Kommutaatorit kasutati lahinguväljal kaevikute vahel side pidamiseks. See masin võib olla kohalikku päritolu, kuna sel ajal toodeti telefonikommutaatoreid ka Tartus.

Pane tähele parempoolse mehe seotud säärised – pika säärega saapaid ei jätkunud igaühele ja nii seoti vigastuste eest  kaitseks ümber jala paksust puldanitaolisest materjalist riideriba.

Mis on kohaliku toitega telefoniaparaat?

See on selline aparaat, kus mikrofoni toiteks kasutatakse telefoni sisse või juurde paigutatud galvaanilist toiteallikat ja käsivändaga induktori abil saadetakse vahelduvvool telefoni keskjaama kommutaatorisse mille mõjul avaneb seal selle abonendi numbriklapp. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiekeskel20161201.2.18

***

Lõpetuseks samast kogust foto ratsaväelastest

ning huvitavat lugemist aastate jooksul toimunud muudatustest Eesti ratsaväes –

http://www.horisont.ee/node/422,

Artiklis mainitakse ratsaväest välja kasvanud suusk-jalgratturite komandot (vaata fotol ukse kõrval vasakul pool olevat silti), kus teenis ka üks Oru valla mees –  Ants Mets Piilama külast Tuisu talust (esimeses reas paremalt esimene).

Suuskrattur-üksus oli kergeväeosa, mille varustusse kuulus lumeta aastaaegadel ratas ning lumeoludes suusad. Lahingus pidi rattur tegutsema jalastunult, ratas peideti selleks ajaks ära. Suuskuril tuli ka tulevahetuses jääda suuskadele, suuski kanti jalastudes kaasas. Jalastunud suuskratturi tegevus lahingus ei erinenud jalaväelase ning jalastunud ratsaväelase omast. Nii õpetati jalastunud suuskrattureid koos jalaväega. Eraldi käsitleti ainult ratta ja suuskade kui liikumisvahendite kasutamist lahingus ning jagati tehnilist teavet. Nagu ratsaväelastelgi, toimus suuskratturite väljaõpe nii suve- kui talvekuudel.

Suuskadel ja ratastel liikuv sõdur pidi olema heas füüsilises vormis ning see väeosa komplekteeriti meestest, kes juba oskasid nii suusatada kui ka rattaga sõita ning olid keskmist kasvu (165-180 cm).

***

Ja nii nad marssisid, Eesti mehed…

Fotol tüüpiline Põhja-Eesti paekiviaedadega maastik, rivi eesotsas käesidemega kolonni ülem.

Ei saanud kohe muidu, kui pidin lisama:

https://www.youtube.com/watch?v=2_NtD75S-gA&list=PLkwqXohmQpcLtUjMw81cBjz54njmzmhfN&index=19

 

Head peatselt saabuvat pidupäeva!

 

***