Täna avame arhiivis sidejaoskonna kausta, kust leiab sidetöötajate mälestusi, töökirjeldusi, fotosid…
Sissejuhatuseks postiside algusaegadest mõned leheküljed kaustas olnud trükisest ” Tallinna Post 350-aastane” (Tallinn 1988).
Meie kandis osutati postiteenuseid vanas vallamajas.
Foto aastatest 1934-1937, mil Oru vallavanemaks oli esireas parempoolne mees Villem Neivald (Niinelaid).
Muide, hiljutistel korrastustöödel tuli vanast vallamajast põneva leiuna välja postipaki pitsativaha sulatamise aparaat:
***
Mida meie side tööst mäletatakse?:
“Agu Saarlepp ja Ada Vammus olid postimajas telefoni(kommutaatori)valves. Kui Ada 1949. aasta märtsis küüditati, pandi telefonivalvesse Ireene Jänes, siis Linda Küünarpuu ja Aino Viik.”
“1949. aastal oli rändposti agendiks Linda Küünarpuu-Viidemaa, kes määrati Oru vallamajas asunud Räägu sidejaoskonna ülemaks. Telefonistid olid siis Ireene Jänes, Elli Pranstibel, Liisa Elts, hiljem Meida Elts ja Saima Kingsepp.”
“Kui 1958. aastal Oru vallamajas olevasse Räägu sidejaoskonda telefonistina tööle tulin, oli siin 34-numbriline käsikommutaator. Hiljem pidi kommutaator pikemalt lahti olema – ööpäev läbi, siis võeti inimesi juurde.”
Sideneiud Laine, Aino, Leida, Ester ja Helgi.
***
“Posti toodi meile rongiga Taebla jaama. Vahetamas käis Evert, Juuli hobuse ja mõnikord ka rattaga.
Riiklikel pühadel ja valimiste ajal pidi külanõukogu ja miilits ka veel valves olema. Need päevad olid lõbusamad – rahvast oli rohkem, kõik tulid sidesse, sest seal oli keskjaam.
1960. aastal nimetati Räägu side ümber Linnamäe sidejaoskonnaks ja Linnamäele hakkas post käima Haapsalu kaudu. Algul toodi veoautode, hiljem taksodega.
1962. aastal hakati side ruumidesse ehitama automaatjaama ja telefonistid said töölt lahti.”
***
“1974. aastal ehitas kolhoos automaatjaama hoone koorejaama taha (pigem teeristi pooolt vaadates Mällo maja taha, see tee ääres olev väike ehitis). Automaatjaama sisustasid telefonivõrgu mehed – Vello Nõupuu koos teistega.
1975 saime kolhoosi kontori ruumidesse ka postiljonidele eraldi toa, enne jagasid nad posti eeskoridoris…
1976. aastal tuli Linnamäe side alla ka Noarootsi side, kuna sealne kontor likvideeriti. Selle kandi postiljon Artur suri posti ja pensionirahadega postiringil olles…”
***
“Postiljonina tuli mul sõita ratta, kelgu ja suuskadega. Liikumiseks oli liinibussisõit tasuta, aga jalgsi käimist oli ikka väga palju.
1978 oli väga lumerohke talv – külavahel olid mõlemal pool teed kahemeetrised hanged, küll siis oli sumpamist…”
***
“Igal postiljonil oli oma piirkond – Salajõe-Ingküla, Kärbla-Kapa-Saunja, Jalukse-Keedika, Uugla-Auaste, Vedra-Rootsiküla-Soolu.
Haapsalust toodud lehepakid jagati “kes ees, see mees” põhimõttel, sest vahel oli lehti puudu ja keegi ei tahtnud tegemata tellimusi järgmisse päeva jätta.
Kui Haapsalust tulnud lehed olid valesti kokku pandud, tuli kõik pakis olevad ajalehed ükshaaval ümber voltida.
Kuna Sutlepas oli sõjaväeosa, saadeti pühadeks väga palju pakke. Need tulid teab kust maalt – vahest tilkusid ja haisesid…
Nääri (jõulu)pühade ajal oli mõnel aastal kuus suurt kartulikotitäit kaarte. Notton, Leida sorteeris kaardid igale postiljonile – kaarte oli ikka sadu ja sadu. Tööd oli nii palju, et postiljon võis kodusele jõuluõhtule hiljaks jääda…
Puhkusi asendati oma jõududega – küll tulid abiks pensionil postiljonid, kui ka omad lapsed.”
***
Töö aluseks oli sotsialistlik võistlus ja plaanimajandus.
Näiteks 1976. aastal oli välja oli töötatud sotsialistliku võistluse tööplaan, mis koosnes järgmistest punktidest:
Riigile teeniti täiendavat lisatulu postkaartide ja ümbrikute, pastakate, vihikute, isegi suitsude müümisega!
Plaan oli täitmiseks!
Sotsialistliku võistluse I kvartali kokkuvõtted olid järgmised:
***
Kirjas oli ka killuke lähemast minevikust:
“Auto saime 1988. aastal, juhiks oli Kaljura, Rein. Rein sõitis 1991. aasta suveni , siis võeti auto Haapsallu ja sealt käis posti toomas Targo Hanga.”
***
Linnamäe sidetöötajate pere oli ühtne ja koosnes ka väljaspool tööd aktiivsetest inimestest – osaleti kodulooringi töös, koolis korraldatavatel lastevanematele mõeldud loengutel, oli kohalikus rahvalikus orkestris mängijaid, sots. kindlustuse delegaat, teatrikülastuste ja tähtpäevade organiseerijaid.
Sünnipäevalapsi peeti lillede ja kingitusega meeles ühises kohvilauas.
Koos korrastati sidejaoskonna ümbrust, tehti küttepuude saagimise-lõhkumise-ladumise talguid,
käidi ekskursioonidel mööda oma rajooni ja Eestit, ka Moskvas, Leningradis, Moldaavias, Saksamaal, Arhangelskis, Solovetsi saartel. Ametiühingu tuusikutega sai puhata Narva-Jõesuu ja Kuressaare sanatooriumis. Korraldati ka sidetöötajate kokkutulekuid, võistlusi, spordipäevi, peeti meeles sidest pensionile jäänud töötajaid.
Naistepäeva puhul saadeti Haapsalu rajooni Sidesõlmest õnnitlustelegramm,
aasta lõpus head soovid uueks aastaks!
***
Linnamäe sidejaoskonna kollektiivi tubli tööd hinnati mitmete diplomite, aukirjade ja medalitega.
Ka ENSV sideministrilt.
Meie side esindaja oli kutsutud ka Tallinna posti 350. aastapäeva tähistamisele.
Ülevabariigilistel võistlustel sai kutseala parimana auhinnatud Linnamäe side kirjakandja Salme Mustkivi.
***
1991. aastal kutsus sidejaoskonna juhtaja Leida Raie
veel vanas vallamajas asunud jaoskonda sideoperaatoriks ja postiljoniks Mare Treumani, aasta hiljem liitus Piret Peetersmann.
Kandeid tehti postiautoga – oli Kapa, Salajõe-Niibi, Uugla-Jalukse-Keedika-Soolu ring. Ka Sutlepa kandi post käis läbi Linnamäe side. Kiiremad ajad olid kuu algul, mil rahvas käis sides makse maksmas ja pensioniraha kätte saamas. Isegi 90-tel tuli ette, et postiljon rühmas suuskadega pensioni viima, kui postiauto juht kinni tuisanud tee ees käed üles tõstis.
Neil aastail olid koerad juba sõbralikud :), klassikalisi koduõue kaitsva koera ja “sissetungiva”postiljoni vahejuhtumeid ette ei tulnud :).
Võib-olla ka seetõttu, et postkaste koondati transpordikulude vähendamiseks rohkem teede äärde, külade keskustesse jne. , see aga ei meeldinud jällegi postiteenuse kasutajatele…
Et postitöötaja oli peresse oodatud külaline, sai ta nii mõnigi kord väikese üllatuse osaliseks – kas siis lilleõie või šokolaaditahvli näol.
Fotol side juba uues vallamajas, kuhu koliti 1998. aasta lõpus.
2000. aasta paiku oli Linnamäe postkontori piirkond veelgi suurenenud – siit liikusid läbi Pürksi, Tuksi, Nõva saadetised.
Et postkontor suudaks end ise majandada müüdi ka poekaupa – majapidamis- ja söögikraami, kontoritarbeid. Aga mujal vabariigis alanud väikeste maasidejaoskondade sulgemine jõudis ka Linnamäele.
2016. aastal Linnamäe side suleti, kohapeale jäi raamatukogus asuv postipunkt.
***
Mis tunde tekitas…
Tööd on tehtud ja tehtud hingega.
Mis on oluline.
Vaatamata ajale, ühiskonnakorrale ja tingimustele.